2-23-18325 W.H hagi X.C vastu elatise suurendamiseks
Tsiviilasi Harju Maakohtu 15.10.2024 kohtuotsus Vaidlustatud kohtulahend X.C 14.11.2024 apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 2288,16 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Menetlusosalised ja esindajad ringkonnakohtus
Hageja W.H (isikukood XXX), seaduslik esindaja E.Q nende (isikukood XXX), lepinguline esindaja Hanna Kivirand Kostja X.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl
1(14)
Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15.10.2024 otsus muutmata ja X.C apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.W.H (hageja) esitas 29.12.2023 hagi X.C (kostja) vastu elatise suurendamiseks, millega palub suurendada kohtuotsusega välja mõistetud elatist 288 eurot kuus suurendada 584 euroni alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja laps. Hageja elab koos emaga ning kohtub kostjaga harva. 31.05.2022 mõisteti tsiviilasjas nr 2-21-15822 kostjalt hageja kasuks välja elatis hageja ülalpidamiseks 228 eurot kuus. Tingituna muudatustest lapse elamistingimustes, treeningkoormuses ja üldisest hinnatõusust on hageja vajadused suurenenud. Hageja on kolinud üüripinnalt oma ema soetatud elamispinnale. Hagejal on 3-toalises korteris omaette tuba ja korteris elatakse emaga kahekesi. Eluasemekulud on 484 eurot kuus. Hageja toidukulu on 200 eurot, teleteenuste kulu on 21,99 eurot, sidekulud 10 eurot; kooliga seotud kulud (õppevahendid, ekskursioonid, klassiraha jms) 30 eurot; huvitegevuse kulud 136,50 eurot; rõivaste ja jalanõude kulu 107 eurot; meelelahutusega seotud kulu (kino, veekeskus, muuseumikülastus jne) 25 eurot, tervishoiukulu 32 eurot, hügieenitarbed 68,50 eurot; juuksur, maniküür, kulmuhooldus 63,40 eurot; sünnipäevapeo kulud (peoruumi rent, söök-jook, sõprade sünnipäevad) 32,50 eurot ning tehnikaseadmete soetamise kulu 37 eurot kuus. Hagejal ei ole treeninguid suvekuudel, kuid ta jätkab suvel sõpradega vabatahtlikult treenimist ning kulud suvel ei vähene. Treeninguteks renditakse väljak, mille ühe tunni rendihinnaks on 1231 eurot. Keskmiseks kuluks on seega ca 20 eurot korra eest kahele mängijale, s.o 10 eurot ühe mängija kohta. Keskmiselt käib hageja suvevaheajal sulgpalli mängimas kaks kuni kolm korda nädalas, seega on kulu ühes kalendrikuus vahemikus 80-120 eurot.
2(14)
Jalanõudest vajab hageja aastas keskmiselt 2 paari jooksujalatseid (70 eurot paar, kogukulu aastas 140 eurot); 1 paari vabaajajalatseid (ca 60 eurot paar), mida kantakse kas koolis vahetusjalanõudena või suvel niisama. Hageja ja tema seadusliku esindaja riideid ostetakse erinevatest poodidest, kuna nende stiilid ei kattu. Sooduspakkumiste ajal ostetakse mitu samalaadset toodet ning esemete tegumoe tõttu võivad suurused olla erinevad. Hageja tervishoiukulu on 32 eurot kuus ning sinna alla kuuluvad D-vitamiin, magneesium (mida tarvitab hageja treeneri ja perearsti soovitusel), C-vitamiin ning ravimid keskmiselt 7 euro ulatuses. Vajalikud hügieenitarbed on näokreem 9,50 eurot, näopuhastusvaht 11 eurot, hooldusvahendid kuivale nahale 8 eurot, hügieenisidemed/ pesukaitsmed 10 eurot, meigi- ja meigieemaldusvahendid 12 eurot, raseerimisvahendid 8 eurot ning kehahooldusvahendid (dušigeel, šampoon, palsam, juuksemask, juukseõli, kehakoorija, kehakreem) 10 eurot. Tehnikaseadmete soetamise kulu on hagejal 37 eurot kuus. Hageja kasutab sülearvutit ja nutitelefoni, samuti on tema arvutisse soetatud Office 365 litsents (69,99 eurot aastas, s.o 5,83 eurot kuus). Nutitelefoni võimalik kasutusiga on kuni 4 aastat. Viimati soetatud telefoni maksumus oli 639,99 eurot, praegu on samaväärse telefoni hind soodustusega 699 eurot. Sülearvuti on hagi esitamise ajal 3 aastat vana ning tuleb peatselt välja vahetada, uue maksumus on ca 800 eurot. Kui jagada need kulud 4 aasta peale, on igakuise nutiseadmete fondi suuruseks 31,25 eurot kuus (1500 eurot nelja aasta peale, igakuine kulu seega 31,25 eurot). Ülalpidamiskulude puhul tuleb arvestada üldist hinnataseme kasvu kõigis valdkondades. Kokku on hageja põhjendatud vajadused 1248 eurot kuus. Sellest 80 eurot on kaetud lapsetoetusega. Kuna vanemad peavad pidama last ülal võrdses ulatuses, on hageja nõue kostja vastu 584 eurot kuus. Hageja palub summat muuta alates hagi esitamisest ning määrata, et elatis tuleb kanda iga jooksva kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Hageja ei ole tõendanud kahekordset vajaduste muutumist 1,5 aasta jooksul ja see ei ole eluliselt usutav. Vanemad ei ole seda omavahel kokku leppinud. Hageja emal majanduslike võimaluste paranemine ei tähenda, et kostja peaks enam panustama. Mõistlikud kulud on toidukulu 100 eurot, eluasemekulu 370 eurot, teleteenuste kulu 5,50 eurot, sidekulu 10 eurot, kooliga seotud kulu 15 eurot, huvitegevuse kulu 93 (miinus tulumaksutagastus ning samuti tuleb arvestada, et suvel treeninguid ei toimu, sh võistluste ja laagrite kulu on kostja kandnud ise), riiete ja jalanõude kulu 44 eurot, meelelahutusega seotud kulu 15 eurot, tervishoiukulu 6,2 eurot, hügieenitarvete kulu 20 eurot, iluteenuste kulu 5,5 eurot, sünnipäevapeo kulu 0 eurot, tehnikaseadmete soetamise ja kasutamise kulu 0 eurot. Hageja käib kostja vanemate juures pärast kooli söömas. Kostja annab vanematele selleks igakuiselt täiendavalt raha. Ema otsus vahetada senine eluase luksuslikuma vastu ei saa tuua kaasa kulutusi kostjale ja hageja ei pea elama eliitrajooni uusarenduse kolmetoalises korteris. Varasem elukoht oli lapse koolile ja trennile lähemal.
3(14)
Hageja käib ise suvel tööl ning kostja ja kostja vanemad annavad hagejale samuti taskuraha, mille eest hageja ise endale riideid ja jalanõusid soetab. Hageja esitatud tõenditest ei ole võimalik eristada, millised on hageja enda ja millised tema emale soetatud rõivad. Hagejal ei ole vajalik võtta vitamiine, kui hageja järgib tasakaalustatud ja tervislikku toitumist. Näokreemi, dušigeeli jne ei ole vaja soetada iga kuu, ühte 50 ml kreemi saab kasutada keskmiselt 3 kuud. Ei ole tõendatud, kui palju kulub näopuhastuvahendi, hooldusvahendi, hügieenisidemete ja meigieemaldusvahendite peale. Hageja on tõendanud seda kulu summas 20,50 eurot. Sülearvuti mõistlik kasutusiga on 7 aastat ning telefonil 5 aastat. Kostja soetas hagejale aastal 2020 sülearvuti hinnaga 459 eurot ja uut ei ole vaja enne 2025. aastat. Reaalse vajaduse korral saavad vanemad omavahel kokku leppida. Klick.ee kodulehel algavad uute Lenovo sülearvutite hinnad 199,99 eurost ning korralikkude hinnad on 300–400 eurot. Hageja ei vaja keskmisest kallimat sülearvutit. Kostja on andnud hagejale ülalpidamist vahetult. Kostja on katnud hageja transpordikulusid siis, kui hageja on sõitnud Tallinnast kostja juurde. Kostja on tasunud väljamõistetust suuremas ulatuses elatist, et laps saaks treeninguid jätkata. Kostja on maksnud hageja viimase ja eelmise sünnipäeva kulu ning on valmis seda kulu edaspidi kandma. Samuti annab kostja hagejale taskuraha 30-50 eurot kuus. Ajavahemikul 23.03.2024–01.09.2024 on kostja kandnud hageja arvelduskontole taskuraha 430 eurot, mida hageja kasutab iluteenuste eest tasumiseks. Seega ei kanna hagejaga seotud iluteenuste kulusid hageja ema. Kui laps vajab täiendavaid kulutusi ja isa käest küsib, siis ta saab raha. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, muutis tsiviilasjas nr 2-21-15822 kindlaksmääratud elatise suurust ning mõistis kostjalt hageja kasuks alates 29.12.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 29.10.2026) välja elatise 482,24 eurot kuus. Maakohus määras otsuse täitmise viisi ja korra ning arvestas sellega, et kostja on andnud hagejale ajavahemikul 29.12.2023-15.10.2024 vahetult ülalpidamist 175 euro ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kada.
3.1.Elatise väljamõistmisel ei kuulu kohaldamisele PKS § 101 lg-d 6–7 ning lg 5 kohaselt tuleb arvestada lapsetoetusega (hetkel 80 eurot).
3.2.Ammendavalt ei ole võimalik tõendada nt toidukulu või hügieenitarvete, rõivaste ja jalanõude kulu kandmist. See eeldaks kuludokumentide kogumist pika aja vältel, kuivõrd näiteks hooajarõivaid ja -jalanõusid ei osteta kogu aasta kestel, vaid tavapärastelt vahetult enne saabuvat hooaega või selle alguses. Selliste kulude põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üldtuntud asjaoludest ja kohtupraktikast selliste kulutuste mõistlike piiride kohta. Siiski on võimalik tõendada suuremate kulutuste kandmist ning hageja on sellekohased tõendid ka esitanud.
3.3.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - hageja on kostja laps; - Harju Maakohtu 17.03.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-15822 on kostjalt hageja kasuks mõistetud välja igakuine elatis 228 eurot kuus alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni; Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2022 otsusega jäi lahend selles osas muutmata; - XXX linnaosas asuva kolmetoalise 70 m2-se korteri üürihind on 750 eurot, s.o 10,7 eurot/m2; - hageja ema korteri ühe aasta kommunaalteenuste kulu ühe kuu hageja osa on 93,39 eurot;
4(14)
- hageja toidukulu on 160 eurot, teleteenuste kulu 21,99 eurot, huvitegevuse kulu 124,50 eurot, sidekulu on 10 eurot, koolikohustuse täitmisega seotud kulu 20 eurot, juuksurikulu 5,50 eurot, meelelahutusega seotud kulu 25 eurot, tervishoiukulu 27 eurot, põhjendatud tehnikavahendite kulu ühes kuus 19,72 eurot, tehnikavahendite kulu 19,72 eurot, sünnipäevadega seotud kulu 25 eurot ning riiete ja jalanõude kulu 107 eurot kuus; - ajavahemikus 14.02.2023–08.12.2023 on hageja rõivastele tehtud kulutused 974,40 eurot ja jalanõudele 325,90 eurot.
3.4.Kasutuseelise osas lähtus maakohus sellest, et kogu korter on võrdses ulatuses ema ja lapse kasutuses (kumbki kasutab oma tuba ainuisikuliselt ning ülejäänud ruume ühiselt) ning korteris elavate isikute vahel jaguneb kasutuseelise väärtus võrdselt. Hageja eluruumi vajaduse rahuldamiseks kulub kuus (741,51/2) 370,76 eurot, s.o pool kasutuseelise väärtusest. Kokku koos kommunaalkuludega on igakuised põhjendatud vajadused hageja eluasemele 463,76 eurot.
3.5.Hageja on 15-aastane aktiivne kolm korda nädalas treeniv neiu, kes vajab piisavas koguses kvaliteetset toitu. Kuivõrd laps treenib aktiivselt ja veedab aega ka kodust väljas, siis toitub ta samuti aeg-ajalt kodust väljas. Varasemas lahendis on hinnatud hageja toidukuluks 2,97 eurot päevas, mille eest ei ole tänaste hindade juures võimalik katta aktiivse eluviisiga hageja energiavajadust. Üldtuntud asjaoluna on alates aastast 2022 toiduained oluliselt kallimaks muutunud. Varem sai hageja pärast kooli kostja vanemate juures süüa. Nüüd õpib hageja XXX Gümnaasiumis, mis ei ole kostja vanemate kodu lähedal. Arvestades, et hagejal on suurenenud nii õppekoormus kui ka treeningute maht, samuti võib eeldada sotsiaalse suhtluse tõttu varasemast enam kodust eemal viibimist, ei saa eeldada, et ta saab jätkata igapäevaselt vanavanemate külastamist ja nende juures söömist. Mingis ulatuses on vajalik kodust väljas söömine ning mingis ulatuses on võimalik kodus ise toitu valmistada.
3.6.Hageja on oma väiteid teleteenuste kulu kohta tõendanud. Kostja on kulu vaidlustanud, kuid ei ole välja toonud, milliseid komponente ja teleteenuste pakette ta täpsemalt vaidlustab ja mis oleks alternatiiv.
3.7.Hageja kooliga seotud kõigi kulude osas pole ilmselt võimalik tõendeid esitada. Eeldada ei saa, et kooliks tarvilikud esemed soetatakse ühekorraga. Samuti on usutav, et laps vajab kord aastas kas siis kooli-, käe- või spordikoti väljavahetamist. Klassiraha kulub aastas kindlasti rohkem kui 10 eurot – koolides on sageli väikese piletihinnaga kontserdid, samuti külastatakse koos teatrit ja kino. Ka tekib lisaks jooksvalt ettenägematuid kooliga seotud kulusid – klassipiltide tellimine, jõulukink klassikaaslasele ja õpetajale jne. Klassiekskursiooni mõõduka summa eest ei saa pidada selliseks luksuseks, mille toimumises peaksid vanemad eelnevalt kokku leppima. Hageja kooliga seotud kulu on suurenenud seonduvalt üleüldise elukalliduse tõusuga.
3.8.Huvitegevusega seotud kulude igakuise keskmisena on hagis toodud 136,50 eurot ning see hõlmab treeningute kulu (93 eurot kuus), kord kuus toimuvate võistluste kulu (20 eurot kord), treeninglaagri maksumust (282 eurot). Laps on aastaid tegelenud sulgpalliga ja laagrites käimine ning võistlustel osalemine on tema jaoks arusaadavalt väga oluline osa treeningutest. Põhjendatud ei ole lähtuda väljakute keskmisest hinnast, kuna suvel on mittetöötaval isikul võimalik külastada soodsama hinnaga klubi väiksema tasuga. Samuti ei ole usutav, et suvel jätkatakse treenimist 3 korda nädalas, kuivõrd suvi on mõeldud ka puhkamiseks ja reisimiseks. Usutav võiks olla treenimine maksimaalselt kaks korda nädalas. Suveperioodil on arvestusega 2 treeningut nädalas ühe kuu keskmine kulu (13 nädalat, 2*5 eurot) ca 45 eurot ning läbi aasta
5(14)
keskmine treeningukulu 81 eurot. Kui suvine väljaku rendi kulu peaks jääma alla selle, siis tuleks ikkagi arvestada, et hageja kogukulu aastas on suurem kui väljakute kulu, laager, võistlused ja igakuised treeningud. Nimelt ei ole hagis arvestatud vajaliku treeningvarustusega (jalanõud, spordirõivad, muu varustus), mis samuti maksab. Hageja on tõendanud, et hageja seadusliku esindaja enda koolituskulud ületavad maksustatavast tulust maha arvatavat summat (kuni 1200 eurot aastas). Hageja ema ei pea eelistama tulumaksutagastuse taotlemisel hageja kulude hüvitamist enda kulude hüvitamisele. Asjaolu, et kostja tasus osa viimase laagri kulust, ei välista laagrikulu väljamõistmist edasiulatuvalt. Arvestades, et kostja väidete kohaselt ei ole võistlustel ja laagris osalemine ilmtingimata vajalik, võib eeldada, et vanemate vahel tekib iga kord vastava kulu kandmise vajalikkuse osas vaidlus ja taolist olukorda ei saa pidada lapse huvidega kooskõlas olevaks. Kuna kostja kinnitusel on ta valmis neid kulusid vabatahtlikult kandma, ei saa kostja huve kuigi palju riivata see, kui need on juba elatise summa väljamõistmisel sisse arvestatud. Taoliselt on lapsel kindlustunne, et ta saab võistlustel ja laagrites osaleda. Kostja on loobunud vastuväidetest, mille kohaselt ei ole tal piiratud sissetuleku tõttu võimalik nõutud ulatuses ülalpidamist anda. Lapse enda jaoks olulises laagris osalemist ei peaks igakordselt otsustatama lähtuvalt sellest, kas kostjal on parasjagu tema kulude katmiseks raha või mitte.
3.9.Hageja väited riiete ja jalanõude kulu kohta 107 eurot kuus on usutavad ning tõenditest ei nähtu, et tegemist oleks hageja asemel tema emale rõivaste soetamisega. Tuvastamist ei leidnud, et hageja oleks ostnud rõivaid omateenitud raha eest. Kõigist kuludokumentidest ei nähtu küll konkreetse toote andmed, kuid SuperDry, Cropp, Sinsay, H&M jne on eeskätt noorte hulgas populaarsed rõivabrändid. Hagis toodud rõivaste kulu ei saa pidada elulise usutavuse pinnalt ülemäära suureks. Hageja on vanuses, kus jalanumber veel suureneb, samuti vajab spordiga aktiivselt tegelev ja palju liikuv noor jalanõude kulumise tõttu vigastuste vältimiseks sagedamini jalanõude vahetust. Hageja selgituses toodud ühes aastas soetatavate jalanõude arv on ilmselt isegi tagasihoidlik, erinevatel aastaaegadel ja erinevatel puhkudel ei ole arvestatud erinevate kasutatavate jalanõudega. Kindlasti on võimalik soetada ka odavamaid jalanõusid, kuid siis tuleb neid kehvema kvaliteedi tõttu veel sagedamini uute vastu vahetada. Asjaolu, et kostja kandis hageja lõpuaktuse kingade kulu, ei välista kostjalt püsikuluna jalanõude kulu väljamõistmist. Küll aga saab arvestada selles konkreetses summas ülalpidamise andmise kohustuse täidetuks.
3.10.Maakohus leidis, et koos üleüldise elukallidusega on tõusnud ka meelelahutusega seotud kulud ning meelelahutusega seotud kulu 25 eurot kuus ei ole ülemäära suur ja selle saab lugeda põhjendatuks.
3.11.Hageja on tõendanud tervishoiukulude kandmist väljavõttega ostukorvist, mis ei ole otseselt kuludokument. Kui vaadata sama ettevõtte veebilehel (www.ecosh.ee) sisalduvat täpsemat teavet, siis sisaldab D3 vitamiinide purk 90 kapslit, mida võetakse 1 kapsel päevas. Kuna D-vitamiini tuleb võtta Eestis elades eeskätt sügisel, talvel ja kevadel, kulub aastas seega 3 purki ehk (3*22 eurot) 66 eurot. C-vitamiini tuleb võtta vajaduse tekkimisel, eeskätt sügisesel perioodil ennetamaks lähenevat viiruste leviku hooaega. Magneesiumit ei tarbita samuti aastaringselt, vaid vajaduse tekkimisel ja ka siis kuuridena. Seega ei ole tõendatud ja põhjendatud vitamiinide kulu hagis väidetud ulatuses. Ravimite kulu on hageja tõendanud 51,50
6(14)
euro ulatuses aastas. Ravimikulu puhul on võimalik lähtuda ka üldtuntud teabest, mille kohaselt haigestub keskmine inimene rohkem kui kord aastas ning vajalik on soetada ka palavikualandajaid vms, ka samu ravimeid võib olla vaja osta aastas mitu korda. Ravimikulule lisanduvad veel vajaduse tekkimisel eriarstide visiidi tasud, näiteks alaealise lapse hambaravi visiiditasu 5 eurot. Seega on mõistlikus suuruses tervishoiukulu ühes kuus keskmiselt 27 eurot.
3.12.Maakohus nõustus kostjaga, et 50 ml näokreem, 150 ml näopuhastusvaht ning ka muud hooldustooted ei kulu ilmselt ära ühe kuuga. Samas vajab noore inimese nahk nahaprobleemide ennetamiseks mitmeid hooldustooteid. Ka tekib selles vanuses vajadus juba dekoratiivkosmeetika tarbimise järele. Arvestades, et hageja on noor naisterahvas, kes vajab erinevaid hooldustooteid, ei ole kostja väidetud 10 eurot ilmselgelt piisav ja kulu on põhjendatud 35 euro ulatuses kuus.
3.13.Asjaolu, et kostja on vahel toetanud hagejat sõpradele kingituste ostmisel, ei välista taolise kulutusega arvestamist elatise väljamõistmisel.
3.14.Sülearvuti ja nutitelefon on 15-aastase gümnaasiumis õppiva noore jaoks esmavajadus, ilma milleta on õppetöö takistatud. Kuigi arvuti kasutusiga võib olla ka 7 aastat, ei saa olla kindel, et arvuti selle aja ka vastu peab. Usutavam on arvuti väljavahetamine maksimaalselt 6 aasta järel. Sama lugu on telefoniga, ka see võib pidada vastu 5 aastat, kuid võib katki minna ka enne selle aja möödumist. Seega on mõistlik, kui eksisteerib nutiseadmete fond, mille abil saab seadme kiiresti uuega asendada, et õppetöö ei kannataks. Samas ei saa lugeda esmavajalikuks Apple iPhone omamist. Mõistlike omadustega nutitelefoni hind võiks olla ca 400 eurot. Samuti saab lugeda tõendatuks, et korraliku sülearvuti saab soetada samuti 400 euroga. Kui lähtuda sülearvuti kasutuseast kuni 6 aastat ning telefoni kasutuseast kuni 4 aastat (sellises vanuses telefoni kasutamine eeldab tegelikult ka juba vähemalt akuvahetust), siis teeb see ühe kuu keskmiseks kuluks arvuti puhul 5,56 eurot ning nutitelefoni korral 8,33 eurot. Seega on põhjendatud tehnikavahendite kulu ühes kuus 19,72 eurot.
3.15.Kostja kantud vahetu kulu hagejale ei lähe elatise väljamõistmisel arvesse, kuna tegemist ei ole PKS § 101 lg-s 6 sätestatud olukorraga. Seadusandja ei ole näinud ette, et lahus elava vanema juures viibimist peaks arvestama elatise väljamõistmisel olukorras, kus teise vanemaga koos viibitakse vähem kui keskmiselt 7 päeva kuus. Kohus arvestas kostja kantud hageja ülalpidamiseks vajaliku kuluga, mille võrra on ema ülalpidamiskohustus vähenenud ja mis on tehtud ajavahemikus alates hagi esitamisest: 10.02.2024 kingiraha 10 eurot, 17.03.2024 kingiraha 15 eurot, lõpuaktuse kingad 50 eurot ning lõpuaktuse soeng ja meik 100 eurot, kõik kokku 175 eurot. Kostja oktoobris ja novembris 2023 ettenähtust suuremas osas elatise maksmisega ei olnud alust arvestada, kuna seda oli tehtud ajavahemiku eest, mis haginõudes ei kajastu.
3.16.Olukorras, kus kostja on kutsunud hagejat välismaa reisidele, on kohatu kritiseerida näiteks 87 eurot maksval ekskursioonil osalemist, 44 eurot kuus ületavat riiete ja jalanõude kulu, lapsele vitamiinide soetamist või leida, et gümnasist peaks jõudma teha kodused õppetööd ära kooliarvutis.
3.17.Hageja põhjendatud vajadused on 1044,47 eurot kuus. Tarbijahinnaindeksi muutus on alates 2022. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta novembrini olnud 22,6% ja muutus septembris
7(14)
2024 võrreldes jaanuariga 2022 on lausa 26,8%. Osaliselt on ülalpidamiskulud suurenenud ka hageja ema tehtud otsuse tõttu (eluaseme vahetus). Kuigi vanematel on ühine hooldusõigus, ei pea lapse ema kõiki hageja suhtes tehtavad kulutusi kostjaga kokku leppima. Arvestades hageja vanust, on ka treeningkoormuse suurendamise ja võistlustel osalemise otsustamine tema enda valik. Täidetud on TsMS § 459 kohased eeldused jõustunud otsuse muutmiseks korduvate kohustuste osas. PKS § 101 lg 5 alusel tuleb lugeda, et hageja vajadused (kokku 1044,46 eurot) on kaetud 80 euro ulatuses lapsetoetuse arvel. Lähtudes vanemate võrdsusest tuleb hagi rahuldada osaliselt ning suurendada elatist selliselt, et mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 29.12.2023 elatis ((1044,47-80)/2) 482,24 eurot kuus.
3.21.Maakohus jättis TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda ja nende suurust kindlaks ei määranud. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada elatise suurendamise osas, jätta hagi rahuldamata seadusjärgset miinimummäära ületavas osas ja arvestada, et kostja on andnud hagejale alates hagi esitamisest ülalpidamist kokku 1308,60 euro ulatuses. Alternatiivselt palub kostja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja kulud on ülepaisutatud, tõendamata ja põhistamata.
4.1.Kostja kordab maakohtus esitatud seisukohti kasutuseelise väärtuse kohta. Põhjendatud on võtta kasutuseelise määramisel aluseks, et hageja eluruumi osa on maksimaalselt 30 m 2, mis teeb eluasemekuluks 30x10,7=321 eurot ning koos kommunaalkuludega (põhjendatud 50 eurot kuus) maksimaalselt kokku 370 eurot.
4.2.Otsusest ei selgu, miks toidukulu on ca 1,8 korda suurenenud. Hageja põhjendatud toidukulu ühes kuus saab olla maksimaalselt 100 eurot.
4.3.Kostja ei nõustu, et ta ei toonud välja, milliseid komponente ja teleteenuste pakette ta täpsemalt vaidlustab ja mis oleks alternatiiv. Kostja vaidlustas kulu täies ulatuses. Teleteenuse pakkujaid on palju ning alati on võimalus võtta vastu soodsam pakkumine.
4.4.Igal aastal ei ole vajadust osta uut kooli-, käe või seljakotti, kõiki uusi koolitarvikud. Koolivõi käekott on eeldatavasti piisavalt kvaliteetne, et seda kasutada rohkem kui ühe õppeaasta. Hageja koolikohustustega seotud kulu on põhjendatud maksimaalselt 15 euro ulatuses.
4.5.Hageja põhjendatud huvitegevuse kulu ei ole 124,50 eurot. Pole tõendatud, et hageja käib reaalselt 2-3 korda nädalas suvel treenimas. Vaidlusalusel perioodil (2024. a suvel ja edaspidi) hageja enam sulgpallitreeningutes ei käinud. Treeninglaagrit kui ühekordset kulu ei saa arvestada põhjendatud kulude hulka. Pole teada, kas hageja edaspidi treeninglaagrites käib.
4.6.Riiete ja jalanõude kulu ei ole tõendatud ega eluliselt usutav. Tõendid ei tõenda ainult hageja tarbeks tehtud kulutusi.
8(14)
4.7.Meelelahutuse põhjendatud kulu on 15 eurot kuus. Spaas käimist ei saa püsikulude hulka arvestada, kuivõrd see on võimalik vastavalt vanemate rahalisele olukorrale ja luksuslik kulu.
4.8.Otsusest ei selgu arvutuskäik tervishoiukulu 27 eurot kohta. Kuludokumendid võivad kajastada ka hageja ema kulusid. D-vitamiini ei pea soetama hinnaga 22 eurot purk, vaid sooduskampaania ajal soodsamalt ning erinevate tootjate pakutavaid tooteid võrreldes.
4.9.Otsusest ei selgu, miks on hügieenitarvete kulu põhjendatud 35 euro ulatuses kuus, kui tõendatud kulu on 20,50 eurot. Kostja on seisukohal, et kulu on põhjendatud 10 eurot kuus.
4.10.Isegi kui maakohus leidis, et 2023. aasta sünnipäevakulu ei ole põhjendatud elatise suuruse määramisel arvestada, tõendab see, et hageja ema keeldus 2023. aastal hageja sünnipäeva eest tasumast ning kostja täitis ülalpidamist selle kulu osas lisaks igakuisele elatise tasumisele. Kostja on valmis sünnipäevakulusid vahetult kandma ning ta ei vaielnud kuludele vastu. Pärast maakohtu otsuse tegemist kandis ka 2024. aastal hageja sünnipäevapeo kulud 400 eurot kostja.
4.11.Tehnikavahendite kulu 19,72 eurot kuus püsivajaduste hulka arvestamine on põhjendamatu. Kostja jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kostja soetas 09.11.2024 hagejale uue mobiiltelefoni iPhone 14 128GB hinnaga 719,99 eurot, mistõttu ei ole vajadust lähiaastatel uusi tehnikaseadmeid soetada ning seetõttu ei ole kulu põhjendatud.
4.12.Võrreldes varasema kohtulahendiga on hageja elustandard otsuse kohaselt oluliselt tõusnud, mis ei ole tingitud vaid elukalliduse tõusust. Hageja elustandardit on oluliselt tõstnud hageja ema ainuisikuliselt ilma kostjaga seda kooskõlastamata.
4.13.Ülalpidamisega seotud vahetult kantud kulude hulka tuleb lisaks arvestada: bussipilet 6,55 eurot, rongipilet 7,06 eurot, 2024. aasta sünnipäevapeo kulu 400 eurot ning telefoni soetamise kulu 719,99 eurot, kokku (175+6,55+7,06+400+719,99) 1308,60 eurot. Alternatiivselt tuleb nende kulukategooriate arvestamine ülalpidamiskuludes võrdsustada igakuise kuluga 0 eurot ning selle arvelt maakohtu poolt välja mõistetud elatise suurust vähendada.
4.14.Maakohus ei arvestanud ka, et hageja viibib keskmiselt 7 ööpäeva kuus kostja juures ning kostja kannab sel ajal hageja ülalpidamiskulusid, mis on võrdväärsed ema poolt kantavate kuludega. Bussi- ja rongipiletid, mis kinnitavad transpordi eest tasumist, tõendavad ka seda, et hageja on kostja juures viibinud. Kohus ei hinnanud, mitu päeva kuus hageja kostja juures viibib.
Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
5.1.Hageja on tänaseks vähendanud sulgpallitreeningute osakaalu varasemalt kolmelt korralt nädalas kahe korrani nädalas, lisades samaaegselt juurde rühmatreeningud kodulähedases spordiklubis alates oktoobrist 2024. Hageja igakuise treeningpaketi maksumus spordiklubis on 48,50 eurot. Hageja kordab maakohtus esitatud seisukohti, et suvel treeninguid ei toimu ja hageja käib ise väljakut rentides sõpradega mängimas.
9(14)
5.2.Hageja selgitas oma 20.01.2025 lõplikes seisukohtades, et hageja on sulgpalli asemel hakanud mängima padelit alates jaanuarist 2025 ühel korral nädalas treeningutasuga 75 eurot kuus. Sarnaselt sulgpallitreeningutega käivad padelimängijad regulaarselt võistlemas (soovitavalt korra kuus) nii Eestis kui ka välismaal, ja selle maksumus on keskmiselt 30–35 eurot turniiri kohta. Samuti käiakse treeninglaagrites. Hageja ei ole veel võistlema jõudnud, kuna on harrastusega tegelenud vähest aega. Seega moodustavad hageja tänased treeningukulud 48,50+75=123,50 eurot, arvestamata kulutusi turniiridele ja laagritele. Kulud on suuremad, kui maakohtu menetluse ajal.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis elatise välja seadusjärgses miinimummmääras ja määras elatise tasumise korra. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
7.TsMS § 442 lg 5 alusel võtab kolleegium esmalt seisukoha apellatsioonimenetluses esitatud uute tõendite kohta. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus ei võta asja juurde poolte esitatud järgmisi tõendeid.
7.1.Kostja esitats 12.11.2024 kirjavahetuse telefoni sõnumirakenduses (dtl 372) ja telefoni ostukviitungit (dtl 373). Kirjavahetusega soovib kostja tõendada, et laps ei käi treeningutes alates 01.06.2024. Kviitungiga soovib kostja tõendada, et ostis 09.11.2024 hagejale uue mobiiltelefoni iPhone 14 128GB, mille maksumus oli 719,99 eurot. Hageja esitas mobiiltelefoni iPhone 16 ostutšeki (dtl 395), millega soovib tõendada, et tema ema ostis talle 26.11.2024 nutitelefoni maksumusega 979 eurot. Pooled vaidlevad ühtlasi, kelle ostetud telefoni hageja kasutab. Poolte esitatud tõendid mobiiltelefonide ostmise kohta ei tõenda, et hageja ema või kostja ostetud telefoni kasutab hageja, või hageja ema ostetud telefoni kasutab ta ise. Hageja ja kostja 12.11.2024 kirjavahetusest nähtub, et laps vastab isa pärimise peale end mitte mäletavat, millal ta viimati sulgpallitreeningus käis. Tõend ei ole asjakohane, sest sellest ei nähtu, millal ja mis ulatuses on hageja sulgpallitreeningutest loobunud ning kas ta on mänginud sulgpalli sõpradega suvel, kui treeninguid ei toimunud.
7.2.Kostja esitas oma lõplike seisukohtadega väite, et laps kasutab Elisa ELAMUS rakendust ja esitas selle kohta tõenditena sõnumirakenduse väljavõtte lapse ja isa vahel, kus laps küsib Elisa paroole (dtl 425), samuti Elisa arved viimaste kuude eest (dtl 426). Nimetatud asjaolud ja tõendid on esitatud hilinemisega, sest põhjustaksid vajaduse anda vastaspoolele tähtaeg ja kohtuotsuse edasilükkamise, kohus neid ei menetle ega esitatud tõenditega ei arvesta (TsMS § 331 lg 1, § 652 lg 4).
7.3.Hageja esitas 02.11.2024 16+ peo pileti (dtl 392), millega hageja tõendab kulutusi meelelahutusele; sünnipäevatordi tellimuse ja arve (dtl 393–394), millega hageja tõendab
10(14)
sünnipäeva pidamist kodus ja selle tarbeks tema ema poolt tordi tellimist. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja osaleb pidudel või tema ema on teinud 2024. aastal kulutusi talle sünnipäeva organiseerimiseks. Seetõttu puudub vajadus hagejal neid väiteid tõendada ja tõendeid ei ole vaja asja juurde võtta.
8.Ülejäänud asjaolude ja tõendite osas arvestab ringkonnakohus sellega, et tegemist on ülalpidamisasjaga, poolte esitatud tõendid on asjakohased ja vajalikud asja õigemaks lahendamiseks ning neid ei olnud võimalik esitada maakohtus (TsMS § 652 lg 3 p 2).
8.1.Asja juurde tuleb võtta kostja vestlus sulgpallikeskusega (dtl 399), spordiklubi arve (dtl 391), padeliklubi treeneri 11.01.2025 e-kiri hageja trenniaegade kohta (dtl 409) ja väljavõtte klubi kodulehelt trennide, turniiride ja laagrite aegade ning hindade kohta (dtl 410–413).
8.2.Sulgpallikeskuse sõnumist nähtub, et sulgpallitreeingute eest tasus hageja viimati 07.06.2024. Kuna pooled ei vaidle, et hagejal suvel treeninguid ei ole, eeldab ringkonnakohus, et tegemist on mai kuu eest makstud tasuga. Tõendist saab järeldada, et alates juunist 2024 hageja sulgpallitreeningutel ei osalenud.
8.3.Hageja ei ole väitnud, et käiks suvel kolm korda nädalas sulgpallitrennis, vaid et mängib suvel sulgpalli sõpradega 2 korda nädalas ja üürib selleks eraviisiliselt väljakuid. Mänguväljakute rendihindade üle pooled ei vaidle. Maakohus on põhjendatult eeldanud sõpradega mänguväljakutel käimise ja selle tiheduse väidete elulist usutavust ja kostja pole vastupidist tõendanud. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses, et hageja on sulgpalli mängimise asendanud rühmatreeninguga spordiklubis ja padelimänguga.
8.4.Spordiklubi arvest nähtub, et hageja on tasunud novembri kuu eest 48,50 eurot. Padeliklubi kodulehe väljavõttelt trennide, turniiride ja laagrite aegade ning hindade kohta nähtub, et treeningkorra maksumus kuus on 75 eurot, lisaks on võimalik osaleda turniiridel maksumusega 35 eurot ja laagrites maksumusega 200 eurot. Ringkonnakohus järeldab tõenditest, et hageja hakkas alates novembrist 2024 käima rühmatreeningus maksumusega 48,50 eurot ja alates jaanuarist padelitrennis maksumusega 75 eurot kuus. Seega ei olnud hagejal kulutusi sulgpallitreeningutele juunist kuni oktoobrini 2024, alates oktoobrist olid kulutused rühmatreeningutele 48,50 eurot ja alates jaanuarist 2025 on need 48,50+75=123,50 eurot.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega apellatsioonkaebuses vaidlustatud kulude osas ja ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist.
9.1.Maakohus arvestas põhjendatult hageja kasutuseelise määraga 1⁄2 lähtudes sellest, et 69,30 m2-ne korter on hageja ja tema ema ühiskasutuses ning kummalgi on oma tuba. Maakohus ei jätnud põhjendatult arvestusest välja ema kasutuses olevat 13 m 2 suurust tuba, kuna ka hageja kasutuses on üks tuba. Sellest tulenevalt ei määranud maakohus ebaõigesti hageja eluasemekulude suurust.
9.2.Maakohus on põhjendatult tuginenud mõistliku ja vajaliku toidukulu hindamisel toiduainete kallinemisele alates 2022. aastast, võimaluse puudumisele süüa peale koolipäeva lõppu isapoolsete vanavanemate juures, tulenevalt lapse vanusest suurenenud õpikoormuse ja treeningute mahule, samuti mingis ulatuses väljas söömise vajadusele. Kokkuvõttes on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja vajalik toidukulu on 160 eurot kuus. 11(14)
9.3.Maakohus on asjakohaselt põhjendanud koolikohustusega, riiete ja jalanõudega seotud kulude suurust vastavalt 20 ja 107 eurot kuus (otsuse p-des 13.2 ja 15 koos selle alapunktidega). Osaliselt on maakohus nende kulude suuruse põhjendatult hinnanguliselt määranud. Samuti on maakohus selgitanud (otsuse p 15.3), miks asjas esitatud tõendid tõendavad kulutuste tegemist riiete osas hagejale ja miks on eluliselt usutav sellises suuruses kulutuste tegemine.
9.4.Ringkonnakohus leiab, et kui vanemate elustandard lapse spaaskäimist võimaldab, ei ole tegemist põhjendamatu kulu või luksusega. Kostja ei ole väitnud, et tema sissetulekud sellise teenuse pakkumist lapsele ei võimalda.
9.5.Iseenesest on õige kostja väide, et vitamiine saab osta ka sooduskampaaniate ajal. Siiski on hageja põhistanud keskmisest kallima hinnaklassiga toodete valimist põhjusel, et need sisaldavad võrrelduna odavamatega rohkem toimeaineid. Arvestades, et hageja näol on tegemist kasvueas aktiivselt spordiga tegeleva lapsega, ei pea ringkonnakohus kulutusi selles osas 27 euro ulatuses kuus põhjendamatuks. Kostja väited, et maakohus oleks pidanud kaaluma, kas kõik kuludokumendid kajastavad vaid hageja või ka tema ema kulutusi, on sedavõrd üldine, et seda ei ole võimalik hinnata.
9.6.Maakohus on leidnud õigesti, et hügieenitarvete kulu hageja kui 14–15-aastase tütarlapse puhul 35 eurot kuus on siinsel juhul põhjendatud. Osaliselt on maakohus lähtunud esitatud tõenditest ja osalt määranud kulu hinnanguliselt. Maakohus on asjakohaselt põhjendanud, et sellises vanuses vajab noore inimese nahk nahaprobleemide ennetamiseks mitmeid hoolustooteid ja tekib ka vajadus dekoratiivkosmeetika järele.
9.7.Maakohus tuvastas, et hageja teleteenuste kulu on 21,99 eurot. Kostja väited, et teleteenuste pakkujaid on palju ja alati on võimalik suhelda erinevate pakkujatega ja võtta vastu soodsam pakkumine, on sedavõrd üldised, et nende põhjal pole võimalik maakohtu otsust muuta.
9.8.Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et juunist kuni oktoobrini (k.a) hageja kulutusi sulgpallitrennile ei teinud, alates novembrist 2025 oli rühmatreeningute kulutuste suurus 48,50 eurot ja alates jaanuarist 2025 koos padelitreeningutega 123,50 eurot kuus. Hageja on möönnud, et ta ei ole veel padeli võistlustel ja laagris käinud, kuid selle harrastusega tegelejad tavatsevad käia nii turniiridel maksumusega 30–35 eurot turniiri kohta kui ka laagrites maksumusega 200 eurot. Puudub alus arvata, et hageja kogemusega sporditüdruk ei sooviks pallimängu liigi väljavahetamisel jätkata esimesel võimalusel turniiridel ja laagrites käimist. Padeli turniirid on kuni 15 eurot kallimad ja laagrid 82 eurot odavamad. Kostja ei ole selgitanud, millel põhinevad tema väited, et hageja ei jätkanud 2024 aasta suvekuudel sõpradega mänguväljakute rentimist ja nädalas 2 korda iseseisvalt oma lõbuks mängimist. Maakohus tuvastas, et ilma treeninguteta suvekuudel on hageja kulutused spordile vahemikus 80–120 eurot kuus. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et treeninglaagri kulu on ühekordne kulu, mida elatise hulka ei tuleks arvestada. Maakohus on õigesti liitnud kõik huvitegevuse komponendid ja jaganud need 12 kuuga. Ka treeninglaagrid kuuluvad selliste kulutuste hulka. Kuigi hageja kulud vähenesid septembrist kuni oktoobrini 2025 93+20=113 euro võrra (õppetasu sulgpallitreeningute eest ja võistluste kulu), suurenesid need alates novembrist kuni detsembrini 48,50 euro võrra ja alates jaanuarist 2025 48,50+75=123,50 võrra. Arvestades, et treeningud kestavad aastas 9 kuud, hagejal on plaan hakata osalema turniiridel ja laagrites, on igakuise
12(14)
maksumuse suuruseks ((9×123,50)+200+30):12=134,15 eurot. Siinjuures ei arvesta ringkonnakohus suviste padeliväljaku üürimise kuludega, mis eelduslikult varasema praktika kohaselt samuti tekivad. Kuna kulutused huvitegevusele suurenevad, tasakaalustab see paari kuu (september kuni oktoober 2024) puudunud trennitasude ja november kuni detsember väiksemas ulatuses trennitasude) maksumuse. Seetõttu maakohtu otsuse muutmiseks alust ei ole.
10.Asjas ei ole võimalik arvestada kostja kulutustega hageja 2024. aastal peetud sünnipäevapeo pidamiseks 400 euro ulatuses. Tegemist on kuludega, mida hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks on kandnud isa olukorras, kus ema ei ole nõustunud selliste kulude kandmisega. Puudub vanematevaheline kokkuleppe nende kulude elatisest mahaarvestamiseks.
11.Maakohus ei arvestanud põhjendatult kostja ostetud bussipiletiga maksumusega 6,55 eurot (dtl 150, 151), rongipiletiga maksumusega 7,06 eurot (dtl 153). Elatise vahetuks andmiseks transpordikulutuste osas ei saa pidada lapsele enda juurde sõitmiseks bussi- ja rongipileti tasumist. Kulutusi, mida lahusolev vanem on teinud lapsega koosolemiseks, ei saa arvestada elatise hulka.
12.Maakohus leidis põhjendatult, et tehnikavahendite kulu ühes kuus on põhjendatud 19,72 euro ulatuses. Kostja kulutus telefoni ostmiseks on tehtud peale maakohtu otsuse tegemist, kui kohus oli mõistnud kostjalt välja elatise hageja kasuks, mis hõlmas ka sidevahenditele tehtud kulutusi. Kostjal tulnuks kooskõlastada telefoni ostmine hageja seadusliku esindajaga ja viimase nõusolekul saanuks kulutuse elatisest maha arvestada. Olukorras, kus mõlemad vanemad on väidetavalt teinud vastavaid kulutusi peale kohtuotsuse tegemist, ei ole kostja tehtud kulutuste mahaarvamine elatisest põhjendatud.
13.Kostja väide, et hageja elustandard on maakohtu otsusest lähtuvalt oluliselt tõusnud ja ei ole tingitud vaid elukalliduse tõusust, on sedavõrd üldine, et seda ei ole võimalik hinnata.
14.Maakohus ei arvestanud põhjendatult asjaoluga, et hageja viibib keskmiselt 7 ööpäeva kuus kostja juures, sest kostja ei ole seda maakohtus väitnud ega tõendanud. Hageja ei võta neid väiteid omaks. Kostja juures viibimist nimetatud ulatuses ei tõenda kostja maakohtus esitatud bussi- ja rongipiletid, sest need kajastavad vaid üksikjuhtumeid. Tegemist on uue asjaoluga, mille ringkonnakohus jätab tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).
15.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja loobus oma vastuväitest, et ta ei ole võimeline lapsele nõutavas ulatuses elatist maksma. 06.09.2024 kohtuistungi protokollist (dtl 297-298, ajamärge 00:03:08) nähtub, et kohus küsis kostjalt, kas ta tugineb jätkuvalt sellele, et tal ei ole varaliselt võimalik maksta nõutud ulatuses elatist ja kostja vastab (samas, ajamärge 00:03:31): „Ei. Me ei ole seda ka niimoodi väitnud. Kostja üritas näidata, et tal on ka suures mahus kohustusi.“ Selle peale kordab kohus küsimust (samas, ajamärge 00:03:43) ja kostja vastab: „Ei tugine. Kostjal on töökoht olemas ja ta suudab ennast üleval pidada, aga kostja positsioon on jätkuvalt, et hagi on ülepaisutatud.“
16.Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks ja kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
17.Elatise nõudes kannavad pooled oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1 ja RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et
13(14)
kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud asjaolud.
18.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.