Osaotsus Õigeksvõtul põhinev otsus
Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-24-1719 4. oktoober 2024, Narva
Kohtuasi
M S ja V S hagi A M (M) vastu põlvnemise (isaduse) tuvastamise ja elatise nõudes 8185,94 eurot (260,33×9×2+3500) Hageja I M S (isikukood XXX) Hageja II V S (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja K S (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja Aivar Haava Kostja A M (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Hagimenetlus
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust, kuna pooled avaldasid kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Tsiviilasi nr 2-24-1719
Hagejate nõudeks on:
Tsiviilasi nr 2-24-1719
ettepaneku DNA-ekspertiisi tegemiseks kohtuvälises korras, kuid hagejate seaduslik esindaja ei olnud sellega nõus. Kostja ei pea vajalikuks käesoleval menetlusstaadiumil vastata elatise nõudele, kuna see küsimus sõltub põlvnemise tuvastamise asjast. Kostja toetab lapsi rahaliselt ning suhtleb nendega vastavalt võimalustele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg-st 1 tulenevalt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohus leiab, et hagi põlvnemise tuvastamise nõude osas on õiguslikult põhjendatud ning seda tuleb rahuldada kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja § 450 lg-ga 1 hagi õigeksvõtu osaotsusega. TsMS § 440 lg 4 esimene lause näeb küll ette, et abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud, kuid kohus ei näe põhjust hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis tehti seaduses sätestatud korras kindlakski. Enne hagejate põlvnemise kostjast kindlakstegemist ei saa seega lahendada elatise nõuet, sellegipärast jääb osaotsuse tegemine põhjendatuks. PKS § 94 lg 1 järgi tuvastab isaduse kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 p 1 või 2 või käesoleva seaduse § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Hagejate sünnitunnistustesse isana ei ole ühtegi meest kindlaks tehtud ja rahvastikuregistris andmed isa kohta puuduvad. Kohtul on järeldada, et hagejate isana ei ole ühtki meest kindlaks tehtud. Tulenevalt PKS § 94 lg-st 3 loetakse lapse eostamise ajaks ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik. Kostja ei vaidle vastu, et ta ja hagejate seaduslik esindaja olid ajavahemikul, kui olid hagejad eostatud, koos elamas, mis jääb PKS § 94 lg 3 sätestatud tähtaja sisse. Kostja ei kahtle hagejate temast põlvnemises mitte. Asjaolu, et laps on või ei ole mehe bioloogiline järglane, saab tänapäeval kindlaimalt molekulaargeneetilise uuringuga selgitada. 3(4)
Tsiviilasi nr 2-24-1719
9. mai 2024 ekspertiisiakti 24E-GL00050-01 kohaselt ei ole kostja bioloogiline isadus nii hageja I kui ka hageja II suhtes välistatud. Kostja saab 99,9999999% tõenäosusega olla nii hageja I kui ka hageja II bioloogiline isa. Ehkki ühtki liiki tõendile ei ole seadusega (TsMS § 232 lg 2) omistatud aprioorselt kindlaks määratud jõudu, on praktikas mõnd liiki tõendid üldjuhul usaldusväärsemad ja seetõttu omavad ka harilikult suuremat tõendusjõudu. Näiteks on ekspertide arvamus harilikult kaalukam tunnistaja ütlusest või poole enda seletusest (vt Kõve. V, Järvekülg. I, jt. Tsiviilkohtupidamise seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. § 232 komm 2.6.2.). Kostja ekspertiisi järelduse osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus järeldab, et kostja eostas hagejaid. Tõendeid, millest on kohtul järeldada, et kostja ei oleks hagejaid eostanud, kohtule esitatud ei ole. Kohus loeb tuvastatuks, et hagejad põlvnevad kostjast ja kostja on hagejate isa. Kohus rahuldab hagi põlvnemise (isaduse) tuvastamise nõude osas hagi õigeksvõtul põhineva osaotsusega. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Käesolev jõustunud otsus on isakande tegemise õiguslikuks aluseks. Kohus saadab põlvnemise tuvastamise otsuse edasi pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele. Kohtuotsus on hagejate ja kostja perekonnaseisuandmetes tehtavate muudatuste aluseks. Pärast käesoleva osaotsuse jõustumist lahendab kohus hagi elatise nõude osas.
TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust, kuna pooled avaldasid kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest (TsMS § 452 lg 7). Tamara Šabarova kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.