Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-15871
Kohtuasi
N.A hagi U.Q vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 09.01.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
U.Q apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja N.A (isikukood XXX), seaduslik esindaja L.P ja lepinguline esindaja Merike Roosileht Kostja U.Q (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta U.Q apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 09.01.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-15871 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud U.Q kanda. N.A-l ei ole apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.L.P (ema) esitas N.A (hageja, laps) nimel 09.11.2023 Harju Maakohtule U.Q (kostja, isa) vastu hagi ja 17.11.2023 selle täienduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks alates 09.11.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 13.11.2034) välja elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 toodud määras.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sündis vanemate kooselust XX.XX.XXXX tütar (hageja), kes jäi pärast vanemate lahkuminekut elama emaga. Isa ei ole nõustunud tasuma elatist iga kuu kindla summana. Ema kannab lapsega seotud kulud. Mõnda aega tasusid vanemad hageja lasteaia ja eelkooli tasusid kordamööda. Kulud riietele jagasid vanemad pooleks.
1.2.Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kuus 831 eurot (eluasemele 216 eurot, toidule 200 eurot, transpordile 50 eurot, sidekulud 15 eurot, tervishoiule 20 eurot, hügieenitarvetele 5 eurot, koolikohustuse täitmisega seotud kulud (lasteaed ja eelkool) 145 eurot, riietele ja jalanõudele 30 eurot, muud vältimatud püsikulud (mänguasjad, sünnipäevad, meelelahutus, eelkoolis ja lasteaias lisanduvad kulutused, ekskursioonid jne) 150 eurot).
2.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kui laps on kostjaga, siis viibivad nad kostja vanemate kodus, kus kostjal kulud puuduvad. Ema ei tee takistusi lapsel soovi korral isaga kohtumiseks. Laps viibib isaga ühes kuus vaid mõni päev. Hageja ei loobu hagist ega võta hagi tagasi. Hageja jääb hagis esitatud nõude juurde. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt tasusid vanemad lasteaia ja eelkooli tasusid kordamööda ning lapse riiete kulu jagati pooleks. Perioodil 13.03.2024–21.03.2024 oli hageja kostjaga. Kostja sõnul ei anna ema last kostjale.
4.Vastusena hageja seisukohtadele märkis kostja, et ta on tasunud hagejale elatist 150 eurot kuus alates 05.08.2024 vastavalt vanemate vahel sõlmitud kokkuleppele. Kostja kinnitas, et tema sissetulek on 1700 eurot kuus ning tal on võimalik hagejale elatis tasuda. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus rahuldas 09.01.2025 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks alates 09.11.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 13.11.2034 välja elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 toodud baassummas (alates 01.04.2023 249,78 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 54,96 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (praegusel ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5). Maakohtu otsuse tegemise ajal oli elatise summa 287,72 eurot kuus. Maakohus määras, et elatis tuleb tasuda ema arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, iga kuu eest ette hiljemalt jooksva kuu
10.kuupäevaks, selgitusega „N.A elatisraha“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist tasutakse. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda.
2-23-15871
5.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
kostja on hageja isa; hageja elab koos emaga; hageja ei viibi kostja juures ühes kuus enam kui kuus päeva; hageja vajadused ühes kuus on 831 eurot; kostja sissetulekutest piisab, et rahuldada nii hageja kui ka tema enda minimaalsed vajadused.
5.2.Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb kostjalt alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni välja mõista elatis PKS § 101 lg-s 3 toodud baassummas, millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta avaldatud riigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4).
5.3.Kuna hageja ei viibi kostja juures ühes kuus enam kui kuus päeva, siis ei ole alust elatise summat PKS § 101 lg 6 alusel proportsionaalselt kohustatud vanemaga koosveedetud ajaga vähendada.
5.4.Kuigi pooled pidasid menetluse jooksul elatise tasumise üle läbirääkimisi ja hageja avaldas vahepeal nõustumust, et kostja tasub elatist 150 eurot kuus, siis ei ole pooled kirjalikku kompromissi sõlminud ega seda kohtule esitanud. Hageja jäi oma nõude juurde. Maakohtu hinnangul ei ole elatise tasumine 150 eurot kuus lapse huvides. Summa on ebamõistlikult väike, eriti olukorras, kus kostja on kinnitanud, et tal on rahalised võimalused tasuda lapsele elatist seaduses toodud minimaalses summas. Seetõttu asjaolu, et kostja leidis, et neil on hagejaga kokkulepe 150 euro elatise tasumiseks kuus, ei anna alust välja mõistetavat elatist vähendada olukorras, kus hageja on jäänud enda hagis esitatud nõude juurde.
5.5.Arvestades vanemate sissetulekute suurust (emal ca 1090 eurot kuus ja kostjal 1700 kuus) ei ole PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 järgi arvutatud minimaalse elatise summa.
5.6.Kostja esitas 18.12.2024 enda kontoväljavõtte, millest nähtub, et ta on tasunud perioodil 07.12.2023–05.12.2024 hagejale elatist kokku 1550 eurot. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Kuna kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
5.7.Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte enda kanda. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, mille väidete kohaselt on maakohtu otsus vastuoluline. Otsuse resolutsioonis mõistis maakohus kostjalt elatise välja alates 09.11.2023, otsuse põhjendavas osas aga alates 09.11.2024. Kostjalt tuleks elatis välja mõista alates 09.11.2024, sest kostja tasus poole hageja lasteaia ja eelkooli kuludest. Maakohus jättis sellega elatise väljamõistmisel arvestamata. Vanemad leppisid kokku, et kostja tasub hagejale elatist 150 eurot kuus.
2-23-15871
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
8.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
9.Praegusel juhul ei nõustu kostja maakohtu otsusega seetõttu, et maakohus on kohtuotsuse põhjendavas osas ekslikult märkinud, et mõistab kostjalt elatise välja alates 09.11.2024. Kohtuotsuse resolutsioonis märkis maakohus õigesti, et mõistab kostjalt elatise välja 09.11.2023. Eelnev väide ei anna alust maakohtu otsust tühistada, sest kohus lahendab poolte nõuded kohtuotsuse resolutsioonis, mis praegusel juhul on õige (TsMS § 442 lg 5 esimene lause). Määravat tähendust ei ole sellel, et maakohus on otsuse põhjendavas otsuses viidanud ekslikult aastaarvule „2024“ aastaarvu „2023“ asemel. Täidetav on kohtuotsuse resolutsioon (TsMS § 442 lg 5 teine lause).
10.Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka apellatsioonkaebuse väide, et kostjalt tuleks elatis välja mõista alates 09.11.2024, sest kostja tasus poole hageja lasteaia ja eelkooli kuludest. Vaatamata sellele, et mõlemad vanemad kandsid lapse lasteaia ja eelkooli kulusid enne hagi esitamist, ei ole sellel mõju maakohtu otsusele. Hageja nõudis kostjalt elatise maksmist üksnes edasiulatuvalt. Selle üle, et kostja oleks ka pärast hagi esitamist kandnud hageja kulusid, pooled ei vaidle, ning seda ei ole kostja ka apellatsioonkaebuses väitnud. Seega ei saa kostja poolt lasteaia ja eelkooli kulude kandmine tingida maakohtu otsuse tühistamist.
11.Kostja apellatsioonkaebust ei saaks rahuldada ka sel põhjusel, et kostja nõustus sõlmima kokkuleppe, mille kohaselt tasub kostja hagejale elatist 150 eurot kuus. Pooled ei ole asjaomast kokkulepet (kompromissi) sõlminud. Maakohus lahendas hagi kohtuotsusega, mille kostja on soovinud omakorda vaidlustada.
12.Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kostja apellatsioonkaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
2-23-15871
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.