Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1/4

2-23-12174

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 25.08.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja on hageja bioloogiline isa. Hageja sündis hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust 21.03.2016. Hageja seaduslik esindaja ja kostja tutvusid 2014. a kuskil septembri lõpus ning neil olid suhted kuni kostja pandi 2015. a septembris vangi. Lapse sündimise ajal viibis kostja vanglas, kuid ta on lapse sünnist teadlik ning kostja avaldas sel ajal ise soovi, et teda oleks kantud lapse sünniakti lapse isana. Kostja ei anna lapsele ülalpidamist. Hageja palub tuvastada, et hageja põlvneb kostjast ning et kostja on hageja isa. Põlvnemise tuvastamisel mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 260,33 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni s.o kuni 21.03.2034. Mõista elatis välja muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohustada kostjat tasuma hageja elatis hageja seadusliku esindaja arvelduskontole Swedbank nr XXX igakuiselt hiljemalt 10. kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Selgituseks märkida „D R elatis“ ning näidata ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Viru Maakohus 28.08.2023 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtuistungil 17.10.2023 jäi hageja oma nõude juurde. Täpsustab, et lapse sünni ajal oli kostja vabaduses ja võttis neid sünnitusmajast vastu. Kostja avaldas, et on nõus DNA ekspertiisi määramisega, soovib ekspertiisi läbiviimist, et iseennast veenda. Kostja tunnistab, et temal olid suhted lapse emaga alates septembrist 2014 kuni septembrini 2015 ning et nad elasid koos. Kui ekspertiis näitab, et hageja on kostja laps, siis ta maksab elatist ja valmis maksma kogu summa. Viru Maakohus 17.10.2023 määras DNA ekspertiisi. Määruse alusel tegi Eesti Kohtuekspertiisi Instituut DNA ekspertiisi. Ekspertiisi aktist nr 23E-GE0956 nähtub, et R Z saab >99,999999999% tõenäosusega olla D R bioloogiline isa. Peale ekspertiisi tegemist teatas kostja 17.01.2024 avalduses, et kuna hageja on tema laps, on kostja nõus tasuma lapsele elatist summas 260 eurot. Hageja 26.03.2024 kohtule esitatud hagiavalduse täienduses märgib, et arvestades asjaolu, et 14.01.2024 avaldusega on kostja sisuliselt hagi õigeks võtnud, kuigi elatise osas mõnevõrra hagis märgitust erinevas ulatuses, peab hageja mõistlikuks elatise nõude vähendamist vastavalt 2/4

2-23-12174 hagi õigeksvõtu ulatusele ja sõnastab hagiavalduse p-s 2 märgitud elatise nõude järgmiselt: "Põlvnemise tuvastamisel mõista R Z D R kasuks välja igakuine elatis summas 260 eurot kuni D R täisealiseks saamiseni s.o kuni XXX."

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi nii põlvnemise tuvastamise kui ka elatise nõudes õigeks. Põlvnemise tuvastamine Rahvastikuregistris ja toimiku materjalide juures olevas sünnitõendis puudub kanne isa kohta. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (PKS § 94 lg 2). Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning DNA ekspertiisi tulemustega. TsMS § 440 lg-st 4 tulenevalt ei ole kohus küll põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Kuid kohus ei näe käesolevas asjas põhjust kostja õigeksvõtuga mitte arvestada. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostjat sunniti tunnistada oma isadust lapse suhtes. Seega on see kostja tegelik tahe. DNA ekspertiisi aktist nr 23E-GE0956 selgub, et kostja saab >99,999999999% tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa. Ehkki ühtki liiki tõendile ei ole seadusega (TsMS § 232 lg 2) omistatud aprioorselt kindlaks määratud jõudu, on praktikas mõnd liiki tõendid üldjuhul usaldusväärsemad ja seetõttu omavad ka harilikult suuremat tõendusjõudu. Näiteks on ekspertide arvamus harilikult kaalukam tunnistaja ütlusest või poole enda seletusest (vt Kõve. V, Järvekülg. I, jt. Tsiviilkohtupidamise seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. § 232 komm 2.6.2.). PKS § 84 lg 1 p 3 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 25 lg 2 kohaselt lapse isa andmed kantakse rahvastikuregistrisse põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb põlvnemise tuvastamise nõude osas rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva osaotsusega. Tõendeid, millest võiks kohus järeldada, et kostja ei ole hagejat eostanud, kohtule ei esitatud. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja põlvneb kostjast ja kostja on hageja isa. Elatise väljamõistmine Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele õigeksvõtul põhineva otsusega. 3/4

2-23-12174 Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist summas 260 eurot kuus. Kostja on selles suuruses elatise maksmisega nõus. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 p 1, § 100 lg 1, lg 2, § 102 lg 2. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 260 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.