Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse 1/4

2-25-312 lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Xi (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus esitas hagi Yi vastu tehingu kehtetuks tunnistamise ja abikaasade ühisvara jagamise nõudes. Kohus võttis hagi 09.01.2025 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja 20 päeva hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid kätte 21.01.2025 TsMS § 326 ettenähtud korras (postkasti panekuga). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja sai hagimaterjalid kätte 21.01.2025 TsMS § 326 ettenähtud korras. TsMS § 326 kohaselt võib menetlusdokumendi lugeda kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sellisel viisil on kättetoimetamine lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt ühel korral ja seda ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seadustiku § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. Kohtul ei õnnestunud kohtudokumente kostjale Yile kätte toimetada 16.01.2025 ja 18.01.2025. Kohus jättis kohtudokumendid kostja eluruumi postkasti 21.01.2025. Kostja vastuse esitamise tähtajaks oli 10.02.2025. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. 2/4

2-25-312 TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud Pankrotiseaduse (PankrS) §-ga 112 lg 2, § 119 lg 3, § 122 lg 1, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1, TsMS § 1031 kohaselt ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Esitatud hagiavalduse kohaselt, Viru Maakohus kuulutas 09.10.2024.a. määrusega tsiviilasjas nr xxx välja Xi (isikukood XXX) pankroti ja algatas kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. Kohtumäärus jõustus 29.10.2024.a. Pankrotihaldur on esitanud Viru Maakohtule kinnitamiseks võlausaldajate nimekirja Xi pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses on Xi vastu esitatud nõudeid kogusummas 31 709,33 eurot. Tuginedes rahvastikuregistri andmetele, siis oli X abielus Y’iga perioodil 26.03.2008 – 14.07.2022. Kuni 14.12.2021 kehtis abikaasade vahel ühisvara vararežiim ning abieluvaralepinguid ei olnud sõlmitud. Võlgnik ja Kostja sõlmisid 18.11.2021 kinnistu müügilepingu, hüpoteekide loovutamise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu, hüpoteekide üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingud. Lepingu kohaselt abikaasad X ja Y võõrandasid neile ühisvarasse kuuluva kinnistu, registriosa numbriga yyyyyy, nimetusega xxx koos oluliste osade ja päraldistega. Kinnistusraamatu andmete kohaselt oli tegemist katastriüksusega katastritunnusega xxxxxxxxxx, asukohaga xx, pindalaga 1241,0 m2 , sihtotstarbega elamumaa 100%. Lepingus 1 nimetatud vara müügihinnaks oli 280 000 eurot. Tuginedes Lepingus 1 punktides 3.2.3 ja 3.4.3 kirjeldatule, siis vara müügihinnast kokku 129 714,34 eurot (13618,34+116096) tasuti Y arvelduskontole. Eeltoodud ühisvara võõrandamisel saadud rahaliste vahendite arvelt tasuti nii Y laenulepingut, Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingutest tulenevad hüpoteegid ning Mastercatering OÜ lepingust tulenevaid nõudeid. Seega, ühisvara arvelt rahuldati ühisvarasse kuuluvaid kohustusi. Võlgniku arvelduskontole ühisvara müügist mingeid rahalisi vahendeid ei laekunud. 14.12.2021.a. sõlmisid Y ja X kinnistu müügilepingu ja abieluvaralepingu. Lepinguesemeks oli Yi ja Xi poolt ostetav xxx asuv kinnistu, sihtotstarbega 100% elamumaa, koos selle oluliste osade ja päraldistega (registriosa nr xxxxxx). Kinnisasi soetati hinnaga 55 000 eurot ning Xi selgituste kohaselt oli see ostetud xxx ühisvara müügist saadud rahaliste vahendite arvelt. Sama lepingu punkt 4 kohaselt sõlmisid Y ja X abieluvaralepingu, millega senist varasuhet (ühisvara) ei muudetud, kuid lepiti kokku PerekS § 27 lg 4 kohaselt, et lepingu alusel ostetud kinnistu (xxx) jääb Y lahusvara hulka. Kinnisasja kuulumine Yi lahusvara hulka on kantud abieluvaralepingu alusel abieluvararegistrisse 14.12.2021. Tuginedes eeltoodule on haldur seisukohal, et kostja ainuomandisse ostetud kinnistu xxx soetati abikaasade ühisvara eest. Kuivõrd võlgnik X loobus talle kuuluvast ühisvara osast midagi vastu saamata, siis tekitati abieluvaralepingu sõlmimisega kahju Xile ja seega hilisemas pankrotimenetluses tema võlausaldajatele. Haldur on tuvastanud, et X pankrotimenetluses on võlausaldajad käesolevaks ajaks esitanud nõudeid kokku summas 31 709,33 eurot. Haldur tuvastas nõuete kontrollimisel, et 5-st nõudeavaldusest kolme nõude aluseks on jõustunud kohtulahend või haldusakt, mis PankrS § 103 lõike 4 kohaselt loetakse tunnustatuks ilma kaitsmiseta. Samuti on haldur tuvastanud, et tegelikult olid võlausaldajate nõuded sissenõutavaks muutunud juba enne abikaasade vahel abieluvaralepingu sõlmimist. PankrS § 112 lg 2 kohaselt, kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu, võlgniku ja tema registreeritud elukaaslase kooselulepingu varalisi õigusi puudutavas osas või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisvaras loobus, kui abielu, kooseluleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud enne käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui võlgnik, tema abikaasa või registreeritud elukaaslane ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagile, samuti ei ole kostja tõendanud, et võlgnik (X) oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu. 3/4

2-25-312 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses jäävad menetluskulud juhul, kui need olid tekkinud, kostja kanda. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Samas ei ole hageja menetluskulude nimekirja esitanud, samuti on hageja RLS § 22 lg 2 p 51 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Seega eeldab kohus, et hagejal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.