2-22-14493
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 10. veebruar 2024, Narva 2-22-14493 B Z, A Z hagi D Z vastu elatise nõudes Menetluse lõpetamine Hageja I B Z (isikukood XXX) Hageja II A Z (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja I D (isikukood XXX), volitatud esindaja Arbeiterwohlfahrt Landesverband Berlin e.V. Berliini Riikliku Tööliste Hoolekande Ühing (Kärntener Str.23, 10827 Berlin) Hagejate määratud esindaja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska Kostja D Z (isikukood XXX, viibimiskoht Tartu Vangla, Turu 56, Tartu) Kostja määratud esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi vahendusel edastas Viru Maakohtule 29.09.2022 A Z ja B Z taotlus elatise väljamõistmiseks D Z. Taotluse kohaselt palub Saksamaa Lichetnberg Berliini noorsooamet alaealiste laste ema esindajana mõista kostjalt välja elatis.
1(3)
2-22-14493 Viru Maakohus 30.09.2022 määrusega andis alaealistele lastele riigi õigusabi ja tõlkeabi kohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ning tõlkekulud. Hagejad määratud esindaja kaudu esitasid 02.02.2023 hagiavalduse kostja vastu. Hagejate nõudeks on elatise väljamõistmine perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud miinimumsummas alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealisteks saamiseni. Samas palusid hagejad elatisehüvitis tagasiulatuvalt veebruar 2022 – jaanuar 2023 maksmata elatise eest. Kohus võttis hagi menetlusse 10.02.2023. Kostja kirjalikus vastuses hagile ei tunnistanud hagi tagasiulatuvat nõuet. Kohtuistungil 30.10.2024 esitas hagejate määratud esindaja hagejate avalduse loobumiseks tagasiulatuva elatise osas. 08.11.2024 määrusega võttis kohus vastu hagejate loobumise kostja vastu esitatud tagasiulatuvast elatise nõudest ja lõpetas selles nõudes menetluse. Kohtuistungil tegi kostja määratud esindaja ettepaneku lahendada asja kompromissiga. Kostja selgitas, et tal puuduvad igasugused objektiivsed võimalused teenida ja tasuda igale hagis nimetatud lastele igakuist elatist summas 215,64 eurot. Kostja on nõus sõlmima hagejaga käesolevas tsiviilasjas kompromissi selliselt, et kostja tasub hagejatele igakuist elatist kummalegi summas 30 eurot. Kostja koostas omapoolse kompromissi ettepaneku, mis saadeti hagejate seaduslikule esindajale Saksamaa pädeva asutuse kaudu seisukoha võtmiseks. Hagejate seaduslik esindaja teatas kohtule kirjalikult, et ei saa nõustuda ettepanekuga maksta igale lapsele 30 euro elatist kuus. Talle on selgitatud, et elatisnõue on esitatud Eestis ning seetõttu kohaldatakse Eesti perekonnaõigust, mis on tema laste jaoks võrreldes Saksamaa elatisõigusega ebasoodsam. Saksamaa pädev asutus vastas kohtule, et pärast lapse emaga konsulteerimist teatati neile, et ei soovita 30 euro suuruse summa määramist. Sel põhjusel võetakse taotluse tagasi. Hagejate määratud esindaja vastas kohtule, et kuivõrd hagejad loobuvad hagist palub hagejate määratud esindaja lõpetada menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Kostja on menetluse lõpetamisega nõus.
Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagejate taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hagejad on esitanud avalduse hagist loobumiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus ei tuvastanud, et hagist loobumine kahjustaks hagejate huve. 2(3)
2-22-14493 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Pooltele oli menetluses määratud esindajad riigi õigusabi korras kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda ja pooltel ei ole kohustust hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (sh ka tõlkekulud), jäävad need kulud Eesti Vabariigi kanda. Asjas puuduvad muud hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.