lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-18438/19

Muud

TsiviilasiJÔustunudPÀrnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 11.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
PĂ€rnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-18438/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
11.03.2025
Staatus
JÔustunud
SÔnade arv
9426
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevÔtted

nimistu.ee
Fresh Finance OÜ12243370Fresh Finance Group OÜ14340366

Lahendi tekst

Riigi Teataja

PĂ€rnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Kohtujurist

Jaanika Juurik

MÀÀruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

11. mÀrts 2025. a. Kuressaare

Tsiviilasi

X.B maksejĂ”uetusavaldus vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse algatamiseks MaksejĂ”uetusavalduse lĂ€bivaatamine, kirjalik menetlus

Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad

2-24-18438

Avaldaja/vÔlgnik X.B ( Usaldusisik F.C (

RESOLUTSIOON

JÀtta X.B maksejÔuetusavaldus rahuldamata.

JĂ€tta X.B vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetlus algatamata.

Vabastada F.C X.B usaldusisiku kohustusest.

4.TĂŒhistada PĂ€rnu Maakohtu 13.12.2024 mÀÀrusega kohaldatud X.B vara suhtes lĂ€biviidava tĂ€itemenetluse vĂ”i muu sundtĂ€itmise raha sissenĂ”udmiseks peatamine.

JĂ€tta menetluskulud X.B kanda.

6.MÀÀrata usaldusisiku F.C tasuks 1820,00 eurot, millele lisandub kÀibemaks 400,40 eurot.
7.Anda X.B-le TsMS § 183 lg 2 alusel usaldusisiku tasu kandmiseks riigipoolset menetlusabi 886,00 euro ja sellele lisanduva kĂ€ibemaksu 194,92 euro (kokku 1080,92 eurot) ulatuses ilma kohustuseta saadud menetlusabi riigile hĂŒvitada.
8.Pankrotihalduri tasu katteks 886,00 eurot koos lisanduv kĂ€ibemaks 194,92 eurot maksta menetlusabi korras vĂ€lja Eesti Vabariigi vahenditest OÜ PĂ€rnu Pinker Albert, mille kaudu usaldusisik F.C tegutseb ning mille konto SEB Pank AS-is on EE311010902001686003.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus JĂ”hvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
9.MĂ”ista X.B-lt vĂ€lja usaldusisiku tasu summas 934,00 eurot, millele lisandub kĂ€ibemaks 205,48 eurot (kokku 1139,48 eurot) OÜ PĂ€rnu Pinker Albert kasuks, mille kaudu usaldusisik F.C tegutseb. Edasikaebamise kord 1(18)

MÀÀrusele vÔib esitada mÀÀruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule PÀrnu Maakohtu kaudu 15 pÀeva jooksul kohtumÀÀruse kÀttesaamisele jÀrgnevast pÀevast arvates. Asjaolud ja menetluse kÀik

1.X.B (avaldaja/vĂ”lgnik) esitas 05.12.2024 PĂ€rnu Maakohtule maksejĂ”uetusavalduse, milles taotleb vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse algatamist.
2.Kohus 13.12.2024 vĂ”ttis X.B avalduse menetlusse, nimetas vĂ”lgniku usaldusisikuks F.C ja mÀÀras usaldusisikule tĂ€htaja vĂ”lgniku vara- ja vĂ”lanimekirja ning nende lisade esitamiseks. Sama mÀÀrusega peatas kohus X.B vara suhtes lĂ€biviidava tĂ€itemenetluse vĂ”i muu sundtĂ€itmise raha sissenĂ”udmiseks kuni pankroti vĂ€ljakuulutamiseni, ĂŒmberkujundamiskava kinnitamiseni vĂ”i menetluse lĂ”ppemiseni. TĂ€itemenetluste registri andmetel on X.B suhtes algatatud tĂ€itemenetlused 175/2024/2098 ja 176/2024/3975.
3.10.01.2025 esitas usaldusisik kohtule vĂ”lgniku vara- ja vĂ”lanimekirja ning selle lisad ja usaldusisiku tasu taotluse. VĂ”lgniku vara, nĂ”uded ja sissetulekud Usaldusisiku koostatud vara- ja vĂ”lanimekirja kohaselt kuulub vĂ”lgnikule hoonestatud elamumaa, xxxxxxxxxx, mille vÀÀrtus 64 000 eurot on mÀÀratud Arco Vara KinnisvarabĂŒroo OÜ 13.12.2023 eksperthinnang. Kinnistule on seatud jĂ€rgmised hĂŒpoteegid: 15.03.2016 summas 12 000 eurot Renovum OÜ kasuks, 16.01.2018 summas 12 000 eurot Renovum OÜ kasuks ja 03.05.2019 summas 60 000 eurot € SigmaCapital OÜ (praegune Ă€rinimi Fresh Finance OÜ) kasuks. Kolmandas jaos on keelumĂ€rge GRIFF ÕigusbĂŒroo OÜ, kohtutĂ€itur Rannar Liitmaa kasuks (14.08.2024) VĂ”lgnik on alates 09.02.2024 sĂ”iduki xxxxxxxxx vastutav kasutaja. SĂ”iduki omanik on xxxx Liising OÜ ja vĂ”lgnik liisib seda. 01.03.2024 on sĂ”idukile seatud registerpant Tartu HoiuLaenuĂŒhistu kasuks. VĂ”lgnik selgitab, et ostis sĂ”iduki veebruaris 2023 jĂ€relmaksuga ja veebruaris 2024 andis/mĂŒĂŒs sĂ”iduki liisingufirmale ja liisib seda. Tema hinnangul on sĂ”iduki vÀÀrtus 9000 eurot. Reaalselt vĂ”ib see olla vĂ€iksem ja paremal juhul katab liisingufirma ees oleva kohustuse. Seega vĂ”lgniku jaoks sĂ”idukil mĂŒĂŒgivÀÀrtust ei ole. VĂ”lgnik on alates 29.10.2020 haagise xxxxxxxxx kasutaja. VĂ”lgniku sissetulekud koosnevad peretoetuses summas 710 eurot ja töövĂ”imetushĂŒvitis 300600 eurot kuus, mida saab lapse haiguse tĂ”ttu ja mis on kuude lĂ”ikes erinev. Viie aasta jooksul enne avalduse esitamist vÔÔrandatud vara 20.03.2023 vÔÔrandas vĂ”lgnik sĂ”iduauto x tehingu hind ei ole teada; 07.09.2021 vÔÔrandas vĂ”lgnik sĂ”iduauto ccc tehingu hind ei ole teada ja 02.12.2024 vÔÔrandas vĂ”lgnik cccccc, osa nimivÀÀrtusega 50,00€ (100%), mis lĂ€ks ĂŒmbervormistamise katteks. Ükski eeltoodud tehingutest ei ole tehtud lĂ€hikondsega. VĂ”lgniku maksekontod VĂ”lgniku Swedbank AS arvelduskonto jÀÀk on negatiivne (-3,95 eurot) kontole on arvestatud viivis 0,35 eurot. LHV Pank AS-is asuva deebetkaardiga seotud arvelduskonto jÀÀk 27.12.2024 seisuga 240,47 eurot. Teise LHV Pank AS avatud konto nĂ€ol on vĂ”lgniku sĂ”nul tegemist ettevĂ”tluskontoga. SEB Pank AS-iga on sĂ”lmitud internetipanga leping. VĂ”lgniku rahalised kohustused MaksejĂ”uetusavalduses on vĂ”lgnik nĂ€idanud kohustuste suuruseks ca 6700€ vĂ€hem, kui usaldusisik on vastuste alusel tuvastanud. Avalduses on vĂ”lgnikul mĂ€rkimata kohtutĂ€iturite nĂ”uded, samuti pole kajastatud kĂ”iki kĂ”rvalnĂ”udeid. Samas on avalduses BB Finance OÜ ees olev kohustus nĂ€idatud 2 korda tegelikkusest suuremana. SissenĂ”utavaks on muutunud ca 83% nĂ”uete kogusummast. VĂ”lgnik on vastuseks usaldusisiku pĂ€ringule teatanud jĂ€rgmist: 2(18)

1) xxxxxxx asuva kinnistu turuvÀÀrtuseks on hinnatud 64 000€ vastavalt 2023 koostatud kinnisvara hindamise aktile. Nimetatud kinnistut kasutas vĂ”lgnik eluasemena kuni 2003-2004. Majas elasid ema-isa, kuid pĂ€rast nende lahkumist, ca 2021-st aastast elab kinnistul asuvas elamus venna pere. Venna peres on xxxxx last. Kuna sissetulekud ei vĂ”imalda vennal ĂŒĂŒri maksta, siis on vĂ”lgnik lubanud venna perel seal tasuta elada. Kinnistu on kĂŒll vĂ”lgniku nimel, kuid seda vĂ”etakse kogu perekonna varana. Vend tasub vaid kinnistuga seotud otsesed kulud ja hoiab kinnistut/elamut korras. Mingil pĂ”hjusel on vĂ”lgniku nimele jÀÀnud prĂŒgiveo leping, mida ta ka tasub, kuid vend on maksnud need summad talle tagasi. 2) Varasemalt on tema nimele olnud registreeritud sĂ”idukeid. Selles osas teatab ta jĂ€rgmist: „Esimene sĂ”iduk oli 2006 aasta cc mĂŒĂŒsin auto kuna auto remondikulud kasvasid ja mahukus perele ei olnud piisav. Lisaks talvel maale pÀÀsemine kui nt laps haige oli, et ise tööle minna viisin lapse vanaema hoida. JĂ€rgnevalt oli 2006 aasta mmmm, paraku autokere oli mĂ€da, talvisel ajal tuli tihti kutsuda abi, sest auto ei kĂ€ivitanud. Talvise ajal ei sulgunud uks, panin selle paelaga kinni ning remondikulud kasvasid, mis peale pidin vahetama perele liikumiseks kindlamat autot.“ 3) KĂ€esoleval ajal kasutab ta sĂ”iduautot kkkk Auto ostis jĂ€relmaksu lepinguga 2023 veebruaris SS (kes vahendab eraisiku laene, ka vara tagatisel). Liisingusse vĂ”ttis sama auto 2024 veebruaris, et nii tasuda auto jĂ€relmaks ja vĂ€hendada eelnevalt vĂ”etud eraisiku laenu. 4) 17.01.2024 asutas ta OÜ) ning vÔÔrandas ĂŒhingu osaluse 02.12.2024 HHele. EttevĂ”tmisele oli koostatud Ă€riplaan, tegevuseks majutus, toitlustus ja vĂ€liĂŒritused. ĂœĂŒrileping jĂ€i omaniku kasutusloa taha. Omanik alustas jaanuaris (kohe peale ettepaneku tegemist kompleks ĂŒĂŒrile vĂ”tta) kasutusloa taotlemist, paraku oli nn suusad ristis pÀÀsteametiga ning kasutusloa saamine venis. Ajutine luba saadi juuli kuu lĂ”pus, kuid lepingu tegemiseks pidi olema kĂ”rvaldatud kĂ”ik ettekirjutised. Mida ka omanik jĂ”ukohaselt tegi. Omanik lootis ja see lĂ€bi lubas ka minule iga kuu, et dokumendid on esitatud ja luba saabub. Nii möödus kĂ”rghooaeg ja hetkel on madal hooaeg. LĂ”pliku luba ei saanudki. Kuna vĂ”lgnevus kasvas ja maksu/tolliametiga ei saanud kokkuleppele, otsustas ettevĂ”tte edasi mĂŒĂŒa. Uue omaniku leidis internetist. MĂŒĂŒgihinnaks oli 50eurot ja see lĂ€ks ĂŒmbervormistamise katteks. 5) Koduse majapidamise esemetest ja tehnikavahenditest kuuluvad talle; - Taastatud arvuti HP vÀÀrtus 120-150eur - Sony telefon, kingitus tööandjalt, saadud 2019 vÀÀrtus max 10eur kuna on tarkvara defektiga (hetkel kasutuses, kuna teise telefoniga juhtus Ă”nnetus ja on remondis) Poco telefon, ostetud 2023 vÀÀrtus 70-100eur, praegu remondis Lisaks kasutab ta laste isale kuuluvaid tehnikavahendeid: - TV LG, ca 15 aastat vana - Pesumasin LG, 4a. vana, spetsiaalselt atoopilise dermatiidi haigele mĂ”eldud masin. 6) Tema nimel on sĂ”lmitud jĂ€rgmised lepingud: - AAA Kinnistu elekter – tasub vend aga on minu nimel - PrĂŒgi- tasub vend aga on minu nimel - Elisa kodulahendus, 2 telefoni nr (laps ja mina)- tavaliselt oli umbes kuni 100eur Vahepeal lisandus seoses ettevĂ”ttega kodulehetasu Google lahenduse nĂ€ol ning arved tĂ”usid kuni 400eur. TĂ€naseks on lepingud 3(18)

muudetud/lĂ”petatud ja ettevĂ”ttega seotud kulusid enam ei ole. - Laste huvialaring BBBBB kokku 36 eur - Laste huvialaring FIE kokku 55eur 7) JĂ€relmakse ei ole, laenudel pole kaaslaenajaid ja kĂ€endajaid, teiste isikute kĂ€es ei ole talle kuuluvat vara. 8) Tema kĂ€es on laste isale kuuluv televiisor ja pesumasin. 9) Tal ei ole kohustusi muude eraisikute ( va PP) ees ja pole andnud ka eraisikutele laene. 10) Praeguses elukohas elab alates 2017-st aastast. Ta ei tea eluasemega seotud kulutusi, sest need tasub kĂ”ik laste isa. 11) Elab koos elukaaslase ( ja oma XXXXXX lapsega. Toimivat peresuhet ei ole. Kuna laps on haige siis jĂ€tkatakse tavapĂ€rast elu, et mitte emotsionaalselt last kurvastada ning haigusele hoogu anda. Elukaaslase sissetulekut ei tea, laenu kohustusi ja vĂ”lgnevusi tal ei ole. Laste isa tasub elamiskulud ja lasteaia tasud. VĂ”lgniku panus on kodutarbed, enamus toit, laste riided ja muu esmatarbed ja huvialaringid ning enda ja lapse sidevahendid 12) Hetkel on sissetulekuks suurperetoetus 710eur Kuna lapsel on haigus siis on pikemalt haiguslehel olnud, tasuga 26eur pĂ€ev. Alates 16. detsembrist on töötukassas arvel, hĂŒvitist ei ole veel mÀÀratud. Otsib aktiivselt tööd, on kĂ€inud töövestlusel ning ootab vastust. 19.12.2024 teatas, et sai alates 20. detsembrist 2024 tĂ€htajalise lepinguga tööle, kuuks ajaks haiguslehel olija asendamiseks. 13) MaksejĂ”uetusavalduses on mĂ€rkinud, et seoses tĂŒtre tervise halvenemisega hakkas 2023-l aastal lisaks tavameditsiinile otsima ka alternatiivseid lahendusi. XXXXXXXXXXXXXXXX 14) Vastuseks usaldusisiku kĂŒsimusele selle kohta, kuivĂ”rd mĂ”jutab lapse haigus vĂ”lgniku vĂ”imet tĂ€iskohaga tööl kĂ€ia ja kas on olemas tugivĂ”rgustik, kes aitab vajadusel lapsega tegeleda teatas vĂ”lgnik jĂ€rgmist: „ Oleneb töökohast, kui on kodukontor siis ei mĂ”juta, kui pean konkreetselt nĂ€dala sees kusagil kohal olema ja minust sĂ”ltub töö, siis ilmselt olen rohkem haiguslehel. SeetĂ”ttu olen otsinud kas öötööd vĂ”i kodukontorit vĂ€hese kontoris viibimisega. XXXXXXXXXXXXXXXXX. Omab sellest aastast juhilube, mis on suur abi liikumises, kasutame liisitut autot kahepeale.“ 15) Valis vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse, kuna pankroti korral jÀÀb koduta venna pere. Olulised on peresuhted ja kogu pere jaoks oluline vanematekodu sĂ€ilimine. Venna pere aitaks teda, kuid kĂ”igil on juba maksimaalne laenukoormus. Seega peab vĂ”lgnik ise hakkama saama ja teeb endast vĂ”imaliku. Kindlasti pankrotimenetlus on lihtsam, aga see lihtsalt ei ole vĂ”imalik. Teeb kĂ”ik selleks ja kohtu abiga loodab ĂŒmberkujundamisega tagasi stabiilsuse saada. 16) Vastuseks ĂŒmberkujundamiskava tingimuste kohta mĂ€rkis, et: „Soovin, et kasvanud kohustused ja valed otsused on jĂ”ukohased ning saan tasutud. Lisaks Renovum ja Fresh Finance on keerukad juhtumid. Kindlasti nĂ”uete vĂ€hendamine, nt Renovum lepingut meil ei ole, olen maksnud vabatagasimaksega nii nagu telefonis kokku leppisime ometi vĂ”lgnevus ei vĂ€hene vaid suureneb. Lepingu on vĂ€idetavalt mulle saadetud aga uuesti Renovum seda mulle ei esita, ĂŒtleb, et mul on see olemas, nemad kolivad, ma olen tĂ€namatu jne. Griff ÕigusbĂŒroo on seotud Renovumiga. Fresh F emaettevĂ”te on pankrotis ja sellega on eraldi teema. TĂ€htaja pikendamine aga mitte edasi lĂŒkkamine. Sooviks lĂ”puks ikkagi oma vĂ”lgnevused tasuda.“ Kava pikkuse osas ei oska ise mĂ€rkida ja jÀÀb usaldusisiku soovitustele ja kogemustele lootma. Igakuise makse osas on mĂ€rkinud, et tĂ€nase seisuga ei saa kindlasti mitte rohkem, kui max 100200 eurot. Kui on tööle saanud, siis seda summat saab oluliselt tĂ”sta. 17) MaksejĂ”uetusavalduse aitas koostada vĂ”lanĂ”ustaja CCCCC), kes selgitas ka vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetlust, kuid vajab selles valdkonnas tĂ€iendavat nĂ”ustamist. VĂ”lanĂ”ustaja soovitas ka taotleda maksejĂ”uetusavalduse lĂ€bivaatamist kohtuistungil, kuna siis on vĂ”imalus pĂ”hjendada kohtule oma seisukohti. Istungi saab teha veebi vahendusel. Nii tundus mĂ”istlikum. Usaldusisik on tuvastanud veel jĂ€rgmist: 1) Rahvastikuregistri andmetel on X.B vallaline. 2) Tal on XXXXXX last (XXXXXXXXXXXXX 4(18)

3) VĂ”lgnikule praegu kuuluva ja viimase 5 aasta jooksul kuulunud vara kohta on andmed esitatud eelnevalt punktides 2 ja 3. Sh, AA kinnistu omandas vĂ”lgnik 11.01.2001 .a. ostumĂŒĂŒgi lepinguga. VĂ”lgnik oli siis 14 aastane. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX 4) TĂ€itemenetluse registri andmetel on vĂ”lgniku suhtes avatud 2 tĂ€itetoimikut jĂ€rgmiseltXXXXXXXXXXXXXXXX 5) VĂ”lgniku suhtes on tehtud jĂ€rgmised kohtulahendid a) 04.04.2023 PĂ€rnu Maakohtu MaksekĂ€suosakonna kohtumÀÀruse (maksekĂ€sk) ts asjas nr 223-XXXXX. XXXXXXXXXXXXXXXXXX b) 13.11.2023 PĂ€rnu Maakohtu PĂ€rnu kohtumaja otsus ts asjas 2-22-XXXXX, millega rahuldati X.B hagi XXXXX OÜ vastu sundtĂ€itmise lubamatuks tunnistamise nĂ”udes tĂ€iteasjas XXXXXXXXXXX Kohus jĂ”udis asjas seisukohale, et SXXXXl OÜ (XXX OÜ Ă”iguseellane) rikkus hageja suhtes mĂ”lemat lepingut sĂ”lmides vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet. Muu hulgas on kohus jĂ”udnud jĂ€reldusele, et isiku kontole tehtud sularaha sissemakseid, samuti eraisikute poolt tehtud sissemakseid ei saa lugeda isiku sissetulekuks, kuna tegemist ei ole pĂŒsivate ja regulaarsete maksetega ( otsuse p.38). Otsuse p-is 45. on kohus leidnud, et samuti ei ole alust lugeda isiku sissetulekuks lapsetoetust, kuna tegemist on lapsele mĂ”eldud toetusega et tagada lapse hooldamise, kasvatamise ja Ă”ppimisega seotud kulutuste osaline hĂŒvitamine (PHS § 15). Kohus on lahendis tuvastanud pĂ”hinĂ”ude suuruse ( 12 278,07€) ning leidis, et kostjal tuleb mÀÀrata tagasimaksed uuesti. c) 07.10.2024 PĂ€rnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsus kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX 6) VĂ”lgade ĂŒmberkujundamise kava osas on vĂ”lgnik usaldusisikule muu hulgas teatanud, et „Lisaks Renovum ja Fresh Finance on keerukad juhtumid. Kindlasti nĂ”uete vĂ€hendamine, nt Renovum lepingut meil ei ole, olen maksnud vabatagasimaksega nii nagu telefonis kokku leppisime ometi vĂ”lgnevus ei vĂ€hene vaid suureneb. Lepingu on vĂ€idetavalt mulle saadetud aga uuesti Renovum seda mulle ei esita, ĂŒtleb, et mul on see olemas, nemad kolivad, ma olen tĂ€namatu jne. Griff ÕigusbĂŒroo on seotud Renovumiga. Fresh F emaettevĂ”te on pankrotis ja sellega on eraldi teema.“ Siinjuures usaldusisik nĂ”ustub, et Renovum OÜ (algne vĂ”lausaldaja oli AB Kreditex AS) nĂ”ue vajab tĂ€iendavat kontrolli. Samas, arvestades, et tegemist on hĂŒpoteegiga tagatud nĂ”udega, on tĂ”enĂ€oline, et lepingu olemasolu /vĂ”i selle alusel tehtud vĂ€ljamakseid on vĂ”imalik siiski tuvastada. Seega ei saa vĂ€listada, et Renovum OÜ nĂ”ude summa vĂ”ib vĂ€heneda, kuid tĂ€iesti olematuks see ilmselt ei muutu. Arusaamatuks jÀÀb, millist Ă”iguslikku tĂ€hendust omab vĂ”lgniku suhtes tema mĂ€rkus, et Fresh F emaettevĂ”te on pankrotis ja sellega on eraldi teema. Äriregistri andmetel on Fresh Finance OÜ (12243370) osanikuks Fresh Finance Group OÜ (14340366), kelle osas Ă€riregistri andmetel ei ole pankrotti vĂ€lja kuulutatud. Isegi juhul, kui oleks vĂ€lja kuulutatud vĂ”lausaldaja emaettevĂ”tja (vĂ”i ka vĂ”lausaldaja enda) pankrot, ei lĂ”peta see vĂ”lgniku poolt laenude tagastamise kohustust. Lisaks on Fresh Finance OÜ nĂ”ude osas tehtud 13.11.2023 PĂ€rnu Maakohtu PĂ€rnu kohtumaja otsus ts asjas 2-22-XXXXX, millega on tuvastatud pĂ”hinĂ”ude suurus ja muud olulised asjaolud. Seega ei saa nimetatud nĂ”uet kahtluse alla seada. VĂ”lgniku jooksvad kulutused Kulutused toidule ca 400 eurot, kulud riietele ja jalanĂ”udele ca 200 eurot, transpordikulud ca 100 eurot, sidekulud 200 eurot, kulutused laste lasteaiakohustuste tĂ€itmisele vĂ”i lasteaiatasud 100 eurot, kulutused tervishoile, hĂŒgieenitarvetele 100 eurot ja muud igakuised kulud (autokindlustus ja omatava kinnistu prĂŒgi) 40 eurot. Jooksvad kulutused kokku 1140 eurot. Keskmine netosissetulek on nĂ€idatud 1150 eurot, sh peretoetus 710 eurot ja keskmine haigushĂŒvitis 440 eurot/kuu (kuid on kuude lĂ”ikes erinev). Arvestuslikult jÀÀb vĂ”lgnikul laenude tasumiseks 10 eurot. Eluasemekulude suurus ei ole teada, neid tasub elukaaslane. Usaldusisiku arvamus Hinnang vĂ”lgniku varalise seisundi ja maksejĂ”ulisuse kohta. EMTA andmetel on vĂ”lgniku sissetulekud alates 2021-st aastast olnud jĂ€rgmised: 2021 brutotasu 23 920 eurot, netotasu 20 298 eurot ehk 1 692 eurot/kuus; 2022 brutotasu 18 505 eurot, netotasu 15 303 eurot ehk 1 275 5(18)

eurot/kuus; 2023 brutotasu 14 832 eurot, netotasu 13 04 eurot ehk 1 183 eurot/kuus. 2024 11k brutotasu 17 081 eurot, netotasu 14 511 eurot ehk 1 319 eurot/kuus, sh. 38% töövĂ”imetushĂŒvitused (neto 501€) ja 62% töötasud peamiselt MMMMMMMMM OÜ-st, mis praeguseks on vÔÔrandatud. Lisaks eelnevalt mĂ€rgitud maksustatavale sissetulekule on vĂ”lgnik saanud peretoetust, praegusel hetkel suurusega 710 eurot kuus. KĂ€esoleval ajal on vĂ”lgniku sissetulekuks peretoetus 710 eurot/kuus, millele lisanduvad lapse haigusega seotud ebaregulaarse suurusega töövĂ”imetushĂŒvitused. VĂ”lgniku töötamised: - oktoober 2016- jaanuar 2022 XXXXXXXXX AS-is toitlustuse juhina, netotasu 700 eurot, lahkus omal soovil - August 2021-mai 2022 ZZZZZZZZZZZ vahetusvanem, netotasu 800eurot, lahkus omal soovil - Mai 2022- jaanuar 2024 FFFFFFFFFF OÜ esindusejuht, netotasu 1100 eurot, poolte kokkuleppel Jaanuar 2024—nov. 2024 MMMMMMMMMMM OÜ, tegevjuht, netotasu 700eurot, omal soovil. Nimetatud töötamiste perioodil sĂŒndis tal ka 2 last – 30.03.2018 ja 20.07.2020. VĂ”lgniku kohustuste suuruseks on teatatud kokku 79 539,89 eurot, millest 69 402,32 eurot on pĂ”hinĂ”uded SissenĂ”utavaks on muutunud nĂ”uded 57 323,51 euro ulatuses. Hinnang vĂ”lgniku makseraskuste vĂ”i maksejĂ”uetuse tekkimise pĂ”hjuste kohta. MaksejĂ”uetusavalduses on vĂ”lgnik mĂ€rkinud: „Olen viimased aastad seisnud silmitsi tĂ”siste finantsraskustega. Lisaks on minu perekonnas esinenud ootamatuid terviseprobleeme, mis on nĂ”udnud lisakulusid. Olen pĂŒĂŒdnud vĂ”lgu tasuda tĂ€iendavate laenude ja sissetuleku abil, kuid kĂ”ik minu katsed on olnud edutud. Praegu olen sunnitud tunnistama, et ma ei suuda enam oma vĂ”lgasid tasuda ning palun kohtult maksejĂ”uetuse tunnistamist.“ VĂ”lgniku sĂ”nul said probleemid alguse juba 2013 aasta oktoobris. 2016-l aastal, kui leidis pĂŒsiva töökoha, olid vĂ”lad muutunud ĂŒle jĂ”u kĂ€ivaks. Ka hĂŒpoteeklaenu abil kohustuste refinantseerimine ei lahendanud olukorda. Seega vĂ”lgnik tunnistab, et ta on vĂ€hemalt viimased 10 aastat olnud maksejĂ”uetu. Usaldusisiku hinnangul on vĂ”lgnik pĂŒsivalt maksejĂ”uetu. MaksejĂ”uetuse algseks pĂ”hjuseks on töökoha kaotamisel kiirlaenude vĂ”tmine igapĂ€evaste kulutuste katmiseks. Hiljem on maksejĂ”uetust suurendanud uute, maksevĂ”imet ĂŒletavate laenude vĂ”tmine. MaksejĂ”uetuse sĂŒvenemisele on aidanud kaasa pideva regulaarse sissetuleku puudumine ning perekonnas esinevate ootamatute terviseprobleemide tĂ”ttu tekkinud lisakulutused. VĂ”lgnik on pidanud vĂ”lausaldajatega lĂ€birÀÀkimisi, sĂ”lminud refinantseerimislepinguid ja vĂ”latunnistusi. Samas ei ole vĂ”lgnik endale aru andnud sellest, et piisava suurusega pĂŒsiva sissetuleku puudumise tĂ”ttu ei suuda ta sĂ”lmitud lisakokkuleppeid tĂ€ita. KĂ€esoleval hetkel puuduvad vĂ”lgnikul sissetulekud, mille arvelt kohustusi tĂ€ita. Usaldusisik on seisukohal, et vĂ”lgniku suhtes tuleks vĂ€lja kuulutada pankrot ja algatada kohustusest vabastamise menetlus. FIMS § 19 lĂ”ige 1 sĂ€testab, et: Kohus algatab vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse, kui vĂ”lgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel pĂŒsivalt maksejĂ”uetu, eelkĂ”ige kui vĂ”lgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ĂŒletatavad vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetlust lĂ€bi viimata, muu hulgas vĂ”lgniku vara realiseerimisega vĂ”lgade katteks ulatuses, mida vĂ”ib vĂ”lgnikult mĂ”istlikult eeldada. VĂ”lgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda vĂ”i tĂ”enĂ€oliselt ei suuda tĂ€ita oma kohustusi nende sissenĂ”utavaks muutumise ajal. KĂ€esoleval ei ole tĂ€idetud FIMS § 19 lĂ”ikes 1 sĂ€testatud vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse algatamiseks ettenĂ€htud tingimused, kuna vĂ”lgnik on pikaajaliselt pĂŒsivalt maksejĂ”uetu. VĂ”lgnik soovis maksejĂ”uetusavalduses vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse algatamist. Ta on selgitanud, et soovib kohustuste vĂ€hendamist. Kava tĂ€htaega ei oska ta mĂ€rkida. Ta on teatanud, et hetkel suudaks ta igakuiselt teostada kava makseid 100-200 € ulatuses ja töökoha leidmisel suuremas mÀÀras. VĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetlust soovib ta seetĂ”ttu, et ei realiseeritaks talle kuuluvat AAAA asuvat elamuga hoonestatud kinnistut, kuna seal elab tema venna pere, sh XXXXXXX last. VĂ”lgnik ise seda elamut oma eluasemena ei kasuta. Usaldusisiku senise praktika kohaselt on vĂ”lausaldajad ĂŒldreeglina nĂ”us vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetlusega selliselt, et pĂ”hiosa nĂ”uded tasutakse tĂ€ies ulatuses maksimaalselt 72 kuu jooksul igakuiste maksetega. Juhul, kui kavas soovitakse ka pĂ”hiosa nĂ”udeid vĂ€hendada, siis ĂŒldreeglina vĂ€hemalt pooled vĂ”lausaldajad sellega ei nĂ”ustu ning kava kinnitamine jÀÀb kohtu otsustada. VĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse eelduseks peab aga vĂ”lgnikul kindlasti olema pĂŒsiv ja regulaarne 6(18)

sissetulek ja/vĂ”i nĂ€hakse kavas ette vĂ”lgnikule kuuluva vara realiseerimine. Lisaks peab vĂ”lgnik olema enne vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse algatamist vĂ”imeline tasuma vĂ”lgade ĂŒmberkujundamisega seotud menetluskulud, sh kuni maksejĂ”uetusavalduse lĂ€bivaatamise lĂ”puni usaldusisiku tasu FiMS § 54 lg 2 alusel (koos kĂ€ibemaksuga 2220,40€ ) ning vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise kava kinnitamisel vastavalt FIMS § 54 lg 3 alusel, mis tuleb aga FiMS § 19 lg 2 alusel tasuda kohtu deposiidi enne vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse algatamist. Usaldusisik on taotlenud deposiidi summaks 1500,00 eurot. X.B ́a menetluses tuleb arvestada sellega, et: 1) XXXXXXXX OÜ nĂ”ude puhul on FIMS § 21 lg 2 p 2 alusel vĂ”imalik kasutada vaid tĂ€htaja pikendamist ja osadena tĂ€itmist. St nĂ”uet vĂ€hendada ei ole lubatud. 2) FIMS § 26 lg 6 sĂ€testab, et „Pandiga tagatud nĂ”ude vĂ”ib ĂŒmber kujundada ĂŒksnes juhul, kui vĂ”lausaldaja sellega nĂ”ustub, ...“. TavapĂ€rane on see, et pandipidajad nĂ”uete ĂŒmberkujundamisega ei nĂ”ustu. See tĂ€hendab, et vĂ”lgnik peab lisaks kava maksetele tasuma ka igakuiseid makseid Fresh Finance OÜ-le ja Renovum OÜ-le. Sedagi vaid juhul, kui mĂ”lemad vĂ”lausaldajad on nĂ”us praeguseks juba vĂ”lgnevuses olevaid lepinguid muutma ja sĂ”lmima uue, pikema tĂ€htajaga ( nt 10 aastat) graafiku. 3) Baltasar Liising OÜ nĂ”ue on tagatud sellega, et liisitud vara kuulub vĂ”lausaldajale. Sellistel puhkudel sĂ”iduki omanik vÔÔrandab sĂ”iduki ja osaleb kavas ulatuses, milles jÀÀb nĂ”ue vara mĂŒĂŒgist saadud raha arvelt rahuldamata. 4) VĂ”lgnikul puudub kĂ€esoleval ajal igasugune pĂŒsiv ja regulaarne sissetulek, mille arvelt tasuda kavakohaseid makseid ning menetluskulusid. Saadav töövĂ”imetushĂŒvitis ei ole regulaarselt ja igakuiselt laekuv hĂŒvitis, vaid seda makstakse sĂ”ltuvalt lapse tervislikust seisundist. Samuti ei ole alust lugeda vĂ”lgniku sissetulekuks perehĂŒvitist, kuna tegemist on lastele mĂ”eldud toetusega et tagada laste hooldamise, kasvatamise ja Ă”ppimisega seotud kulutuste osaline hĂŒvitamine. Sellele jĂ€reldusele on jĂ”udnud ka vĂ”lgnikuga seotud ts asjas nr 2-22-XXXXX Lisaks tuleb arvestada, et hiljemalt 2026 kevadel vĂ”lgniku peretoetus vĂ€heneb oluliselt ( praeguses arvestuses 710-lt eurolt 180 eurole, kuna vanem, praegu juba tĂ€iskasvanud, laps lĂ”petab kutsehariduse omandamise ja seega enam tema arvelt peretoetust ei maksta. 5) VĂ”lgnik on vahetanud viimastel aastatel korduvalt töökohti, sealjuures on töötasu jÀÀnud alla 1000€/kuus. Ta ei ole tööturul suure konkurentsivĂ”imega, kuna peab tihti olema lapsega haiguslehel. 6) VĂ”lausaldaja GRIFF ÕigusbĂŒroo OÜ on oma vastuses muu hulgas ka mĂ€rkinud, et X.B on teinud tahtlikult tehinguid oma vara raiskamiseks, mille eest on talle muuhulgas mÀÀratud kriminaalkaristus ja mis on seega kahtluseta vĂ”lausaldajaid kahjustavad. Sellest tulenevalt esineb alus jĂ€tta menetluses vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetlus algatamata ja kuulutada vĂ€lja vĂ”lgniku pankrot. 7) Üldprintsiibi kohaselt ei saa kinnisasja mĂŒĂŒgi vĂ€ltimine eluaseme sĂ€ilitamise eesmĂ€rgil olla ainsaks vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse algatamise pĂ”hjuseks. KĂ€esoleval juhul ei ole aga vĂ”lgnikule kuuluv AAAAA kinnisasi tema eluasemeks, vaid see on tasuta vĂ”lgniku venna pere kasutuses, mistĂ”ttu kĂ€esoleval juhul ei saa kinnisasja mĂŒĂŒgi vĂ€ltimine ĂŒhelgi pĂ”hjusel olla vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse alustamise aluseks. Usaldusisik on projekteerinud vĂ”imalikud vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise graafikud tingimustel, millel vĂ”iks kava kinnitamine olla perspektiivne. AlljĂ€rgnevas tabelis on vĂ€lja jĂ€etud Baltasar Liising OÜ, Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ pandiga tagatud nĂ”uded. Selgub, et kui kinnitada 72 kuu pikkune kava, kus tasutakse kĂ”ik pĂ”hiosa nĂ”uded, oleks igakuine kavakohane makse 536,57 eurot. Juhul, kui vĂ€hendada pĂ”hiosa nĂ”udeid ja tasuda need 75% ulatuses ( v.a. WWWW OÜ nĂ”ue, mis vastavalt seadusele tuleb tasuda 100% ulatuses) , oleks igakuine makse 477,11 eurot. Lisaks tuleks saavutada kokkulepped Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ lepingute muutmiseks ja nĂ€iteks 10-aastase graafikute puhul tuleks neile tasuda igakuiselt kokku vĂ€hemalt ca 200 €. Tegemist on hĂŒpoteetiliste arvutustega, mis nĂ€itavad, et vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluses peaks vĂ”lgnik kĂ”igepealt saavutama kokkuleppe Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ-ga vĂ”lgnevuste/kohustuste ajatamiseks ning seejĂ€rel olema suuteline tasuma igakuiselt makseid vĂ€hemalt 700 € ulatuses. Kuna vĂ”lgnikul sellise summa tasumiseks sissetulek puudub, siis ei ole vĂ”lgade ĂŒmberkujundamine vĂ”imalik. FIMS § 26 lg 4 kohaselt hindab kohus vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluses kava kinnitamisel muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks vĂ”imalik rahuldada vastuvĂ€ite esitanud vĂ”lausaldaja nĂ”uet pankrotimenetluses vĂ”rreldes ĂŒmberkujundamiskava alusel sellele vĂ”lausaldajale vĂ€lja 7(18)

makstava summaga. KĂ€esolevas asjas vĂ”ib eeldada, et osa vĂ”lausaldajaid esitavad vĂ”imalikule kavale vastuvĂ€ited (nt GRIFF ÕigusbĂŒroo OÜ on sellest juba teatanud). Arvestades, et vĂ”lgnikule kuulub kinnisasi, mille vÔÔrandamist ta ĂŒritab lĂ€bi vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse vĂ€ltida, siis on selge, et X.B maksejĂ”uetusmenetluses oleksid vĂ”lausaldajate huvid pankrotimenetluses oluliselt paremini kaitstud, kui vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluses, sest: 1) Pankrotimenetluses mĂŒĂŒdaks vĂ”lgnikule kuuluv kinnisasi, teadaoleva vÀÀrtusega 64 000€, millest rahuldatakse pandipidajate Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ nĂ”uded (praegu teadaolevalt kokku 31 356,53€) vĂ€hemalt 90 % ulatuses (PankrS § 153 lg 2), st summas ca 28 229€ ja ca 35 771 jÀÀks menetluskulude tasumiseks ja pandiga tagamata nĂ”uete rahuldamiseks. 2) VĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluses ei ole vĂ”lgnikul praegu sissetuleku puudumise tĂ”ttu vĂ”imalik vĂ”lausaldajatele makseid teostada. KokkuvĂ”ttes ei ole usaldusisiku hinnangul X.B vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse lĂ€biviimine vĂ”imalik ning tuleks algatada vĂ”lgniku pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Juhul, kui vĂ”lgnik pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega ei nĂ”ustu, jĂ€tkuvad vĂ”lgniku suhtes algatatud tĂ€itemenetlused ning kas juba avatud tĂ€itetoimikute vĂ”i hĂŒpoteegipidajate avalduse alusel avatavate uute tĂ€itetoimikute alusel mĂŒĂŒakse vĂ”lgnikule kuuluv kinnisasi. Kinnisasja mĂŒĂŒgisumma arvelt tĂ€itmata jÀÀvate kohustuste osas jĂ€tkatakse tĂ€itemenetlusi kuni nĂ”uete rahuldamiseni vĂ”i aegumiseni 10 aasta pĂ€rast. VĂ”imaliku pankrotimenetluse kĂ€igus mĂŒĂŒakse kinnisvara samuti, kuid menetluses tasumata jÀÀvatest kohustustest on vĂ”lgnikul vĂ”imalik 3 aasta jooksul kohustustest vabastamise menetluses vabaneda, va WWWW OÜ nĂ”ue, kuna tegemist on Ă”igusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hĂŒvitamise kohustusega, millest vabaneda ei saa. Juhul, kui kohus leiab, et on pĂ”hjendatud X.B ́a suhtes vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse algatamine, siis peab vĂ”lgnik olema vĂ”imeline eelnevalt tasuma sellega seotud menetluskulud, sh 1) FiMS § 54 lg 2 alusel kuni maksejĂ”uetusavalduse lĂ€bivaatamise lĂ”puni usaldusisiku tasu summas 1820,00€, millele lisandub kĂ€ibemaks 400,40€ (kokku 2220,40€) ning 2) FIMS § 54 lg 3 alusel tasu vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse alustamisest kuni kava kinnitamiseni, mis tuleb FiMS § 19 lg 2 alusel tasuda kohtu deposiidi enne vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse algatamist. Usaldusisik on taotlenud deposiidi summaks 1500,00 eurot. Juhul, kui a) menetluskulude tasumine ei ole jĂ”ukohane, vĂ”i b) vĂ”lausaldajad ei ole nĂ”us ja kohus ei kinnita vĂ”lgade ĂŒmberkujundamisekava, siis tuleks vĂ”lgnikul esitada kohtule avaldus pankroti vĂ€ljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuna seelĂ€bi vĂ”imaldatakse vĂ”lgnikule mĂ”istliku tĂ€htaja jooksul vĂ”lgadest ( v.a. WWWW OÜ nĂ”ue) vabanemine.

4.VĂ”lgnik esitas 13.01.2025 kohtule tĂ€iendava selgituse. Esitatud seisukoha kujundamisel on olnud abiks vĂ”lanĂ”ustaja RK (R.K. ÕigusbĂŒroo). VĂ”lgnik leiab, et Renovumi (Renovum OÜ) esindaja on usaldusisikut oluliselt mĂ”jutanud. Renovumi esindaja Hr. PR on ladusa ja veenva jutuga. Hr. PR on ka tegelikult Giff ÕigusbĂŒroo esindaja, kontaktid on leitavad riiklikest registritest. Antud esindaja on aastate jooksul palju vĂ”lgnikku mĂ”jutanud, mitte maksma oma vĂ”lgnevusi teistele ettevĂ”tetele tasuma, vaid ainult Renovumile. Sama esindaja soovitas makseid mitte teostada Fresh Finance'ile, et oleks vĂ”imalik minna kohtusse sundtĂ€itmise kehtetuks tunnistamisega. Saada oluliselt vĂ€hemaks Fresh Finance'i nĂ”uet. Kohtus esindas ainult Hr. PR poolt jurist ja kohtuistungil kohal oli samuti Renovumi esindaja ise. Ühel hetkel saatis jurist arve, arve oli vĂ€ga suur ning vĂ”lgniku pĂ€ringu peale ĂŒtles Renovumi esindaja Hr. PR, et ma ei muretseks, kohtutasud maksab Fresh Finance. Siiski ĂŒhel hetkel tegi Griff ÕigusbĂŒroo maksekĂ€su. PĂ€ringu peale ĂŒtles taas Hr. PR, et ei ole vaja muretseda, sellega on kĂ”ik korras. Siinkohal toob vĂ”lgnik vĂ€lja, et Hr. PR ei suhtle e-posti teel, vaid alati soovib helistada. Nt maksekĂ€su kohta on vĂ”lgnikul viitav e-kiri. Siiski tegi vĂ”lgnik makseid ka teistele ettevĂ”tetele edasi, nt Julianus Inkasso, OK Incure OÜ. Tehtavatest maksetest oli vĂ”lgnikul vĂ”imalus vabaneda mitmetest vĂ”lgnevustest. Samuti on seisnud maksegraafikus GS Core OÜga, kellega tĂ€naseks on sĂ”lminud notariaalse kokkuleppe ning vastutasuks kustutati vĂ”lgnevus maksehĂ€irekeskusest, graafikus on pĂŒsinud ning vĂ”lgnevus tĂ€htajaliselt maksegraafikule tĂ€itnud. GS Core OÜ oli esimene, kes soovitas Hr. PR tausta uurida Googlest. EttevĂ”te viitas, et 8(18)

vĂ”lgnik jÀÀb oma kinnistust nii vĂ”i naa ilma ja selle vĂ”tab lihtsalt lĂ”puks nn vĂ€ga vĂ€ikese summa eest Ă€ra Renovumi esindaja. TĂ€na saab vĂ”lgnik aru, et Griff ÕigusbĂŒroo OÜ kĂŒll esindas ja Hr. PR ĂŒtles, et muretsemiseks ei ole pĂ”hjust, kulud katab kĂ”ik vastaspool, siis tĂ”esti kohtus mÀÀrati kulud vastaspoolt vĂ€lja, kuid vĂ”lgnikule esitatud arved ei esitatud kohtule, vaid need jĂ€id vĂ”lgnikule kanda. Renovum/Griff ÕigusbĂŒroo esitas kohtule kaitsekulud, mille kohus omakorda vĂ€hendas. Ilmselt seetĂ”ttu leidis Ă”igusbĂŒroo, et vĂ”imalik on kasu lĂ”igata ning need kulud lisaks ka vĂ”lgnikult vĂ€lja nĂ”uda. VĂ”lgniu teadmatuse ja usalduse tĂ”ttu ei osanud vastuvĂ€idet maksekĂ€sule teha ning tĂ€na on olukord nii. Lisaks Griffi nĂ”uete makseid on teinud Renovumi arvele, millest on teadlik ka kohtutĂ€itur. VĂ”lgniku hinnangul on tegemist skeemiga, mida on hea temasuguse vĂ”lgniku puhul skeemitada, selleks, et midagi vaidlustada ju raha nagunii ei ole. Renovum OÜ nĂ”udega vĂ”lgnik ei nĂ”ustu. Hr. PR vĂ”ttis mĂ”ned kuud tagasi kontakti vĂ”lgniku Ă”e ja vennaga, et nemad vĂ”taks Renovumi kohustuse ĂŒle. Õe kohustuste piir on tĂ€itunud ning vend soovis Renovumi esindajalt dokumente, mis on summa, palju makstud, eelkĂ”ige lepingut jne. Paraku seda Hr. PR ei esitanud, vĂ€itega, et ettevĂ”te kolib. KĂ”nes, milles esitleti vennale summa 16 tuhat, vĂ”lgnikule on esindaja öelnud (mitte kirjalikult) 15 tuhat. TĂ€na loeb vĂ”lgnik. et esitatud nĂ”ue 18 tuhat. Millest tuleb antud summa, usaldusisik ei seleta, vaid liidab ja lahutab juba makstud, kĂ”rvalnĂ”uded. Selgitab vaid, et nĂ”ude peab ĂŒle vaatama, ka ei saa ma alusdokumente, mille on esitanud Renovum usaldusisikule. Renovum vĂ”ttis nĂ”ude ĂŒle Kreditexilt 16.07.2021 (ĂŒleandmise kiri AB Kreditex AS) summas 14 048,33. Renovum mitmete pĂ€ringute peale kirjalikult ei ole esitanud ĂŒhtki graafikut, dokumenti, et see nĂ”ue on ĂŒle lĂ€inud ĂŒhelt ettevĂ”ttelt teisele. Siiski on telefonikĂ”ned Hr. PRga, sai kokkulepitud, et vĂ”lgnik peab midagi maksma. Nii ongi maksnud 3550 eurot. Natuke uurides (nt PealtnĂ€gija) siis AB Kreditex AS on seotud Hr. PRga, on vĂ€ide, et ĂŒhine kontoriruum (tutvumiseks lisab: https://latipac.eu/uudised/vastutustundlik-laenamine-eesti-moodi-volaorjusest-kuuse-alla) (viide 13.01.25, 18:16). Samal aastal anti ka vĂ”lgnikule laenu AB Kreditexist. Seega tugineb vĂ”lgnik arvamusele, et ka tema vĂ”ib olla ĂŒks vĂ”lglane, kellelt on hea lĂ”puks skeemitada kinnistu. Kui suudab pĂŒsida graafikus, poleks olnud probleemi, aga kahjuks ei suutnud. Fresh Finance'i kohtulahend jĂ”ustus jaanuaris 2024, kuigi kohus mÀÀras, et ettevĂ”te esitab vĂ”lgnikule maksegraafiku. Seda ei ole aasta jooksul tehtud. Samuti on Fresh Finance'iga ĂŒhendust vĂ”tnud MaksehĂ€irekeskus seoses vĂ”lgniku maksehĂ€irega. MaksehĂ€irekeskus ei saanud mitmetele pĂ€ringutele vastust ning seetĂ”ttu kustutati vĂ”lgniku maksehĂ€ire. Fresh Finance'i keerulisest olukorrast ja vĂ”imalikust pankrotist rÀÀkis taas vĂ”lgnikule Hr. PR ning tĂ”esti, ettevĂ”te oli seotud Planet24-ga. TĂ€naseks on infosĂŒsteemides toimunud muutused ja need on ĂŒsna vĂ€rsked. Hr. PR vĂ€itele tugines ka . Kas usaldusisik on nĂŒĂŒd tĂ”esti Fresh Finance'iga kontakti saanud? Siis tekib kohe kĂŒsimus: millest on tekkinud kĂ”rvalkulud, kui vĂ”lgnikuga ei ole aasta jooksul kontakti vĂ”etud? Usaldusisik on vĂ€lja toonud kohustuste tabeli, kus on toodud vĂ€lja kĂ”ik kohustused krediidiasutuste ees. VĂ”lgnikule jÀÀb arusaamatuks, miks hĂŒpoteegi kohustused jÀÀvad hiljem kohustuste tabelist vĂ€lja, kuigi alguses on need kajastatud. Loomulikult kujuneb ĂŒhe kuu summa ebamĂ”istlikult suur, kui arvestada ĂŒmberkujundamise summat ning hĂŒpoteegi kohustusi eraldi. Kui kohustused on mÀÀratud kĂ”ik kokku, siis peaksid need ka ĂŒmberkujundamise tabelis kajastuma kĂ”ik koos. Lisaks on arusaamatu arvamus, miks hĂŒpoteegi kohustusi ei ole vĂ”imalik ĂŒmber arvestada ja graafikut uuendada, eriti kuna seni ei ole kumbki pool seda teinud. Oluline on, et kohustus lĂ”puks tĂ€idetakse, ning mĂ”lema ettevĂ”tte vastutulelikkus on antud juhul mĂ”istlik, arvestades, et seaduse jĂ€rgi ei ole mĂ”lemad ettevĂ”tted tegelikult tegutsenud korrektselt. Fresh Finance ei ole aasta jooksul esitanud maksegraafikut ja Renovum ei ole esitanud mingeid dokumente. Samuti jÀÀb arusaamatuks, kuidas saab vĂ”lgnik jĂ€tkata tavapĂ€rast kohustuste tĂ€itmist, kui liisinguettevĂ”te vĂ”tab Ă€ra vajaliku transpordivahendi. Lapsed tuleb viia lasteaeda, vĂ”lgnik peab minema kooli, tööle ja lapsega arstileXXXXXXXXXX). Bussiajad ei klapi tihti ja lapse jaoks on ĂŒhistransport pĂ€rast ravi koormav. Kui lasteaed teavitab lapse terviserikkest, oodatakse kohest vanema reageerimist. Seega on auto olemasolu vĂ€ga vajalik. Kui liising on kohustuste tabelisse kantud, tuleks seda arvestada ka ĂŒmberkujundamisel. Auto endine omanik oli PH, kellelt ostsin auto jĂ€relmaksuga, kuna kohest tasumist ei olnud vĂ”imalik teha. SeetĂ”ttu lĂ€ks auto liisingusse ja PH sai vajamineva summa kohe kĂ€tte. Peres on ainus arvuti, mida kasutab vĂ”lgnik ning hetkel ka 9(18)

kooliealine laps. SĂŒgisest hakkab seda kasutama vĂ€rskelt kooliminev laps nĂ€iteks e-kooli jms jaoks. Kinnistu mĂŒĂŒmine hinnatud vÀÀrtusega ehk 64 tuhande euroga on vĂ€ga ebatĂ”enĂ€oline. Arvestades hetkel turul toimuvat ja kinnistu asukohta, kahtleb vĂ”lgnik, kas hĂŒpoteegidki saab kaetud. SeetĂ”ttu kinnistu mĂŒĂŒmine ei aitaks oluliselt vĂ”lgasid kustutada, vaid tooks kaasa jĂ€rgnevad menetlused. VĂ”lgniku eesmĂ€rk ei ole kergekĂ€eliselt vĂ”lgadest vabaneda pankroti teel, vaid tasuda kohustused ausalt, kuigi pikema ajaga, kui seni vĂ”lausaldajad on mÀÀratlenud. Hetkel elab kinnistul vĂ”lgniku vend perega, kus kasvab XXXX last (noorim mĂ”nekuune, vanim XXXXXXX-aastane). Kuna vĂ”lgniku peresuhted on sassis, vĂ”ib kinnistust saada vĂ”lgniku ja laste elamispind. Kinnistu mĂŒĂŒk pankrotimenetluse kĂ€igus vĂ”taks turvatunde nii suurelt perelt kui ka vĂ”lgnikult. Venna pere on valmis abistama vĂ”lgnikku maksetega kuni 400 eurot kuus. Usaldusisik on vĂ€lja toonud, et vĂ”lgnik vahetab tihti töökohti. 2013. aastal koondati vĂ”lgnik töölt kaupluse sulgemise tĂ”ttu Saaremaal. MĂ”ne kuu pĂ€rast alustas projekti raames (11 kuud) tööd XXXXXXXX . Kuna projekt sai 11 kuu pĂ€rast lĂ€bi, töötas vabatahtlikuna XX, samal ajal Ă”ppides XXXXXX 3,5-aastase pĂ”hieriala Ă”ppel. Alates 2016. aastast asus tööle ZZZZZZZZZZZZ teenindusjuhi ametikohale. 2019. aastal asus samas ettevĂ”ttes tööle toitlustusjuhina (XXXXXXXXXXXXXX 2020 aastat vĂ”ib lugeda koroona-aastaks ning samal aastal sĂŒndis ka XXXXX laps, kelle kĂ”rvalt alustas 2021. aastal nii igavusest kui ka rahalistel kaalutlustel tööd XXXXXXXXXXX vanemteenindajana. Lapse kĂ”rvalt kĂ€is pikaajalisel bĂŒroojuhi kursusel. Samal ajal kui töötas XXXXXXXX oli lapsehoolduspuhkusel XXXXXXXX. Kui WWWW avas taas Saaremaal kaupluse ja sai sinna tööle, lahkus loomulikult vanemteenindaja ametikohalt. Seoses WWWW juhtumiga ja tegelikult juba enne seda oli plaaninud eraettevĂ”tlust. 2024. aastal alustas tööd enda ettevĂ”ttes. Paraku ei lĂ€inud kĂ”ik plaanipĂ€raselt ning loodetud mĂ”te kiiremini oma vĂ”lgnevusi tasuda viis hoopis ettevĂ”tte alustamine vĂ”lgniku veel suurematesse vĂ”lgnevustesse. EttevĂ”ttel töö alustamine lĂŒkkus kuudeviisi vĂ”lgnikust sĂ”ltumatustel asjaoludel. EttevĂ”tte alustamise ĂŒks olulisemaid pĂ”hjuseid oli tĂŒtre tervise anomaaliad – oli vaja olla lapsega rohkem koos, kuid samal ajal ka tööd teha. Lisaks Ă”ppis 2023–2024. aastal XXXXXXXXXXX mĂŒĂŒgispetsialisti erialal juhtimistasandil. SeetĂ”ttu ei nĂ”ustu usaldusisiku vĂ€itega. On aktiivne, koolitab end jĂ€rjepidevalt ning töökoha vahetus on alati olnud seotud ametikĂ”rgenduse, majandusliku paranemise vĂ”i olude sunnil (nt kaupluse sulgemine, projekti lĂ”ppemine). TĂ€na töötab XXXXXXXXX AS-is, kuid otsib aktiivselt kĂ”rgema palgaga ja paremate töötingimustega tööd, arvestades lapse tervislikku olukorda, mis eeldab kodust töötamise vĂ”imalust ja vajadust last hooldada. Kodust töötamise vĂ”imalusega töökohad on tĂ€napĂ€eval tĂ€iesti aktuaalne teema, nĂ€iteks kontorikulude kokkuhoiu eesmĂ€rgil. Tööturul ei saa vĂ”lgnikku passiivseks lugeda, kuna on end ajakohaselt koolitanud (hetkel Ă”pib XXXXXXXXX) ja on kogenud töötaja. Peres on tĂ”esti ĂŒks raskelt haige laps, kes vajab rohkem tĂ€helepanu, kuid vajadusel on olemas tugivĂ”rgustik. Laps vajab tĂ”esti 24/7 jĂ€relevalvet, kuid tugivĂ”rgustik on vajadusel olemas. Usaldusisik on mĂ€rkinud, et vĂ”lgniku kuumaksete suuruseks olen hinnanud 100–200 eurot kuus. Paraku ei selgitanud usaldusisik, milliseid kuumakseid ta silmas pidas. Eeldas, et see viitab usaldusisiku tasule. Tugines teadmisele, mille leidis internetist, erinevate ettevĂ”tete lehtedelt ja Riigi Teatajast: tasu mÀÀrab kohus ja on vĂ”imalik tasuda kuni 1 aasta jooksul. Eeldas, et usaldusisiku tasu jÀÀb 1500 euro juurde, nagu esmases kohtu kirjas oli vĂ€lja toodud. Hetkel loeb, et usaldusisiku tasu kĂŒĂŒndib pea 4000 euroni ning tuleb tasuda kolmes osas. VĂ”lgniku jaoks on selline tasu ebamĂ”istlikult kĂ”rge ning sellist teadmist tal ei olnud, kui kohtule usaldusisiku kinnitas. Lisaks on vĂ”lgnikule ebaselge, kuidas sellist tasu on vĂ”imalik tasuda, kui arestitud kontod ei lase selliseid makseid teha ega laekuda. Kontod, hooldustasud jne va. töötasu on kohtutĂ€ituri poolt arestitud va. elatusmiinimum. Kuid nt hooldustasu saamiseks Tervisekassast peab esitama kontovĂ€ljavĂ”tte ja avalduse. Kui arvestada usaldusisiku arvestust ĂŒmberkujundamisel, on summad endiselt kĂ”rged. Kui liita kokku teise tabeli summa, hĂŒpoteegid, liising ei jÀÀ praktiliselt toiduraha, lastele vajalikud riided, esmatarbed, trennid ja ravi. Usaldusisik on mĂ€rkinud, et peab Ă”igeks „mitte pead liiva alla peita“, vaid kuulutada vĂ€lja pankrot, realiseerida vara ning lasta vĂ”lad aeguda. VĂ”lgniku arvates on pankrotimenetlus „pea liiva alla peitmine“. Reaalselt tasuda vĂ”lgnevused vĂ”lausaldajatele oleks Ă”iglasem, kuna pankrotiga jÀÀksid nad rahadest ilma. Tagades eluaseme vajadusel iseendale kui ka venna suurperele, vastuseks vĂ€itele: 10(18)

XXXXXXXXXXXX). Lisaks vĂ”lgnikule vajavad turvatunnet ka nemad, eriti lapsed, kes on harjunud oma koduse keskkonnaga. VĂ”lgnikul on teadmine, et vajadusel on vĂ”imalik kohe olemas koht, kuhu minna koos lastega. KĂ”ige selle pinnal jÀÀb vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise vajaduse juurde ning loodab, et kohus teeb Ă”iglase otsuse ja aitab vĂ”lgnikul lĂ”puks kĂ”ik vĂ”lgnevused Ă”iglaselt ning skeemivabalt klaarida. On vĂ”lgnevustega tĂ”esti pikalt tegelenud ja uskunud, et saab nendega ise hakkama. Sellest arusaamine ja abi palumine on juba edusamm – oluline on probleemiga tegeleda ja tĂ€na vĂ”lgnik tegeleb. On suutnud tasuda mitmeid inkasso nĂ”udeid vĂ€ljaspool refinantseerimist. NĂŒĂŒd vajab abi, et viimased vĂ”lgnevused saaksid tasutud. Palub arvestada ka minu pĂŒĂŒdlusi – vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetlus ongi selliste olukordade lahendamiseks loodud. TĂ”si, on vĂ”lglane, on seadusvastase rikkumise teinud. Tunnistab seda ja kahetseb siiralt. On teinud oma jĂ€reldused ja Ă”ppinud sellest. Ka minusugune vajab vĂ”imalust ja abi, et see vĂ”imalus saavutada, mitte tĂ€ielikku mahakandmist. On ĂŒhiskondlikult aktiivne, hooliv ema, lojaalne töötaja ja seaduskuulelik kodanik (v.a. ĂŒks juhtum, mida kahetseb ning mille eest on saanud karistuse).

5.Kohus 06.03.2024 kohtuistungil kuulas Ă€ra vĂ”lgniku ja usaldusisiku. VĂ”lgnik selgitas, et soovib vĂ”lgade ĂŒmberkujundamist, et tal oleks parem vĂ”imalus oma vĂ”lgnevustega toime tulemiseks ning seelĂ€bi aidata orienteeruda kas vĂ”lausaldajad on tegutsenud seaduspĂ€raselt. On nĂ”us jĂ”ustunud kohtulahendiga (Fresh Finance OÜ nĂ”udega seoses – kohtu tĂ€psustus), kuid ettevĂ”te ei ole temaga aasta jooksul ĂŒhendust vĂ”tnud, vastanud, MaksehĂ€irekeskusele ka ei vastatud. Tekib kahtlus, kas Fresh Finance OÜ ĂŒldse toimib. Renovum OÜ on teine teema. VĂ”lgniku sĂ”nul on tema olukord lĂ€inud paremaks. On jĂ€tkuvalt maksnud vĂ”lgnevusi, ei nĂ€e, et oleks pahatahtlikult midagi valesti teinud. Et ree peale tagasi saada ja oma vĂ”lgnevused tasuda, selleks vĂ”lanĂ”ustajaga konsulteerides kohtusse tuli. Maksegraafiku soovidega olen alustanud, vastaspool ei ole huvi tundud, et saaks maksegraafiku paberile. RÀÀgin Fresh Finance OÜ-st ja Renovum OÜ-st. VĂ”lgniku sĂ”nul 72 000 on osaliselt tasutud. Tasuda suudab tööd tehes ja sissetulekust. TĂ€na on Töötukassas arvel, sealt on tĂ€htajalise lepingu hĂŒvitis. Eralapsehoidu on vĂ€ga vaja, on pedagoogiline haridus. Lapsehoolduskursusega on vĂ”imalik alustada lapsehoidu. On kaks peret, kellel on aastased lapsed, nendelt raha vĂ”tta ei saa, teeb seda Ă”ppe eesmĂ€rgil. Sealt tööd tehes see tuleb. On proovinud kas suudab pedagoogilist haridust rakendada lastehoiul, mida tĂ€na on vĂ€ga vaja. Lastehoid on nĂ”utud eriala. LĂ€bib koolituse ja siis on Ă”igus raha vĂ”tta. Sissetulekud on olemas, kĂ€in koolis Ă€ra ja on olemas. Veebruaris oli sissetulek ĂŒle 1700 euro, sest kĂ€is tööl. MĂ€rtsis hetkel ei saa tööl kĂ€ia, on Töötukassas arvel. Ei jÀÀ töötuks, on alati pĂŒrginud edasi kui vaadata CV-d. VĂ”lgnik avaldas, et temale ei ole selgitatud vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse tingimusi. Ei lugenud vĂ€lja, et peab olema sissetulek. Kui summa vĂ€heneks oleks vĂ”imalus lihtsamalt ĂŒle kĂ€ia, et kinnistu sĂ€iliks. Hinnatud on kinnistu vÀÀrtuseks 68 000 aga ilmselt lĂ€heks mĂŒĂŒgiks 30 000-ga. See ei anna vĂ”lgnevuste lahendamist, tulemuseks on see, et ikkagi on vĂ”lgnevused ja vĂ”lgnik on ikka samas seisus. Usaldusisik jĂ€i aruandes toodud seisukohtade juurde, on tutvunud vĂ”lgniku poolt kohtule saadetud kirjaga ning ei leia, et seal oleks midagi vĂ€ga sisulist peale paljasĂ”naliste vĂ€idete, et ĂŒhel vĂ”i kahe vĂ”lausaldaja nĂ”uded on kahtlased. Need vaadatakse ikkagi ĂŒle menetluse kĂ€igus. Usaldusisik ega kohus ei saa kahtlustada, et jĂ”ustunud kohtulahend on valesti tehtud. VĂ”lgnikul on avalduse esitamisel ĂŒle 72 000 euro vĂ”lgasid, kui rÀÀgime kahest vĂ”lgnevusest, siis see ei tee vĂ”lgniku maksejĂ”uliseks, vĂ”lgnik on olnud maksejĂ”uetu 10 aastat. Praktika ei kinnita, et maksejĂ”uetule isikule saaks algatada vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetlust, vĂ”lgnikul on pankrotiseis ammu vĂ€lja kujunenud. Kinnistu vÀÀrtuse on usaldusisikule andnud vĂ”lgnik. Positiivne rahavoog vĂ”lgniku puhul puudub, see vĂ€listab vĂ”lgniku puhul vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse. Tartu Ringkonnakohtu lahendis on öeldud, et vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse eesmĂ€rk ei saa olla kodu vĂ”i maja vĂ”i korteri sĂ€ilitamine. TĂ€na on vĂ”lgnik töötu, ma ei nĂ€e ĂŒhtegi vĂ”imalust, et vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetlus saaks positiivselt lĂ”ppeda. Usaldusisik jÀÀb arvamuse juurde, et X.B suhtes vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetlust ei saa algatada. 11(18)

KohtumÀÀruse pĂ”hjendused VĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse algatamise otsustamine

6.VĂ”lgnik on maksejĂ”uetusavalduses avaldanud, et soovib vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse algatamist. Seda soovi on vĂ”lgnik korranud kohtule 13.01.2025 esitatud seletuses ja 06.03.2025 Ă€rakuulamisel.
7.FĂŒĂŒsilise isiku maksejĂ”uetuse seaduse (FIMS) §4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejĂ”uetusavalduse esitamisele ja lĂ€bivaatamisele, vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sĂ€testatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS §-st 10 lĂ€htuvalt kohaldatakse maksejĂ”uetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 2. peatĂŒki 1. jaos sĂ€testatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 sĂ€testab, et kohus vaatab hagita asja lĂ€bi hagimenetluse sĂ€tete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sĂ€testatud erisusi.
8.FiMS § 18 lg 1 kohaselt vaadatakse maksejĂ”uetusavaldus lĂ€bi pankrotiseaduses pankrotiavalduse lĂ€bivaatamiseks sĂ€testatu kohaselt, kui FiMS-is ei ole ette nĂ€htud teisiti. Kohus arutab vĂ”lgniku ja usaldusisikuga vĂ”lgnevuste tasumise vĂ€ljavaateid eesmĂ€rgiga valida vĂ”lgniku makseraskuste ĂŒletamiseks sobivaim menetluse liik.
9.FiMS § 19 lg 1 kohaselt algatab kohus vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse, kui vĂ”lgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel pĂŒsivalt maksejĂ”uetu, eelkĂ”ige kui vĂ”lgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ĂŒletatavad vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetlust lĂ€bi viimata, muu hulgas vĂ”lgniku vara realiseerimisega vĂ”lgade katteks ulatuses, mida vĂ”ib vĂ”lgnikult mĂ”istlikult eeldada. VĂ”lgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda vĂ”i tĂ”enĂ€oliselt ei suuda tĂ€ita oma kohustusi nende sissenĂ”utavaks muutumise ajal.
10.Kohus, vaadanud lĂ€bi usaldusisiku aruande, kogutud materjalid, tĂ”endid ja hinnangu ning arutanud vĂ”lgniku ja usaldusisikuga menetluse edasist kĂ€iku, leiab, et vĂ”lgniku maksejĂ”uetusavaldus vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse algatamiseks tuleb jĂ€tta rahuldamata. TĂ€idetud ei ole FiMS § 19 lg-st 1 tulenev esmane eeldus vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse algatamiseks, mille kohaselt vĂ”lgnik ei tohi olla veel pĂŒsivalt maksejĂ”uetu.
11.VĂ”lgnik on 05.12.2024 esitatud maksejĂ”uetusavalduses vĂ€lja toonud, et finantsraskused tekkisid 2013. aasta oktoobris, kui kaotas koondamise tĂ”ttu töö. Leidis mĂ”ne kuu möödudes uue töö, kuid selleks ajaks olid esimesed kiirlaenud vĂ”etud. Uus töö oli projektipĂ”hine ega toonud pĂŒsivat sissetulekut, samal ajal vĂ”ttis vanade laenude tasumiseks ja elustandardi hoidmiseks uusi laene. 2016 aasta oktoobris leidis pĂŒsiva töö teenindusjuhina, kuid selleks ajaks oli vĂ”lgade ringlus, mis algas kiirlaenudest, muutunud ĂŒle jĂ”u kĂ€ivaks. Proovis vĂ”lgadega toime tulla nii uutest laenudest kui ka palga abil. 2018. aasta jaanuaris vĂ”ttis hĂŒpoteeklaenu, mille abil tasus olemasolevaid vĂ”lgasid, kuid summad suurenesid ajaga veelgi. Lapse tervisprobleemid ajendasid vĂ”lgnikku pöörduma XXXXXXXXXXXXXXX 2024 aastal proovis enda majandusliku osa ettevĂ”tlusega tegeleda, kuid ei saanud ettevĂ”tet tööle, jĂ”udis jĂ€reldusele, et ettevĂ”tlus ei ole tema jaoks ja loobus ettevĂ”ttest.
12.Seega on vÔlgnik olnud rahalistes raskustes alates 2013 aasta lÔpust, nö vÔlaorjusesse oli vÔlgnik jÔudnud 2016 aasta lÔpuks ning ei ole kÀesolevani suutnud tekkinud nÔiaringist vÀlja murda.
13.VĂ”lgniku regulaarseks sissetulekuks on peretoetus, mis koosneb lapsetoetusest ja lasterikka pere toetusest, kokku summas 710 eurot. tulenevalt ĂŒhe lapse tervislikust seisundist saab vĂ”lgnik töövĂ”imetushĂŒvitist 300-600 eurot kuus, 06.03.2024 Ă€rakuulamisel avaldas vĂ”lgnik, et saab tĂ€htajalise lepingu hĂŒvitist. Töötuskindlustuse seaduse § 9 kohaselt esimesel sajal pĂ€eval on hĂŒvitis 60% ja seejĂ€rel 40% ĂŒhe kalendripĂ€eva keskmisest töötasust, mis on arvutatud 12(18)

kindlustatu ĂŒheksa kuu keskmisest ĂŒhe kalendripĂ€eva töötasust töötukassa andmekogu andmete alusel. VĂ”lgnik ei tĂ€psustanud mis summas talle nimetatud hĂŒvitist makstakse.

14.MaksejĂ”uetusavalduses toodud andmete kohaselt on vĂ”lgniku igakuised sissetulekud 1150 eurot, VĂ”lgniku vĂ€itel oli tema veebruarikuu sissetulek 1700 eurot, kuna kĂ€is tööl, kuid tööleping oli tĂ€htajaline ning kĂ€esolevaks on lepingu tĂ€htaeg saabunud ja isik on arvel Eesti Töötukassas. Töötamise registri andmestikust nĂ€htuvalt registris 07.03.2025 seisuga aktiivsed kanded puuduvad, viimati on töösuhe lĂ”ppenud 28.02.2025. Igakuiste pĂŒsikulude suuruseks on vĂ”lgnik mĂ€rkinud 1140 eurot.
15.Arvestades vĂ”lgniku sissetulekuid (peretoetus ja töötuskindlustushĂŒvitis), ei ole kohtul, ka tĂ€pset töötuskindlustuse hĂŒvitise suurust teadmata, kahtlust, et vĂ”lgniku sissetulek kĂ€esoleval hetkel on piisav avalduses toodud vĂ”lgniku igakuiste pĂŒsikulude katmiseks, kuid vĂ”lausaldajatele maksete tegemiseks ĂŒle jÀÀv summa on marginaalne. Ka on töötuskindlustuse hĂŒvitis ajutise iseloomuga sissetulek. VĂ”lgnik ei ole vĂ”imeline enda sissetulekutest teenindama enda laenukohustusi, mida kinnitab ka asjaolu, et kaks vĂ”lausaldajat on vĂ”lgniku suhtes andnud nĂ”uded 2024 aastal kohtutĂ€ituritele tĂ€itmiseks ning tĂ€itemenetluste registrist nĂ€htuvalt on enne menetluste peatamist kohtumÀÀruse alusel osaliselt tĂ€idetud ĂŒhe kohtutĂ€ituri alustamise tasu nĂ”ue u 15 euro ulatuses.
16.Usaldusisiku aruandest nĂ€htuvalt on vĂ”lgniku kohustuste suuruseks teatatud kokku 79 539,32 eurot, sissenĂ”utavaks on muutunud nĂ”uded 57 323,51 euro ulatuses. VĂ”lgnik teeb ponnistusi leidmaks tasuvamat tööd ja on seda teinud aastaid, kuid vĂ”lgniku pingutuste tulemusena suurenenud sissetuleku kasv ei ole olnud piisav, et vĂ”lgnik suudaks tĂ€ita enda kohustusi. Ka ei saa jĂ€tta mĂ€rkimata, et vĂ€hemalt WWWW OÜ puhul tuleneb vĂ”lausaldaja nĂ”ue vĂ”lgniku vastu vĂ”lgniku tahtlikust tegevusest. MaksejĂ”uetusavaldusest nĂ€htuvalt on vĂ”lgnik paralleelselt enda sissetulekute suurendamise pingutustega suurendanud ka endal lasuvaid kohustusi.
17.VĂ”lgnikule kuulub kinnisasi, mille vÀÀrtuseks on usaldusisik 13.12.2023 Arco Vara KinnisvarabĂŒroo OÜ eksperthinnangule tuginedes hinnanud 64 000 eurot. 13.01.2025 seletuses on vĂ”lgnik leidnud, et kinnistu mĂŒĂŒmisel eksperthinnangus mĂ€rgitud hinnaga on ebatĂ”enĂ€oline, 06.03.2025 kohtuistungil leidis vĂ”lgnik, et ilmselt lĂ€heks kinnistu mĂŒĂŒgiks 30 000 euroga.
18.VĂ”lgniku selgitusel on kinnistu tema venna pere kasutuses ning vĂ”lgnik on lĂ€bivalt avaldanud, et soovib kinnisvara sĂ€ilitada, mh selleks, kui peab keerulistest peresuhetest tulenevalt oma praegusest elukohast lahkuma. VĂ”lgniku kohustused ĂŒletavad vĂ”lgniku vara eeldatavat vÀÀrtust, kuid selle vÔÔrandamisest laekuvad vahendid vĂ€hendaksid vĂ”lgniku vĂ”lakoormust. Arvestades vĂ”lgniku kohustuste suurust, pĂŒsisissetulekuid ja kinnisasja mĂŒĂŒmisest laekuvate vĂ”imalike vahendite suurust, ei tagaks kinnisvara realiseerimine, et vĂ”lgnik on seejĂ€rel vĂ”imeline tĂ€itmata jÀÀnud kohustuse pinnalt koostatud vĂ”lgade ĂŒmberkujundamiskava tĂ€itma kuna vĂ”lgniku sissetuleku osa, mida vĂ”lgnik saab peale enda pĂŒsikulude katmist kasutada vĂ”lausaldajatele osamaksete tegemiseks, on marginaalne, nagu kohus on eelpool vĂ€lja toonud.
19.Arvestades ĂŒlalpool vĂ€lja toodud asjaolusid, ei ole kohtul kahtlust, et vĂ”lgniku makseraskused ei ole ajutise iseloomuga. Kohtu hinnangul on vĂ”lgniku sissetulekuid, vara ja kohustusi arvestades vĂ”lgnik pĂŒsivalt maksejĂ”uetu. VĂ”lgniku maksejĂ”uetusavaldusest nĂ€htuvalt on vĂ”lgnik pĂŒsivalt maksejĂ”uetu 2016 aastast, samale seisukohale on asunud oma aruandes ka usaldusisik. Seega ei ole tĂ€idetud FiMS § 19 lg-st 1 tulenev esmane eeldus vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse algatamiseks, mille kohaselt vĂ”lgnik ei tohi olla veel pĂŒsivalt maksejĂ”uetu ja vĂ€listatud on vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse algatamine.
20.MaksejĂ”uetusavalduse kohaselt Ă”pib vĂ”lgnik XXXXXXXXXXX Ă€rikorraldust. Ärakuulamisel avaldas vĂ”lgnik plaani hakata pakkuma lapsehoiuteenust, mille tarvis on tal vaja lĂ€bida koolitus ja siis saabki raha vĂ”tta. Lapsehoolduskursusega on vĂ”imalik alustada lapsehoidu.. Kohtu hinnangul on vĂ”lgniku lĂ€henemine enda sissetulekute suurendamise vĂ”imalikkuse vĂ€ljavaadetele lihtsustatud ja ebarealistlik. 13(18)
21.VĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse lĂ€biviimise tulemusena esitab usaldusisik kohtule vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise kava, mille alusel peab vĂ”lgnik kavas ettenĂ€htud makseid tegema alates kohtu mÀÀratud tĂ€htpĂ€evast ning maksed tuleb teha kavas kindlaks mÀÀratud summades ettenĂ€htud tĂ€htaegadel. Igakuise osamakse suuruse mÀÀramisel vĂ”etakse aluseks vĂ”lgniku sissetulekud ja igakuised pĂŒsikulud. VĂ”lgade ĂŒmberkujundamiskava osamakse suuruse mÀÀramisel lĂ€htutakse sellest, et see peab olema vĂ”lgnikule jĂ”ukohane tasuda pikema aja (s.o aastate) jooksul. Seega saab kohus vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse algatamise lĂ€htuda vaid vĂ”lgniku reaalsetest sissetulekutest vĂ”i realistlikest sissetulekute suurendamise vĂ”imalustest. Kohus on ĂŒlalpool analĂŒĂŒsinud vĂ”lgniku reaalsete sissetulekute ja igakuiste pĂŒsikohustuste omavahelist suhet ning jĂ”udnud jĂ€reldusele, et hetke sissetulekust saab vĂ”lgnik teha vĂ”lausaldajatele osamakseid marginaalses summas.
22.Kohus ei saa pidada hetkel realistlikuks sissetulekute suurendamise vÀljavaateks vÔlgniku ideed, mille realiseerumine eeldab teadmata ajal algava ja teadmata kestusega koolituse lÀbimist. Eriti, kui teada ei ole, kas vÔlgnik lÀbib edukalt koolitusel osalemiseks vajaliku konkursi (on tavapÀrane tasuta pakutavate koolituste puhul) vÔi kas koolitusel osalemine toob vÔlgnikule kaasa tÀiendavaid rahalisi kohustusi.
23.VĂ”lgnik on ka lĂ€bivalt rĂ”hutanud, et tema lapsel on tervislikud erivajadused, millest tulenevalt on vaja lapsega kĂ€ia palju XXXXXXXXXX mis on muutnud vĂ”lgnikul töökoha leidmise keeruliseks – vĂ”lgniku hinnangul tingivad lapse erivajadused, et ta saab töötada kas osaliselt vĂ”i tĂ€ielikult kodukontoris töötamist vĂ”imaldaval ametikohal. VĂ”lgniku vĂ€ited seoses tugisĂŒsteemi olemasoluga on olnud vastuolulised: ĂŒhest kĂŒljest kinnitab vĂ”lgnik, et tugivĂ”rgustik on olemas (13.01.2025 seletus ja 06.03.2025 Ă€rakuulamine), teisest kĂŒljest aga on usaldusisikule avaldanud (10.01.2025 aruanne), et temapoolsest suguvĂ”sast ei ela kedagi lĂ€heduses ning varasemalt tugivĂ”rgustikuks olnud vanaema (mehe poolt suguvĂ”sast) enam ei suhtle ning abi osas tugineb suuresti vanimale lapsele, kes aga vĂ”lgniku poolt avaldatu pĂ”hjal samuti Ă”pib. Eeltoodust tulenevalt on kohtu jaoks kĂŒsitav vĂ”lgniku vĂ”imekus pakkuda teenust, mis eeldab igapĂ€evast kohalolu.
24.VĂ”lgnik on avaldanud kahtlusi seoses Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ nĂ”uete Ă”iguspĂ€rasusega ning sellega seoses tĂ”statanud kahtlusi usaldusisiku usaldusvÀÀrsuse osas.
25.Usaldusisik on aruandes vĂ€lja toonud, et PĂ€rnu Maakohtu PĂ€rnu kohtumaja 13.11.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-XXXXXXXX on rahuldatud vĂ”lgniku hagi Fresh Finance OÜ vastu sundtĂ€itmise lubamatuks tunnistamise nĂ”udes tĂ€iteasjas 176/2022/2848. Kohus on lahendis tuvastanud pĂ”hinĂ”ude suuruse (12 278,07 eurot) ning leidnud, et kostjal tuleb mÀÀrata tagasimaksed uuesti. Seega on kohus andnud hinnangu Fresh Finance OÜ nĂ”udele ja selle Ă”iguspĂ€rasusele. VĂ”lausaldaja nĂ”ude olemasolu ei sea kahtluse alla asjaolud, et vĂ”lgniku vĂ€itel ei ole vĂ”lausaldaja temaga aasta jooksul peale otsust ĂŒhendust vĂ”tnud vĂ”i vĂ”lgniku jĂ€relepĂ€rimistele vastanud.
26.13.12.2024 mÀÀruse alusel on usaldusisik kogunud kokku vĂ”lgniku varalist seisundit kajastavad andmed, sh vĂ”lausaldajate nĂ”uded vĂ”lgniku vastu. Usaldusisik on esitanud kohtule vĂ”lausaldajate nĂ”udeavaldused, sh Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ nĂ”udeavalduse ja juhtinud tĂ€helepanu sellel et Renovum OÜ nĂ”ude suurus vajab edasises menetluses tĂ€psustamist.
27.MaksejĂ”uetusavalduse menetlusse vĂ”tmisel vĂ”lgnikule usaldusisiku mÀÀramise ja tema poolt aruande esitamise eesmĂ€rk on saada ĂŒlevaade vĂ”lgniku varalisest olukorrast, et kohus saaks menetlusosalistega arutada ja otsustada, kas ja milline menetlus oleks vĂ”lgniku huvides. Praeguses menetluse etapis (maksejĂ”uetusavalduse lĂ€bi vaatamine) ei hinnata nĂ”udeid sisuliselt. Seda, kas ĂŒldse ja millises ulatuses on vĂ”lausaldajate nĂ”udeavaldused pĂ”hjendatud ning kas neid tuleb tunnustada hinnatakse pĂ€rast seda, kui kohus on otsustanud maksejĂ”uetusavalduse rahuldada ja alustab ĂŒhe FiMS § 18 lg 2 p 1-3 toodud menetlustest. VĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluses nĂ€iteks usaldusisik FiMS § 20 lg 3 kohaselt hindab ĂŒmberkujundamiskava koostamisel ĂŒmberkujundatavate nĂ”uete tĂ”endatust ja Ă”iguspĂ€rasust 14(18)

ning annab hinnangu nÔude kohta, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge vÔi mille ÔiguspÀrasust ega tÔendatust ei saa hinnata.

28.Kohtu hinnangul on usaldusisik oma töös olnud pÔhjalik ning puudub alust arvata, et ta oleks eelistanud vÔlausaldaja huvisid vÔlgniku huvidele.
29.Kohtule jÀÀvad arusaamatuks vĂ”lgniku etteheited justkui oleks usaldusisik kohustuste tabelist hiljem hĂŒpoteegi kohustused vĂ€lja jĂ€tnud. Usaldusisiku aruande punktis 5.1 toodud tabelites on vĂ”lausaldajate arv sama. Kohtu hinnangul saavad vĂ”lgniku etteheited olla seotud usaldusisiku aruande p 6.5 toodud vĂ”imaliku perspektiivse vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise kava puudutava tabeliga. Kohus selgitab, et usaldusisik on tabeli koostamisel ja nĂ”uete vĂ€ljajĂ€tmisel (nn hĂŒpoteegiga tagatud nĂ”uded) vĂ”i teistest erinevalt kohtlemisel (WWWW OÜ ja Baltasar Liising OÜ nĂ”uded) lĂ€htunud FiMS 3 ptk 1. jaos sĂ€testatust ja on aruandes selgitanud, et pandiga tagatud nĂ”uete kĂ”rvale jĂ€tmine tuleneb usaldusisiku praktilistest kogemustest ning samuti tuleneb praktilistest usaldusisiku kogemustest teadmine, et reeglina sĂ”iduki omanik vÔÔrandab sĂ”iduki ja osaleb kavas ulatuses, milles jÀÀb nĂ”ue vara mĂŒĂŒgist saadud raha arvelt rahuldamata ja Ă”igusvastaselt tekitatud kahju nĂ”ude teiste vĂ”lausaldajate nĂ”uetest erinevalt kohtlemine tuleb seadusest (aruande 6.5).
30.Usaldusisiku aruande p 6.5 toodud tabel ise on aga nĂ€itlik ja koostatud vastavalt usaldusisikule vĂ”lgade ĂŒmberkujundamiskavade koostamise praktika kĂ€igus teada olevatele asjaoludele tuginedes (nt kui pikaks ajaks vĂ”iks olla kava koostatud, kui suures ulatuses pĂ”hiosa nĂ”uete vĂ€hendamisega vĂ”ivad vĂ”lausaldajad eelduslikult nĂ”us olla, jne). Koostatud kava eesmĂ€rk on muuhulgas nĂ€itlikustada ka vĂ”lgnikule, et vĂ”lgniku vĂ”lgade ĂŒmberkujundamine ei ole, arvestades vĂ”lgniku sissetulekuid ja soovi endale kuuluv kinnisvara sĂ€ilitada, vĂ”imalik. Usaldusisiku poolt esitatud aruandest nĂ€htuvalt vĂ”iks vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise kava kinnitamine olla perspektiivne, kui erikokkulepped sĂ”lmitakse Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜga ja Baltasar Liising OÜ nĂ”ue on vĂ”imalik rahuldada liisingueseme mĂŒĂŒgist laekuva arvelt ning kava oleks 72 kuu pikkune. Sellistel tingimustel ja kui tasutakse kĂ”ik pĂ”hiosa nĂ”uded, oleks igakuine kavakohane makse 536,57 eurot. Kui pĂ”hiosade nĂ”udeid vĂ€hendada ja tasuda need 75% ulatuses, siis oleks igakuine makse 477,11 eurot, sealjuures tuleb WWWW OÜ nĂ”ue seadusest tulenevalt tasuda endiselt 100% ulatuses. MĂ”lemal juhul tuleks vĂ”lgnikul tasuda lisaks kavast tulenevale osamaksele igakuiselt kavavĂ€liseid osamakseid Fresh Finance OÜle ja Renovum OÜ-le. Haldur on samas rĂ”hutanud, et tegemist on hĂŒpoteetiliste arvutustega.
31.Kohtu hinnangul on ainetu vÔlgniku etteheide usaldusisikule seoses vÔlgniku töökohavahetuste osas mÀrgituga, et vÔlgnik on vahetanud viimastel aastatel korduvalt töökohti. Arvestades, et vÔlgnikul on alates 2022 jaanuarist kuni maksejÔuetusavalduse esitamiseni neli tööandjat, saab jÔuda jÀreldusele, et vÔlgnik on nimetatud perioodil korduvalt vahetanud töökohti. Tegemist ei ole vÔlgnikku halvustava hinnanguga, vaid varasemalt esile toodud faktilistel asjaoludel tugineva jÀreldusega.
32.On ĂŒldteada, et lapsevanem, kes peab sagedasti viibima lapsega haiguslehel on tööandja jaoks vĂ€hem atraktiivne kui töötaja, kellel kas pole lapsi vĂ”i kelle lastel ei ole terviseprobleeme. Seega on usaldusisik andnud hinnangu vĂ”lgniku isikust tulenevate asjaolude pinnalt vĂ”lgniku konkurentsivĂ”imele vĂ”rrelduna vĂ”imalike tööturul leiduvate konkurentidega, kelle puhul analoogseid asjaolusid ei esine.
33.Kohtu hinnangul ei vÀÀra vĂ”lgniku antud selgitused ja vastuvĂ€ited, mida kohus on ka ĂŒlal kĂ€sitlenud, jĂ€reldust, et vĂ”lgnik on pĂŒsivalt maksejĂ”uetu. VĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse algatamine on aga vĂ”imalik vaid siis, kui vĂ”lgnik ei ole veel pĂŒsivalt maksejĂ”uetu.
34.Kohtu Ă”igused maksejĂ”uetusavalduse lĂ€bivaatamisel vĂ”lgniku makseraskuste ĂŒletamiseks sobiva menetlusliigi valikul sĂ€testab FIMS § 18 lg 2. Samas peab kohus menetlusliigi valikul arvestama seaduses ettenĂ€htud ulatuses ka vĂ”lgniku arvamusega. Kohus ei saa otsustada FIMS § 18 lĂ”ikes 2 nimetatud menetluse algatamist vĂ”lgniku tahte vastaselt, vĂ€lja arvatud pankroti vĂ€lja kuulutamine vĂ”lausaldaja maksejĂ”uetusavalduse alusel (FIMS § 18 lg 3). 15(18)
35.VĂ”lgnik on lĂ€bivalt kohtult taotlenud vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse algatamist, muud menetluse liigid on vĂ”lgnik vĂ€listanud. Kuna vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse algatamise eeldused ei ole tĂ€idetud ja vĂ”lgnik ei ole nĂ”us muude menetluste algatamisega, tuleb vĂ”lgniku maksejĂ”uetusavaldus jĂ€tta rahuldamata.
36.FiMS § 55 lg 1 p 2 ĂŒtleb, et maksejĂ”uetusavalduse rahuldamata jĂ€tmisel kohus vabastab usaldusisiku. Kohus vabastab F.C X.B usaldusisiku kohustusest. Usaldusisiku tasutaotluse lahendamine
37.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul Ă”igus saada oma ĂŒlesannete tĂ€itmise eest tasu, mille suuruse mÀÀrab kohus, samuti nĂ”uda oma ĂŒlesannete tĂ€itmiseks tehtud vajalike kulutuste hĂŒvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejĂ”uetusavalduse lĂ€bivaatamise lĂ”puni hĂŒvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hĂŒvitamise sĂ€tete kohaselt ning kohus mÀÀrab usaldusisikule tasu FiMS § 18 lg 2 nimetatud otsuse tegemisel (FiMS § 54 lg 2).
38.PankrS § 23 ĂŒtleb, et ajutisel halduril on Ă”igus saada oma ĂŒlesannete tĂ€itmise eest tasu, mille suuruse mÀÀrab kohus, samuti nĂ”uda oma ĂŒlesannete tĂ€itmiseks tehtud vajalike kulutuste hĂŒvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse mÀÀramisel arvestab kohus ajutise halduri ĂŒlesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ĂŒlesannete tĂ€itmiseks tehtud kulutuste pĂ”hjendatust ja kinnitab vajalike ning pĂ”hjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ĂŒlesannete tĂ€itmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud ĂŒldised kulud, sealhulgas kulud bĂŒroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutise halduri tunnitasu ĂŒlemmÀÀr summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ĂŒhekordsest alammÀÀrast (hetkel 177,20 eurot). PankrS § 23 lg 6 kohaselt vĂ”ib ajutise halduri tasu tasumise mÀÀrata bĂŒroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenĂ€htud makse, vĂ€lja arvatud kĂ€ibemaks.
39.10.01.2025 kohtule esitatud usaldusisiku tasu taotluse kohaselt on usaldusisik FIMS § 53 lĂ”igetes 1 ja 2 sĂ€testatud ĂŒlesannete tĂ€itmisele kulutanud 14 tundi, teostades jĂ€rgmised toimingud: tutvus maksejĂ”uetusavalduse ja lisadega – 30 min; koostas vĂ”lgnikule pĂ€ringuid, sh korduvpĂ€ringud, selgitas talle menetlusega seotud asjaolusid, edastas talle vara- ja vĂ”lanimekirja – 1 tund; koostas ja edastas pĂ€ringud registritesse jm asutustele – 30 min; töötles pĂ€ringute tulemusena saabunud vastuseid, sh lepinguid – 2 tundi; tutvus otse registrites vĂ”lgnikuga seotud andmetega – 30 min; tutvus ja analĂŒĂŒsis andmed vĂ”lgniku 3 aasta sissetulekute kohta- 30 min; tutvus ja analĂŒĂŒsis vĂ”lgniku 3 aasta pangakontode vĂ€ljavĂ”tted – 30 min; tutvus ja analĂŒĂŒsis vĂ”lgniku suhtes tehtud kohtulahendeid- 1,5 tundi; analĂŒĂŒsis andmeid kogumis, ja koostas vĂ”lgniku nimel vara- ja vĂ”lanimekirja –7 tundi.
40.X.B suhtes kulutas usaldusisik oma ĂŒlesannete tĂ€itmiseks 14 tundi, arvestusega 130 eurot/tunnis, millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 1820,00 eurot, millele lisandub kĂ€ibemaks 22%, ehk 400,40 eurot (kokku 2220,40 eurot). Kuna kĂ€esolevas asjas leiab usaldusisik, et X.B vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse lĂ€biviimine ei ole vĂ”imalik ja kĂ€esoleva aruande esitamise ajaks ei ole X.B esitanud taotlust menetlusliigi muutmiseks ning tema pankroti vĂ€ljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis taotleb usaldusisik PankrS § 23 lĂ”igete 4 ja 41 ning TsMS § 183 lg 2 alusel selle osalist hĂŒvitamist riigi vahenditest. LĂ€htuvalt eeltoodust palub usaldusisik kohtu poolt FIMS § 18 lg 2 punktides 4 vĂ”i 5 sĂ€testatud lahendi tegemisel kinnitada usaldusisiku tasu summas 1820,00 eurot, millele lisandub kĂ€ibemaks 400,40 eurot (kokku 2220,40 eurot), millest 886,00 eurot ja lisanduv kĂ€ibemaks 194,92 eurot (kokku 1080,92 eurot) hĂŒvitada riigi vahenditest ning 934,00 eurot ja lisanduv kĂ€ibemaks 205,48 eurot (kokku 1139,48 eurot) mĂ”ista vĂ€lja vĂ”lgnikult. Usaldusisiku tasu mĂ”ista vĂ€lja OÜ PĂ€rnu Pinker Albert kasuks, konto nr. EE311010902001686003 SEB Pank AS-is. 16(18)
41.VÔlgnik 13.01.2025 seletuses mÀrgib, et tema jaoks on usaldusisiku tasu ebamÔistlikult kÔrge ning sellist teadmist tal ei olnud, kui kohtule usaldusisiku kinnitas.
42.Kohus on seisukohal, et usaldusisiku mĂ€rgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mĂ”istlik ja pĂ”hjendatud. 10.01.2025 aruande koostamine on olnud keskmisest keerukam ning koostatud aruande maht ĂŒletab keskmise analoogse aruande mahtu. Usaldusisiku aruanne on pĂ”hjalik, sellest nĂ€htub, et usaldusisiku on kĂŒsinud vĂ”lgnikult tĂ€iendavat informatsiooni, analĂŒĂŒsinud nii vĂ”lgnikult saadud informatsiooni kui vĂ”lausaldajate nĂ”udeavaldusi. Ka on usaldusisik vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetluse perspektiivikuse hindamise huvides koostanud kaks teoreetilistel arvutustel pĂ”hinevat vĂ”imalikku vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise kava. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu (130 eurot/tunnis) on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ĂŒlesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ĂŒlesannetele kulunud ajaga ega ĂŒleta seaduses sĂ€testatud ĂŒlemmÀÀra (177,20 eurot/tunnis). Kohus mÀÀrab usaldusisiku tasuks 1820,00 eurot, millele lisandub kĂ€ibemaks 400,40 eurot (kokku 2220,40 eurot).
43.FiMS § 4 lg 1 ĂŒtleb, et maksejĂ”uetusavalduse esitamisele ja lĂ€bivaatamisele, vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sĂ€testatut, kui kĂ€esolevast seadusest ei tulene teisiti. FiMS ei reguleeri menetluskulude kandja kindlaks mÀÀramist olukorras, kus kohus jĂ€tab maksejĂ”uetusavalduse rahuldamata. Seega tuleb menetluskulude kandja mÀÀrata TsMS hagita menetlust reguleerivate sĂ€tete alusel.
44.TsMS § 172 sĂ€testab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, vĂ”ib kohus otsustada, et menetluskulud kannab tĂ€ielikult vĂ”i osaliselt mĂ”ni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades Ă”iglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas pĂ”hjendamatu taotluse, vĂ€ite vĂ”i tĂ”endi. Kui menetluses osaleb ĂŒksnes avaldaja vĂ”i kui kohus ei jĂ€ta menetluskulusid mĂ”ne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse (TsMS § 172 lg 2). Kohus jĂ€tab menetluskulud vĂ”lgniku kanda.
45.Usaldusisik on taotlenud tasu osalist hĂŒvitamist riigi vahenditest ja taotleb, et riigi vahenditest hĂŒvitataks tasu ĂŒhe kuutasu alammÀÀra ulatuses. TsMS § 183 lg 2 kohaselt vĂ”ib eesti pankrotivĂ”lgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa vĂ”i ei ole pĂ”hjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast vĂ”i vĂ”lgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivĂ”lgniku pĂ€rijad, liikmed, osanikud, aktsionĂ€rid, juhtorgani liikmed vĂ”i pankrotivĂ”lausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks mÀÀratud menetlusabi, mida ei mĂ”isteta pankrotivĂ”lgnikult riigi tuludesse vĂ€lja, ei vĂ”i olla ĂŒhe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lĂ”ike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammÀÀr, sealhulgas seaduses ettenĂ€htud maksud, vĂ€lja arvatud kĂ€ibemaks. Seejuures arvestatakse ĂŒks kuutasu alammÀÀr pankrotiavalduse vĂ”i maksejĂ”uetusavalduse lĂ€bivaatamise lĂ”puni ajutise halduri vĂ”i usaldusisiku, ĂŒks kuutasu alammÀÀr pankroti vĂ€ljakuulutamisest pankrotimenetluse lĂ”puni pankrotihalduri ja ĂŒks kuutasu alammÀÀr kohustustest vabastamise menetluse lĂ”puni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. PankrS § 23 lg 5 vĂ€listab ajutise halduri tasu ja kulutuste hĂŒvitamise riigi vahenditest, kui vĂ”lgnik, vĂ”lausaldaja vĂ”i kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenĂ€htud kontole ajutise halduri tasu ja hĂŒvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt mÀÀratud summa.
46.Kohus on ĂŒlalpool tuvastanud, et vĂ”lgniku ĂŒlalpidamisel on XXXXXX last (XXXXXXXXXa). Tema sissetulek koosneb peretoetustest kogusummas 710 eurot ja töötuskindlustuse hĂŒvitisest, mis hetkel on 60% ĂŒhe kalendripĂ€eva keskmisest töötasust, mis on arvutatud kindlustatu ĂŒheksa kuu keskmisest ĂŒhe kalendripĂ€eva töötasust töötukassa andmekogu andmete alusel. Seega ei ole maksejĂ”uetusavalduse menetluskulusid vĂ”imalik tĂ€ies ulatuses katta vĂ”lgniku 17(18)

sissetulekust. Samuti ei ole kohus mÀÀranud summat, mis tuleks maksejÔuetusavalduse menetluskulude katteks kohtu deposiiti tasuda.

47.Kohus leiab, et kĂ€esolevalt on vĂ”imalik usaldusisiku tasu osaliselt vĂ€lja maksta riigi vahenditest. Kohus annab X.B-le riigipoolset menetlusabi usaldusisiku tasu kandmiseks TsMS § 183 lg 2 sĂ€testatud maksimaalses mÀÀras ehk ĂŒhe kuutasu alammÀÀra 886,00 euro ja sellele lisanduva kĂ€ibemaksu 194,92 euro (kokku 1080,92 eurot) ulatuses ilma kohustuseta saadud menetlusabi riigile hĂŒvitada.
48.KĂ€esolevas asjas on kohus tulenevalt vĂ”lgniku esitatud maksejĂ”uetusavaldusest nimetanud usaldusisiku ja kohustanud teda esitama kohtule usaldusisiku aruande. Seega on usaldusisikule tasu maksmise kohustus tekkinud otseselt vĂ”lgniku poolt esitatud avaldusest tulenevalt. VĂ”lgniku avalduse menetlemisel on tekkinud usaldusisiku tööga seotud kulud. MaksejĂ”uetusmenetluse lĂ€biviimine ei ole vĂ”lgnikule tasuta menetlus ning kohus on vĂ”lgniku majanduslikku olukorda arvestades andnud talle menetlusabi seaduses sĂ€testatud maksimaalses mÀÀras. Usaldusisiku tasu, mis ĂŒletab vĂ”lgnikule antud menetlusabi tuleb vĂ”lgnikult vĂ€lja mĂ”ista OÜ PĂ€rnu Pinker Albert kasuks, mille kaudu usaldusisik F.C tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest Kohtunik MÀrkus: PÀrnu Maakohtu 11. mÀrtsi 2025 mÀÀrus jÔustus 13.04.2026 Riigikohtu mÀÀrusega. Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2025 mÀÀruse resolutsioon:

1.PÀrnu Maakohtu 11. mÀrtsi 2025 mÀÀrus jÀtta muutmata.
2.X.B mÀÀruskaebus jÀtta rahuldamata.
3.MÀÀruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jÀtta X.B kanda. KindlaksmÀÀratavad menetluskulud puuduvad. Riigikohtu 13.04.2026 mÀÀruse resolutsioon:
1.Keelduda mÀÀruskaebuse menetlusse vÔtmisest kaebuse pÔhjendamatuse tÔttu.
2.JÀtta Riigikohtus kantud menetluskulud mÀÀruskaebuse esitaja kanda.
3.Riigikohtu menetluskulusid vÀlja ei mÔisteta.
4.MÀÀruse peale ei saa esitada mÀÀruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 694 lg 2 koosmÔjus §-ga 695).

18(18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja