Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-16-5931 Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus XXX(hageja) ja XXX(kostja) vahel 03.08.2012 sõlmitud tähtajatu suuline laenuleping, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 5000 eurot. Nimetatud laenusumma kandis hageja (03.08.2012) kostja Swedbank AS-i arvelduskontole. 23.12.2015 teatas hageja kostjale kirjalikus teatises (juhindudes VÕS § 398 lg-st 1), et ütleb laenulepingu üles ning hageja palus kostjal laenu tagastada kahe kuu möödudes avalduse esitamisest ehk hiljemalt 28.02.2016. Oma kohustust kostja hageja ees täitnud ei ole. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kogusummas 475 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv 425 eurot ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 50 eurot) ning õigusabikulud summas 360 eurot (s.o 3,75 tundi x tunnihind 80 eurot + käibemaks). TsMS § 169 lg 3 sätestab, et rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Asja materjalidest nähtuvalt jättis kohus 18.04.2016 määrusega (tsiviilasjas nr 2-16-5931) hageja taotluse hagi tagamiseks

2-16-5931 rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole aga põhjendatud kohtu poolt rahuldamata jäetud hagi tagamise taotluse koostamisest tekkinud menetluskulude (sh nii riigilõivu kui ka õigusabikulude) väljamõistmine vastaspoolelt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seega seisukohal, et hagi tagamise taotluse esitamisega seotud menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 360 eurot (käibemaksuga) selgelt põhjendamatu. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja toimingute (s.o kliendi poolt esitatud dokumentidega tutvumine ja konsultatsioon kliendiga, teatise koostamine kostjale, konsultatsioon kliendiga ja täiendavate dokumentidega kogumine, hagiavalduse ning lisaks 21.04.2016 ja 25.04.2016 hagi täpsustuste koostamine) põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks tuleb lugeda kokku 2 tundi. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 2 tunni eest kokku 160 eurot (s.o 2 tundi x tunnihind 80 eurot), millele lisandub käibemaks 20%, seega kokku 192 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja riigilõivu summas 425 eurot ja õigusabikulud summas 192 eurot (käibemaksuga). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.