1.Võtta W.I apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel lahendada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Harju Maakohtu 14.01.2025 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-24-16353 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.W.I (hageja) esitas 23.11.2023 kohtule hagi G.X (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja kaasasündinud terviserikkega. Hagejale on määratud keskmine puue ning 01.04.2021 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2556 eestkoste. Eestkoste määramise menetluse käigus diagnoositi hagejal psüühikahäirete kogum. Hageja sissetulek koosneb Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa toetustest, mis ei kata hageja igapäevaseid kulutusi. Hageja ema taotleb kohtult, et hageja ema ülapidamise andmise viisiks loetakse eestkoste teostamine ning rahaliselt peab ülalpidamist andma üksnes kostja.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja palus määrata kohtul alates hagi esitamisest 23.11.2023.a kuni 19.05.2024.a igakuiseks elatise summaks 200 eurot kuus, vähendada kuni kostja tööle asumiseni elatise tasumist 100 eurot kuus ning kostja tööle asumisel mõista välja igakuine elatis 200 eurot kuus. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 14.01.2025 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 222,58 eurot alates 23.11.2023. Maakohus jättis hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise nõudes perioodi 23.11.2022–22.11.2023 eest ja viivisenõude. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
3.1.Maakohus tuvastas, et hageja emal on peale hageja veel kaks alaealist last. Hageja emale kuulub korteriomand XXX, Tallinn, mis on koormatud hüpoteegiga ja sõiduautod Toyota Yaris Hybrid ning Mitsubishi Outlander. Kostja võeti 19.05.2024 töötuna arvele ning sellest ajast oli kostja igakuine sissetulek 300 eurot kuus. Kostja omab kinnisvara ja sõidukit ning on olnud võimeline tasuma pea aastase elatise summa kogusummana ning nõustunud elatise tasumisega 200 eurot kuus.
3.2.Maakohus hindas hageja igakuiste kulutuste suurust. Põhjendatud igakuine kulu toidule on 300 eurot, eluasemele 438 eurot, riietele ja jalanõudele 77,50 eurot, tervishoiule 75 eurot, transpordile 50 eurot, meelelahutusele 30 eurot, sidekulu 50 eurot, sünnipäeva aja jõulukinkide kulu 16,67 eurot, kokku 1037,17 eurot. Hageja igakuine sissetulek on Sotsiaalkindlustusameti toetus 34,01 eurot ja Töötukassa toetus 558 eurot, kokku 592,01 eurot.
3.3.Tagasiulatuva elatise nõude jättis maakohus rahuldamata. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et pooltel oleks olnud konkreetselt läbirääkimised selle üle, et tasuda elatist suuremas summas kui 200 eurot. Poolte kohtuvälisest kirjavahetusest nähtub, et läbirääkimised on olnud hagejale isikliku korteri soetamise üle. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub hageja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis alates 23.11.2023 kokku 2325 eurot ja alates 23.11.2023 igakuine elatis 642 eurot.
2-24-16353
4.1.Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, sest jättis korraldamata kohtuistungi ja vaatas asja läbi kirjalikus menetluses, kuigi selleks ei olnud poolte nõusolekut. Maakohus rikkuse sellega Põhiseaduse (PS) § 24 lg 2 sätestatud õigust olla oma kohtuasja arutamise juures.
4.2.Maakohtu otsus oli hagejale üllatav tagasiulatuva elatise ja viivisenõude rahuldamata jätmise osas. Maakohus ei arutanud pooltega küsimust, kas hageja on kostjale tagasiulatuva elatise nõude aluseks oleval ajavahemikul elatise nõude esitanud. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata viivisenõude 51,78 eurot.
4.3.Maakohus tuvastas ebaõigesti hageja kulutused ja eksis transpordikulu tuvastamisel. Maakohus tuvastas valesti poolte varalise seisu ja kostja sissetuleku ning jättis põhjendamatult kogumata sellega seotud tõendid. Maakohus hindas ebaõigesti hageja ema teopanust hageja ülalpidamisel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tervikuna tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
6.Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus ilma poolte nõusolekuta asja kirjalikus menetluses läbi vaadates õigusliku ärakuulamise nõuet. TsMS § 341 lg 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 403 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. TsMS § 403 lg 3 järgi eeldatakse, et pool soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kui ta ei ole kohtule teatanud, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega. Siinsel juhul ei olnud hageja avaldanud, et ta on nõus asja läbi vaatamisega kirjalikus menetluses, seega oli maakohtul kohustus pidada kohtuistung.
7.Kohtupraktikas on selgitatud, et just kohtuistungi pidamine võimaldab asja suulist ja vahetut arutamist. Samuti aitab see tagada õiglase menetluse ja anda pooltele võimaluse selgitada ning põhjendada oma seisukohti ja tugevdada oma menetluslikku positsiooni. Pooltel on just eelkõige suulises menetluses võimalik kontrollida, kas kohus on nende argumente õigesti mõistnud ja arvesse võtnud (RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391, p 17). Kohtuistungi pidamata jätmine olukorras, kus see tulnuks seaduse kohaselt pidada, võib kujutada endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulist rikkumist isegi siis, kui pool ei näita otsuse peale kaevates ja asja suulise arutamise põhimõtte rikkumisele tuginedes, kas ja kuidas oleks tsiviilasi kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud teisiti, ja sõltumata sellest, kas pooltele oli vaatamata kohtuistungi pidamata jätmisele tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid (samas, p 20).
8.Kolleegium leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses sisuliselt kõik maakohtu tuvastatud põhilised asjaolud. Kohtuistungil tuleb asja arutada täies ulatuses ja sellises mahus arutamine väljub apellatsioonimenetluse raamest. Kolleegium saadab asja läbivaatamiseks maakohtule.
2-24-16353
9.Kuivõrd asi saadetakse TsMS § 646 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega arutada asja kohtuistungil (TsMS § 648). TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.