Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2-25-857

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostjate vastu ühisvara jagamise nõudes. Kohus võttis hagi 17.01.2025 määrusega menetlusse ja andis kostjatele tähtaja 20 päeva hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagimaterjalid koos hagi tagamise määrusega on kostjatele kätte toimetatud 24.01.2025 TsMS § 326 ettenähtud korras postkasti panekuga. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kostjad sai hagimaterjalid kätte 24.01.2025 TsMS § 326 ettenähtud korras. TsMS § 326 kohaselt võib menetlusdokumendi lugeda kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise 2/4

2-25-857 säilimise. Sellisel viisil on kättetoimetamine lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt ühel korral ja seda ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seadustiku § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. Kohtul ei õnnestunud kohtudokumente kostjatele Xle ja Yle kätte toimetada 24.01.2025. Kohus jättis kohtudokumendid kostjate eluruumi postkasti 24.01.2025. Kostjate vastuse esitamise tähtajaks oli 13.02.2025. Kostjad ei ole hagiavaldusele sisulist vastust esitanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Xle ja Yle kuulub ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX. Kostja I suhtes on algatatud täitemenetlus, kus hageja on sissenõudjaks (kohtulahend nr 2-24-129323). Kostja I poolt on rahalised täitmata kohustused kogusummas 1985 eurot (põhivõlgnevus 950 eurot, kõrvalnõuded 950 eurot, riigilõiv 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot). Täitemenetluse raames laekumisi toimunud ei ole. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) §-ga 33 lg 3, § 37 lg 3, § 38, § 211 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Lugeda kohtuotsusega omanikukannete tegemiseks registris X ja Y tahteavaldused antuks. TsMS § 445 lg 2 alusel jätab kohus Viru Maakohtu 17.01.2025 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu (eelmärge) kehtima kuni uue omaniku kandmiseni kinnistusraamatusse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt menetluskulud 917 eurot sh riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud 427 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kuna tegemist ei ole solidaarvõlgnikega, siis tuleb menetluskulud (917 eurot) kostjatelt välja mõista võrdsetes osades, so Xlt 458,50 eurot ja Ylt 458,50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamise eest on põhjendatud (3,5hx120 eurot/h). 3/4

2-25-857 Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjatelt välja hageja kasuks menetluskulud 917 eurot (võrdsetes osades, so Xlt 458,50 eurot ja Ylt 458,50 eurot) sh. riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud hagi- ja hagi tagamise avalduse koostamise eest summas 427 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (458,50 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.