S.T avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise lapse suhtes ja ainuhooldusõiguse või alternatiivselt ainuotsustusõiguse saamiseks ja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 23.09.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
S.T määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (ema, määruskaebuse esitaja) S.T, lepinguline esindaja Katrin Kiisk Puudutatud isik I (laps) F.J , riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasma Puudutatud isik II (isa, vastustaja määruskaebusmenetluses) I.C Kohalik omavalitsus Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu), volitatud esindaja Mouna Salami
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata S.T 08.10.2024 ja 03.02.2025 taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ning tagastada esitatud materjalid esitajale.
Jätta rahuldamata I.C 03.02.2025 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks ning tagastada see esitajale.
5.Harju Maakohtu 23.09.2024 määrus jätta muutmata.
6.Määruskaebus jätta rahuldamata.
7.Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse resolutsiooni p-de 5–7 peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel
tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.S.T-l (ema, kohtumenetluses avaldaja) ja I.C-l (isa, puudutatud isik II) on ühine laps F.J (laps, puudutatud isik I), kes on sündinud XX.XX.XXXX. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Laps elab koos emaga.
2.Ema esitas 26.09.2023 Harju Maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse või teise võimalusena ainuotsustusõiguse saamiseks ning suhtluskorra määramiseks.
2.1.Ema tõi esile, et vanemate suhted on pingelised. Isa ei osale lapse kasvatamises ning ei tunne huvi lapse tervise, tegevuste, elamise vastu. Isalt on elatis välja mõistetud tagaseljaotsusega, elatise võlg on 20 000 €, millest isa pole midagi maksnud. Isa takistab ema ja last rahulikult elamast ning kasutab kõiki võimalusi nende elu raskendamiseks, sh takistab välismaale reisimist ja elukoha muutmist. Isa suhtleb lapsega, aga lapse üleandmiste kokkuleppimised on problemaatilised, isa suhtleb emaga ebaviisakalt, saadab häirivaid sõnumeid ja selline suhtlemine mõjutab ka last. Ema palus määrata lapse ja isa suhtlemise korra selliselt, et laps viibib üle nädala laupäevast kuni pühapäevani isa juures, s.o ühe nädalavahetuse ema juures ja üks nädalavahetus isa juures. Samuti viibib laps isaga üle nädala kolmapäeva õhtutel.
2.2.Hilisemas avalduses palus ema piirata isa suhtlusõigust lapsega selliselt, et isal on õigus lapsega suhelda üksnes ema eelneval teadmisel ja nõusolekul PKS § 142 lg-te 2 ja 3 alusel.
2.3.Täiendavalt märkis ema, et isa ei ole ka kohtumenetluse ajal andnud nõusolekut lapse elukoha ümberregistreerimiseks Rahvastikuregistris. Isa kuritarvitab lapse varahooldusõigust makstes elatist 66 € ühe aasta jooksul. Isa sõidutab last ilma turvatoolita või on olnud autos ebasobiv turvatool, sõidukitel millega isa sõidab puudub ülevaatus.
3.Isa vaidles avaldusele vastu ja märkis, et ema avaldus on täis valeväiteid. Emaga ei ole võimalik kokkuleppeid sõlmida või siis ignoreerib ema kokkulepitut. Isa ei saa lapse kohta vajalikku informatsiooni. Isa ei ole keeldunud andmast nõusolekut lapse elukoha registreerimiseks. On nõus lasteaiaga, mille ema lapsele valis. Lapsel ja isal on hea suhe, isa suudab ja soovib lapsega veeta aega pikemalt. Täiendavalt märkis isa, et maksab elatist läbi tööandja, ei soovi maksta kohtutäituri kaudu, sest täituritasud on suured. Autoga sõites on laps olnud alati turvatoolis.
4.Tallinna linna esindaja (KOV esindaja) leidis, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud ega lapse huvides. Vanemad peavad tegema koostööd, konkreetseid vaidlusküsimusi ei ole. Lapse terviseküsimused on ema saanud ise lahendada, isa väljendas, et ta ei ole vastu lapse elukohale ema juures. Pole probleeme haridusküsimuste otsustamisel, isa on ka selles osas väljendanud, et on nõus tegema emaga koostööd. Lapsel on lähedane suhe mõlema vanemaga.
5.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja (lapse esindaja) leidis, et vanemate ühine hooldusõigus tuleks osaliselt lõpetada. Vanemad ei suuda ühist hooldusõigust sujuvalt teostada. Vanemad ei suuda tekkinud probleeme lahendada, seda on näidanud mitmed 2 (9)
konfliktid lähiminevikus. Pole oodata, et see olukord võiks paraneda. Kindlaks on vaja määrata isa ja lapse suhtluskord.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Maakohus jättis 23.09.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata ema avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning rahuldas avalduse lapse ja isa suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus määras järgmise suhtluskorra: -
-
-
laps viibib igal paarisnädalal isaga perioodi reedest kuni esmaspäevani; isa võtab lapse igal paarisnädala reedel lasteaiast või koolist ja viib esmaspäeval lasteaeda või kooli; isa võtab lapse igal paaritu nädala kolmapäeval lasteaiast või koolist ja viib lapse neljapäeva hommikul lasteaeda või kooli; perekondlikud tähtpäevad (vanemate sünnipäevad, emadepäev, isadepäev) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. Kui pühad langevad teise vanema suhtlusaega, lähtutakse käesolevas punktis kindlaks määratud erikorrast; jõulud (24.–26.12.) ja aastavahetuse (31.12.–01.01.) veedab laps vanemate juures vaheldumisi selliselt, et 2024. a viibib laps jõulud emaga ja aastavahetuse isaga ning järgnevatel aastatel vastupidi. Kui pühad langevad teise vanema suhtlusaega, lähtutakse käesolevast punktist; vanemate suhtlus lapse teemadel toimub ainult kirjalikult läbi e-kirja või sõnumite. Kiireloomulistes küsimustes helistavad vanemad üksteisele (õnnetused, haigused jne).
Ühtlasi määras maakohus, et määrus kuulub suhtluskorra kindlaksmääramise osas täitmisele viivitamata ning määruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida. Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti. Maakohus tühistas ka esialgse õiguskaitse korras 15.07.2024 määrusega kindlaks määratud suhtluskorra. Vanemate menetluskulud jäid nende endi kanda, lapse esindaja tasu ja kulud jäid riigi kanda.
6.1.Maakohus tugines PKS § 123 lg-le 1 ja § 137 lg-tele 1, 3 ning leidis, et sisuline vajadus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks puudub. Esile ei ole toodud selliseid asjaolusid, mis tingiksid isalt lapse hooldusõiguse ära võtmise ning hooldusõiguse üle andmise emale.
6.2.Ema ei ole tõendanud, et isa on last sõidutanud ilma turvatoolita või puudub eakohane turvavarustus. Isegi, kui ema väide turvatooli puudumise kohta vastaks tõele, ei õigusta see isa hooldusõiguse piiramist. Samuti on maakohus veendunud, et isa jaoks on oma lapse turvalisus prioriteet ning ta ei pane teadlikult ohtu lapse elu, sõidutades teda ilma turvavarustuseta või tehniliselt mitte sõidukorras sõidukiga.
6.3.Kuigi isa on kuritarvitanud elatise maksmisest hoidumisega lapse varahooldusõigust ning isa käitumine täitemenetlusest kõrvale hoidmisel on äärmiselt taunitav, ei ole see aluseks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Esitatud ei ole tõendeid, et isalt lapse (vara)hooldusõiguse ära võtmine muudaks lapse elu paremaks. Ka ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et alaealine omaks või on tulevikus saamas suurema summa rahalisi vahendeid, või vara (nt pärimise või kinke teel) ning milliseid vahendeid võiks isa hakata kuritarvitama. Vanemate ühise hooldusõiguse säilimisel on lapse vara käsutamiseks vaja mõlema vanema heakskiitu, mis oluliselt piirab isa võimalusi kasutada lapse vara lapse huvide vastaselt.
6.4.Hooldusõiguse täielikku ega osalist üleandmist ei õigusta vanemate pingelised suhted ja sujuva koostöö puudumine. Vanemad on seni suutnud hooldusõigust teostada kokkuleppel: lapsele on valitud lasteaed (ema kinnitas, et valis lasteaia üksinda ning isa nõustus sellega) ja terviseküsimused on lapse elus korraldatud vanemate erimeelsusteta (laps käib psühholoogi ning logopeedi juures). Ema esile toodud asjaoludest ei nähtu, et isa kuritarvitaks hooldus3 (9)
õigust lapse hariduse- või tervise küsimustes. Puuduvad tõendid, et ema on küsinud isalt nõusolekut lapse elukoha muutmiseks ja isa on sellest keeldunud. Lisaks ei ole rahvastikuregistri andmetel ema elukoht registreeritud aadressile YYY, vaid nii ema kui lapse registrijärgne aadress on XXX. Kuivõrd vaidlus puudub lapse elukoha osas (isa on nõustunud, et laps elab koos emaga), tuleks rahvastikuregistris olevad andmed tegelikkusega kooskõlla viia.
6.5.Eeltoodust tulenevalt ei ole praegu lapse elus vaidlusküsimust, mida vanemad ei suuda kokkuleppel otsustada või mida üks vanem ei ole saanud lahendada. Pole tõendeid, et isa on takistanud ühise hooldusõiguse teostamist. Vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei kahjusta last, vaid annab vanematele võimaluse last puudutavates küsimustes avaldada samaväärselt arvamust. Vanematel on suhtlemisprobleemid, kuid ühise hooldusõiguse lõpetamine ei lahenda tegelikku probleemi – hoiakuid ja suhtumist teise vanema suhtes.
6.6.Suhtluskorra kindlaksmääramisel viitas maakohus ema soovile, et laps suhtleks isaga ainult tema eelneval teadmisel ja nõusolekul. Maakohus leidis, et sellisel juhul, kui vanematel on ületamatud erimeelsused suhtluskorra kokku leppimisel, asetaks see lapse olukorda, kus tal puudub igasugune võimalus isaga suhtlemiseks. Selline olukord ei ole lapse huvides, kuna lapse suhtlemine isaga ei kahjusta last, vaid on perekondliku suhte kujundamisel ning lapse maailmapildi kujunemisel oluline.
6.7.Ema esitatud tõenditest (väljavõtted lasteaias läbi viidud arenguhindamisest, ema psühholoogilisel vastuvõtul käimisest, epikriisid lapse haiguste kohta) saab järeldada, et ema on spetsialistidele edastanud info lapse käitumise kohta. Tõenditest ei nähtu, et isaga suhtlemine, sh ööbimine isa juures, tekitab lapsele vaimse tervise probleeme. Nimetatud tõenditest ei nähtu põhjuslikku seost isa käitumise ja lapsel ilmnenud terviseprobleemide vahel (kõne hilisem areng, paanikahoog lasteaias, tihedad külmetushaigused, mis on tinginud lasteaiast puudumise). Tõenditest nähtuvalt on lapsel tekkinud hirm emast lahkuda seoses autoavariiga (ambulatoorne epikriis kõnehäirest, ambulatoorne epikriis lapse emotsionaalsest seisundist, tõend ema psühholoogi vastuvõtust). Nii lapsel kui täiskasvanul võib sellise läbielamise tõttu tekkida tugev ja pikaajaline psühholoogiline reaktsioon, kuid tegemist ei ole olukorraga, mille tõttu laps tuleks teisest vanemast eraldada. Vanemate ülesanne peaks olema sellest olukorrast üle saada koos ning sisendada lapsele, et nii mõlema vanema juures, kui ka lasteaias, laste heaolu spetsialisti või arsti vastuvõtul olla on turvaline.
6.8.Lapse ja isa vaheline suhtluskord on olnud varasemalt ööbimisega laupäevast pühapäevani (vastavalt 09.04.2024 kohtumäärusele) ning alates juulist 2024 ei ole laps isa juures ööbinud. Seega ei ole võimalik luua seost lapse väsimuse ja halvatujulisuse ning isa juures viibimise vahel, kuivõrd laps on igal esmaspäeval lasteaeda läinud ema juurest.
6.9.Lapsega vahetult kohtunud lastekaitsespetsialisti arvamuse kohaselt ootab laps isaga koos mängimist, aga ta ei julge seda ema kuuldes avaldada, sest ta teab, et see kurvastab ema. Lapse arengu huvides on, et ta ei kaotaks kiindumussuhet isaga ning saaks veeta aega isaga esialgu lühikesi perioode, mis hõlmavad ka isa juures ööbimist. Ka teised KOV esindajad avaldasid, et vanemlike oskuste osas ei ole isale etteheiteid, laps soovib suhelda mõlema vanemaga. Samuti andis psühholoog soovituse, et isa ja lapse vahel peaks olema regulaarne ja stabiilne kontakt. Kui regulaarsust ja stabiilsust lapse ja isa vahelises suhtluses ei saavutata, on ebastabiilne suhtlus lapse vaimse tervise seisukohalt, tausta arvestades, last kahjustav. Kui laps viibib isa juures kaks korda kuus (vahel harvemini), loob see lapse ellu segadust ja ebastabiilsust, laps vajab stabiilsust ja turvaisikut, kelleks praegusel hetkel on ema. Esitatud ei ole tõendeid (mh ei kajasta seda psühholoogi arvamus), et turvaisik ei võiks olla ka isa või et lapse jaoks on kahjulik isaga suhelda.
6.10.Lapse ja isa vahel tuleb kindlaks määrata sarnane suhtluskord nagu ema esialgses avalduses taotles. Lapse parimates huvides on kui ta veedab isaga iga paarisnädala 4 (9)
nädalavahetused selliselt, et isa võtab lapse reede õhtul lasteaiast või koolist ning viib lapse esmaspäeva hommikul lasteaeda või kooli. Nädalatel, mil laps ei viibi isaga nädalavahetustel (paaritud nädalad), viibib laps isaga kolmapäeva õhtust kuni neljapäeva hommikuni. Vanemate vahel on tekkinud konfliktid ning omavahelised sõnavahetused lapse üleandmisel, seega parim lapse üleandmise koht on lasteaed või kool. Lapsele on traumeeriv näha pealt, kui kaks temale kõige lähedasemat inimest on tülis ja eriti seda, et selle tüli põhjuseks on laps ise. Tavapärasest suhtluskorrast erinev suhtlemise kord kehtib isadepäeval ning emadepäeval, mille laps veedab vastavalt emadepäeva emaga ja isapäeva isaga. Laps viibib iga paarisaasta jõulud emaga ja aastavahetuse isaga ning paaritutel aastatel vastupidi.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
7.Ema esitas 08.10.2024 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega: -
lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ning anda ainuhooldusõigus üle emale
või teise võimalusena: -
lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lapse viibimiskoha määramise, haridus- ja tervisekorraldust puudutavates otsustusõigustes, sh varahooldusõiguses, ning anda lõpetatud otsustusõigustes hooldusõigus ainuhooldusõigusena üle emale; - piirata isa suhtlusõigust lapsega selliselt, et isal on õigus lapsega suhelda üksnes ema eelneval teadmisel ja nõusolekul või kolmanda võimalusena määrata suhtluskord järgmiselt: - laps viibib isaga üle ühe nädala laupäeviti ja pühapäeviti selliselt, et ema viib lapse isa elukohta hommikul kell 10 ning isa tagastab lapse ema elukohta sama päeva õhtul kell 19; - neil nädalatel, mil ei toimu nädalavahetuse kohtumisi, kohtub isa lapsega kolmapäeviti peale lasteaeda selliselt, et isa võtab lapse lasteaiast ning tagastab ta ema elukohta samal õhtul hiljemalt kell 20; - lapse haigestumisel jäävad kohtumised ära kuni lapse tervenemiseni. Haigestumiseks ei peeta kerget palavikuta külmetust; - perekondlikud tähtpäevad (nt vanemate sünnipäevad) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. Kui vanema sünnipäev langeb teise vanema suhtlusaega, lähtutakse käesolevas punktis kindlaks määratud erikorrast; - jõulud (24.-26.12.) veedab laps alati koos emaga ja aastavahetuse (31.12.-01.01.) veedab laps vanemate juures vaheldumisi selliselt, et 2024. a viibib laps aastavahetuse isaga ning järgmisel aastal vastupidi. Kui pühad langevad teise vanema suhtlusaega, lähtutakse käesolevas punktis kindlaks määratud erikorrast; - vanemate omavaheline suhtlus lapse teemadel toimub ainult läbi e-maili või sõnumite. Kiireloomuliste asjadega helistavad vanemad üksteisele (õnnetused, haigused jne). Menetluskulud palus ema jätta isa kanda.
7.1.Esiteks ei ole lapse huvides vanemate ühine hooldusõigus ning esinevad väga kaalukad alused emale ainuhooldusõiguse üleandmiseks kas täielikult või osaliselt.
7.1.1.Põhjendatud ei ole maakohtu veendumus, et isa ei pane meelega lapse heaolu ohtu. Isa ei hooli reeglitest ega nõuetest ning leiab, et need on kehtestatud kellegi teise, mitte tema jaoks. Samuti ei mõista ta, et neid reegleid eirates paneb ta otsesse ohtu oma lapse elu. Isa on tulnud korduvalt lapsele järele autodega, millel puudub tehnoülevaatus, lapsele sobilik turvatool või turvavarustus üldse. Ema märkustele selle kohta reageeris isa valimatu sõimu ja 5 (9)
agressiivsusega. See näitab, et isa ei saa aru, kui oluline on tagada lapse ohutus liikluses ning kui kahjustavalt mõjub vanemate konflikt lapsele.
7.1.2.Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata PKS § 136 lg 1, kuna pikka aega elatise maksmata jätmisel on isa käitunud lapse vara ohustavalt ning olemas on õiguslik alus temalt lapse varahooldusõiguse äravõtmiseks.
7.1.3.Maakohus tuvastas, et vanemate suhted on pingelised ning neil puudub sujuv koostöö, ent sellest hoolimata asus seisukohale, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud. Maakohus ei arvestanud sellega, et laps on sünnist saati elanud emaga, isa ei ole lapse elus igapäevaselt osalenud. Samuti käitub isa lapse juuresolekul hirmutavalt, agressiivselt, ema suhtes füüsiliselt ja vaimselt vägivaldselt. Lapse hingeline seotus on tugevam emaga, kes on täitnud kõiki lapse emotsionaalseid ja füüsilisi vajadusi. Ema pühendumus lapse kasvatamisse on olnud kordades suurem kui isal, kel ei ole ka majanduslikku valmisolekut last kasvatada. Seega vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine on enam kui põhjendatud.
7.1.4.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et pole esitatud selliseid tõendeid, mis tõendaks, et isa on teinud takistusi ühise hooldusõiguse teostamisel. Kohtuasja algatamise vajaduse tingis see, et isaga polnud võimalik teha mitte mingisugust mõistlikku koostööd ühelgi last puudutaval teemal ning ema soovis tagada lapse huve, et need ei jääks õigeaegse sekkumise tõttu kaitseta. Kõik kohtule esitatud seisukohad ja tõendid iseloomustavad lapse isa absoluutselt kohatut, alandavat, ahistavat ja lugupidamatut suhtlusstiili ema suunal, s.t et isaga ei ole võimalik midagi arutada. Lisaks on isa reaalselt ja kiuslikult takistanud emal lapse elu korraldada nii näiteks elukoha muudatuste tegemises kui ka reisimisest keeldudes. Seega on isa otseselt takistanud lapse elu korraldamist ilma ühegi objektiivse lapse heaolu tagava põhjuseta.
7.2.Teiseks on ainus reaalne viis isa distsiplineerida see, kui tal on õigus suhelda lapsega ema nõusolekul ja teadmisel, sest see ei võimalda tal lapse ega emaga manipuleerida ning kohustab teda käituma koostöiselt, konfliktivabalt ja lugupidavalt, et lapsega suhet säilitada. Ema ei ole vastu sellele, et lapsel on regulaarne kontakt isaga, ent see ei peaks jätkuma selliselt, et isa sõidutab last kohustusliku turvavarustuseta, ei täida lapse igapäevast päevakava, initsieerib ise konflikte, valetab, manipuleerib ning avaldab lapsele, et viimane on kohustatud isaga suhtlema ja koos olema üksnes seetõttu, et nii lihtsalt peab, mitte seetõttu, et isa soovib lapsega aega veeta. Laps on isapoolsest manipulatsioonist, hirmutamisest ja ähvardustest ilmselgelt kannatanud. Ema esitatud tõenditest nähtub, et lapse vaimne tervis on saanud isa käitumise tõttu kahjustada ning ajal, mil laps ei olnud sunnitud suhtlema isaga ega nägema kõrvalt tema raevunud agressiivust, stabiliseerus tema emotsionaalne heaolu märgatavalt.
7.3.Kolmandaks, juhul kohus leiab, et suhtluskorda tuleb reguleerida, ei ole mõeldav, et laps isa juures ööbib. Isal ei ole lapse jaoks riideid ning majanduslikku võimekust neid lapsele soetada. Seega ei ole tagatud, et laps isa juures olles ja ka lasteaeda jõudes on riietatud vastavalt ilmastikuoludele. Ka ei ole kindel, et laps lasteaeda õigeaegselt ja puhanuna jõuab, sest isal on raskusi lapse päevakava järgimisega. Samuti tuleb muuta suhtluskorda jõulude ajal. Kõik jõulud peaks laps veetma emaga, sest ema suguvõsas on see perekondlik traditsioon, kuid isa jõule ei tähista ega pea seda oluliseks. Isa ise ei ole ka soovinud, et tal võimaldataks lapsega jõulude ajal koos olla. Määruses tuleb ka märkida, et lapse haigestumisel jäävad kohtumised ära, et laps saaks rahulikult terveneda, ent samas ei loeta haigestumiseks kerget palavikuta külmetust.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks. Isa ja KOV esindaja vaidlesid kaebusele vastu. Lapse esindaja toetas kaebust osas, milles paluti lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda ainuhooldusõigus 6 (9)
emale. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 25.10.2024.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Menetlusosalised kannavad ise oma menetluskulud, v.a lapse esindaja riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda.
10.1.Ema esitas 08.10.2024 taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Sõiduki tehnilised andmed 16.12.2023 seisuga on kogutud maakohtus toimunud menetluse ajal, samuti vahetasid vanemad 27.02.2024 ja 04.05.2024 sõnumeid ja video on tehtud kohtumenetluse ajal. Ema ei põhjendanud, miks ta ei saanud vastavaid materjale esitada maakohtule. Seetõttu jääb ema taotlus nimetatud materjalide lisamiseks toimikusse TsMS § 238 lg 1 p 2, § 652 lg 4 ja § 659 alusel rahuldamata. Isa 04.10.2024 kirja ja ema sama päeva kirjavahetust õpetajaga ei võta ringkonnakohus toimikusse TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidlust ei ole, et ema ja isa üksteist ei usalda ning nende omavahelised suhted on halvad.
10.2.Isa esitas 11.10.2024 taotluse tõendi (kokkuvõte klienditööst 02.–25.09.2024) vastuvõtmiseks. TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus esitatud dokumendi vastu.
10.3.Isa esitas 22.10.2024 täiendava seisukoha korduvalt. Korduva dokumendi kui asjakohatu ringkonnakohus tagastab.
10.4.Samuti esitasid vanemad 03.02.2024 täiendavate tõendite taotlused. Neid tõendeid ei võta ringkonnakohus vastu TsMS § 331 lg 1alusel, sest nende menetlemine tooks kaasa asja lahendamise viibimise. Ringkonnakohtu 28.01.2025 määrusega ei antud menetlusosalistele võimalust täiendavate tõendite esitamiseks, vaid sooviti teada ema seisukohta isa 11.10.2024 taotluse osas ning isa selgitust 22.10.2024 korduvalt esitatud seisukoha kohta.
11.Edasi lahendab ringkonnakohus asja sisuliselt.
12.Maakohus ei ületanud diskretsiooni piire ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Seetõttu puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus põhjendas piisavalt otsustust, miks tuleb vanematele jätta lapse suhtes ühine hooldusõigus ning määrata kindlaks lapse ja isa suhtluskord. Maakohus on lähtunud lahendi tegemisel eelkõige lapse huvidest ning on oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda praegusel juhul järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
13.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.1.Hooldusõiguse küsimuse üle otsustamisel peab kohus juhinduma PKS § 137 lg 2 p-st 2, mille järgi avaldust ei rahuldata mh siis, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
13.2.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hooldusõiguse lõpetamise nõude menetlemisel täitnud korrektselt eelmenetluse ülesandeid ning on tuvastanud asjas tähtsust omavad 7 (9)
asjaolud. Maakohus on välja selgitanud lapse huvid ning leidnud põhjendatult, et lapse huvides on, et mõlemal vanemal on hooldusõigus. Lapsel on õigus hoida isiklikke suhteid ja kontakti nii ema kui isaga.
13.3.Ema rõhutab, et tema on taganud lapsele turvalise, lapse arengut toetava ja tema vajaduste rahuldamist tagava stabiilse kasvukeskkonna ning lapsel on emaga turvaline kiindumussuhe ning isa ei ole märkimisväärselt osalenud lapse igapäevaelus. See aga ei tähenda, et isa peabki jääma lapse elust kõrvale. Eeskätt on lapse huvides, et tal on mõlemad hooldusõiguslikud vanemad, kes koos otsustavad lapse elu puudutavaid olulisi küsimusi. Ühine hooldusõigus on põhjendatud lõpetada üksnes vanemate tõsiste erimeelsuste korral, sest erimeelsused takistavad vanematel last puudutavaid otsuseid vastu võtta ja lapse elu sujuvalt korraldada. Samas ei tähenda ühise hooldusõiguse teostamine seda, et teine vanem peaks olema kõigega nõus, kuid mittenõustumine peab olema põhjendatud. Lapsevanemateks saades pidid ema ja isa arvestama, et neil tuleb last kasvatada koostööd tehes. Omavahelised isiklikud erimeelsused ei anna ühele vanemale alust pidada teist vanemat ebapädevaks ja teda lapse elust tõrjuda.
13.4.Ringkonnakohtu arvates saab eelduslikult iga lapsevanemat pidada võimeliseks oma lasti kasvatama ja tema eest igapäevaselt hoolitsema ning vastupidist tuleb tõendada. Asjas ei ole esitatud kaalukaid tõendeid, mille alusel leida, et isa vanemlikud võimed ei küüni vajalikule tasemele. Tehnonõuetele mittevastava sõidukiga liiklemine on taunimisväärne ning seab ohtu ka isa elu ja tervise, kuid see ei anna alust eeldada, et isa ei suuda vastu võtta lapse elu puudutavaid igapäevaseid otsuseid. Vanematel võib olla erinev arusaam seaduskuulekast ja turvalisest käitumisest, mis aga ei tähenda, et ühel vanemal seetõttu vanemlik võimekus puudub. Kohtul puudub alus eelistada üht vanemat teisele tema oluliselt paremate oskuste, kogemuste või suurema pühendumuse tõttu. Vanemad on võrdsed partnerid lapse kasvatamisel ja mõlemal vanemal tuleb eelkõige keskenduda lapse igapäevase heaolu tagamisele ajal, mil laps viibib temaga. Isa vähene osalemine lapse igapäevaelus ei näita tema vanemlike oskuste puudumist, vaid pigem vanemate võimetust osata lahendada omavahelised suhteprobleemid.
13.5.Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei anna alust ka ema väide, et isa ei ole andnud nõusolekut lapse elukoha ümberregistreerimiseks. Selleks, et teha üks toiming rahvastikuregistris, ei ole vajalik vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine, vaid isa vastuseisu jätkudes tuleks kohtule esitada avaldus ainuotsustusõiguse saamiseks lapse elukoha andmete muutmiseks rahvastikuregistris.
13.6.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas esitatud tõendite põhjal tuvastatav, et isa kuritarvitab hooldusõigust ja ohustab sellega lapse vara. Ema ei ole esile toonud, et isa oleks teadlikult halvendanud oma majanduslikku olukorda, et mitte täita lapse ülalpidamiskohustust. Samuti ei ole tuvastatud, et lapsel oleks vara, mille käsutamise võimalus on isal. Järelikult leidis maakohus põhjendatult, et varahooldusõiguse osas ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole vajalik.
13.7.Suhtluskorra kindlaksmääramisel lähtus maakohus PKS § 143 lg 21 ls-st 2, mis näeb ette, et vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. PKS-s ei ole sätestatud, mil viisil tuleb lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata. LasteKS § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Suhtlemiskorra määramise esmaseks eesmärgiks on tagada eelkõige mõlemale vanemale ja lapsele võimalus säilitada lähedased suhted. Nii PKS kui LasteKS kohustab vanemaid suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuma mõistlikkuse põhimõttest ja lapse huvidest. Suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, et oleks tagatud lastele turvaline ja 8 (9)
stabiilne kasvamis- ja arenemiskeskkond. Vanema ja lapse vahetu suhtlemise välistamine on põhjendatud üksnes juhul, kui on tõendatud suhtluse kahjulik mõju lastele.
13.8.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti olulised asjaolud ja põhjendas piisavalt, miks kohus määras just sellise suhtluskorra. Maakohus märkis õigesti, et kui isa saab lapsega suhelda ainult ema nõusolekul ja teadmisel, võib isa suhe lapsega täielikult katkeda. Vanemate omavahelised suhted on sedavõrd keerulised ja konfliktsed, et nad ei suuda omavahel kokku leppida, mil viisil isa lapsega suhtleb. Samas ei peaks vanemate omavaheline sobimatus tooma kaasa selle, et laps ei saa suhelda oma mõlema vanemaga. Kindlaksmääratud suhtluskorra eesmärgiks on tagada lapsele võimalus tunda lahus elavat vanemat ja säilitada temaga lähedased suhted.
13.9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vähendamaks vanemate vahelisi konflikte tuleb piirata nende omavahelist kokkupuudet. Seega on põhjendatud lapse liikumine ühe vanema juurest teise juurde selliselt, et see toimub lasteaias või koolis. Loomulikult ei saa haige laps minna lasteaeda ega kooli, seega ei ole võimalik ka haige lapse üleandmine ühelt vanemalt teisele. Eraldi pole seda vaja suhtluskorras reguleerida, kuid vastavalt suhtluskorra viimasele punktile peab vanem lapse haigestumisest teist vanemat teavitama. Samuti peab vanem, kelle juures laps viibib, tagama lapse igapäevase heaolu, s.t jälgima laps päevarežiimi ja et ta oleks vastavalt ilmaoludele riides. Põhjendatud ei ole ka piirata isa suhtlust lapsega jõulupühade ajal. Tavapäraselt on tegemist vabade päevadega, kus vanem saab lapse aega sisustada vastavalt lapse soovidele.
13.10.Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult jätnud vanematele ühise hooldusõiguse ja arvestades vanemate keerulisi suhteid määranud kindlaks isa suhtluskorra lapsega.
14.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et lapse huvides peavad mõlemad vanemad toetama last teise vanemaga suhtlemises. PKS § 143 lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Lapse heaolu võib saada kahjustatud ka vanemate vahelistest konfliktidest ja teineteise süüdistamisest. Vanemad peavad täitma kohtulahendit ja omavahelisi kokkuleppeid, samuti suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda eelkõige just lapse huvides.
15.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka kaebemenetluse kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.
16.TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse sisulise osa peale ja TsMS § 178 lg 1 ls 1 menetluskulude jaotuse peale. Tõenditega seotud otsustusi ei saa vaidlustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.