T S hagi I N vastu ning I N vastuhagi T S vastu ühisvara jagamise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Kohtuistung
08.02.2023, 29.07.2024
Menetlusosalised
Hageja (vastuhagis kostja) T S (isikukood elukoht XXX)
XXX,
Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilya Zuev (e-post [email protected]) Kostja (vastuhagis hageja) I N (isikukood elukoht XXX)
XXX,
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada T S ja I N vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1 Hageja loobub täielikult hagist ja kostja omakorda loobub vastuhagist. Pooltel ei ole üksteise vastu pretensioone. 1.2 Pooled lepivad kokku, et kumbki pool kannab menetluskulud iseseisvalt.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-22-14842 seoses kompromissi kinnitamisega.
3.Poolte menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda (v.a riigi õigusabi tasu).
4.Vabastada T S riigi õigusabi tasu ja kulude riigile hüvitamise kohustusest ning jätta riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.
5.Rahuldada T S taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks ning tagastada T S arvelduskontole XXX riigilõiv 210 eurot.
6.Rahuldada I N taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks ning tagastada I N arvelduskontole nr XXX riigilõiv 210 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.
2-22-14632
Asjaolud
1.Viru Maakohtu menetluses on T S hagi I N vastu ühisvara jagamise nõudes ning I N vastuhagi T S vastu ühisvara jagamise nõudes.
2.T S hagiavalduses palub jagada poolte ühisvara selliselt, et: 1) Müüa avaliku enampakkumise teel poolte järgmine ühisvara ning müügist saadav raha jagada poolte vahel võrdsetes osades: korteriomand asukohaga XXX; vallasvarast garaažiboks, mis asub XXX territoriumil; sõiduk Nissan Qashqai, ehitusaasta 2012, reg. nr XXX. 2) Müüa avaliku enampakkumise teel poolte järgmine ühisvaraks olev vallasvara ning müügist saadav raha jagada poolte vahel võrdsetes osades: diivan; teler Samsung 55" LED; teler Samsung 32“; elutoamööblisein; lastevoodi, 3-kohaline; arvutilaud - 2 tk; laste riidekapp; laste voodi koos riidekapiga; laste arvutitool; arvuti (statsionaarne); kaheinimesevoodi; suur riidekapp; pesumasin; külmkapp; jalgrattad - 4 tk; elliptiline trenažöör; elektritõukeratas; laste spordikompleks; suvemaja (kokkupandav); batuut; muruniiduk. 3) Mõista kostjalt hageja kasuks välja kompensatsiooni summas 1371,80 eurot.
3.I N vastuhagis palub: 1) Jagada poolte ühisvara, mille hulka kuuluvad: korteriomand asukohaga XXX ja sõiduk Nissan Qashqai, ehitusaasta 2012, reg nr XXXselliselt, et jätta korteriomand I N ainuomandisse; jätta sõiduk Nissan Qashqai, ehitusaasta 2012, reg. nr XXX I N ainuomandisse; mõista I N välja T S kasuks hüvitis summas 17 000 eurot. 2) Tunnistada Garaažiboks, mis asub XXX territooriumil I N lahusvaraks.
4.Pooled esitasid 06.09.2024 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled teatavad, et lahendasid kõik võimalikud vastastikud nõuded 29.08.2024 notariaalse lepingu sõlmimisega, mistõttu on alust käesoleva vaidluse lõpetamiseks.
5.Pooled paluvad kinnitada kompromissi järgmstel tingimustel: 1) Hageja loobub täielikult hagist ja kostja omakorda loobub vastuhagist. Pooltel ei ole üksteise vastu pretensioone. 2) Pooled lepivad kokku, et kumbki pool kannab menetluskulud iseseisvalt. 3) Pooled on teadlikud poolte kohtuliku kompromissi kinnitamise ja tsiviilkohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, s.o. menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 4) Pooled paluvad kohut käesolev kompromiss kinnitada. 5) Pooled paluvad menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. 6) Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest. 7) Seoses menetluse lõpetamisega kompromissiga, pooled paluvad tagastada nendele 1/2 hagi ning vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust kontodele, millest riigilõivud olid Rahandusministeeriumile tasutud.
2-22-14632 Kohtumääruse põhjendused
6.Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning asjas menetlus lõpetada.
7.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
8.Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et hüvitise summa on märgitud netosummana, kuid tööandja on siiski kohustatud tasuma ja kinni pidama kõik seaduses ettenähtud maksud.
9.Tulenevalt TsMS § 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab ka, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.
10.Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
11.Menetlusosalised leppisid kompromissis kokku määruskaebuse esitamise välistamises. Kohus leiab, et edasikaebamise õiguse välistamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada.
Menetluskulud
12.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
13.Hagejale on 15.11.2022 määrusega antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 100% osamaksetena.
14.TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna pooled on kokku leppinud, menetluskulud jäävad poolte endi kanda, peaks hageja kandma ise oma menetluskulusid.
2-22-14632
15.Hageja on taotlenud riigi õigusabi tasu ja kulude kandmisest vabastamist TsMS § 190 lg 7 alusel. Vaatamata kompromissiga saadud kompensatsioonile, suunatakse see täielikult olemasoleva eluasemelaenu tagasimaksmiseks. Kuna laen on seotud hageja ainsa eluasemega, ei ole hagejal võimalik eraldada vahendeid advokaadikulude katmiseks. Saadud kompensatsioon on kriitiline, et tasuda eluasemelaenu, mis on seotud hageja peamise elukohaga. Kuna kõik vahendid lähevad laenu katteks, ei jää hagejale raha, et tasuda kohtuvaidlusega seotud advokaadikulud. Sellest tulenevalt on põhjendatud, et need kulud kaetakse riigi poolt.
16.Kohus leiab, et arvestades, et pooled sõlmisid kokkuleppe, siis on põhjendatud jätta hageja rigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Arvestades hageja majanduslikku seisu ning asjas saavutatud kompromissi, leiab kohus, et hageja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigi õigusabi tasu ja kulud määrab kohus rahaliselt kindlaks eraldi määrusega.
17.Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
18.Pooled taotlevad menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamist.
19.Kohus tegi kindlaks, et mõlemad pooled tasusid riigilõivu 420 eurot. Et pooled on sõlminud kompromissi, tuleb tagastada igale poolele tasutud riigilõivust pool ehk 210 eurot. Kohus rahuldab poolte taotlused.
/allikirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.