lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-1745/19

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 06.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-1745/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1606
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 64Õiguse lõpetamineAÕS § 77 lg 1, 2Asja jagamine kaasomandi lõpetamiselVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 179 lg 9Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuksAÕS § 76 lg 1Kaasomandi lõpetamise nõueTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kulud

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Kristi Rickberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2016, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-1745

Tsiviilasi

XXXXhagi XXXXvastu ühisomandi lõpetamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX);

esindajad

Hageja seaduslik esindaja: XXXX (isikukood

XXXX);

Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (FIE Sergei Desjatnikovi Õigusbüroo, e-post [email protected]); Kostja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, post XXXX).

Asja läbivaatamine

31.mail 2016 avalikul kohtuistungil

Istungil osalenud isikud

hageja seaduslik esindaja XXXX, lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov.

Juures viibis

sekretär Triin Matteus

Resolutsioon

1.Rahuldada XXXXhagi XXXXvastu ühisomandi lõpetamise nõudes.

hageja

2.Lõpetada ühisomand korteriomandile, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXX asukohaga XXXX, millest XXXX(isikukood XXXX) omandisse kuulub 1⁄2 ja XXXX(isikukood XXXX) omandisse kuulub 1⁄2, viisil, mille kohaselt korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ning korteriomandi müügist saadud tulu jagatakse võrdselt XXXX(isikukood XXXX) ja XXXX(isikukood XXXX) vahel.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 04.09.20262-26-14955/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-25-6569/89Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-6368/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 190 lg 3Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus
TSÜS § 68 lg 5Tahteavalduse liigid
3.Kohustada XXXX (isikukood 60405092718) ja XXXX(isikukood XXXX) andma tahteavaldused korteriomandi asukohaga XXXX(registriossa nr XXXX) avalikul enampakkumisel müümiseks ning kinnistusraamatus omanikukannete muutmiseks. Menetluskulud
4.Tsiviilasja menetluskulud jätta XXXXkanda.
5.Mõista XXXXvälja XXXXkasuks menetluskulud summas 400 (nelisada) eurot ja viivised menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni.
6.Välja mõista XXXXEesti Vabariigi kasuks 300 (kolmsada) eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest alates. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud kulud tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud andmetele.
7.Saata kohtuotsuse ärakiri Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord
8.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.26.03.2015 pärimistunnistuse kohaselt on 12.11.2014 surnud XXXXpärijad 1/2 suuruses mõttelises osas XXXXja 1/2 suuruses mõttelises osas Jevgeni Kään. Vastavalt pärandvara inventuurile kuulub pärandvara koosseisu muuhulgas korteriomand asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX), hinnangulise väärtusega 19 125 eurot. Kostja ja hageja on korteriomandi registriosa numbriga XXXX ühisomanikud. Korteriomandi jagamise suhtes puudub kokkulepe.
2.Hagejal puudub sissetulek pärandvarana saadud kohustuste täitmiseks ning hageja soovib ühisomandi lõpetamist. Hageja on seisukohal, et ühisomand tuleb lõpetada selliselt, et vara müüa avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagada pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. Alternatiivselt, juhul, kui keegi pärijatest soovib pärandvara endale jätta ja pärandvara jagamisel osutub temale jääva vara väärtus suuremaks tema pärandiosast, siis on pärija kohustatud maksma teisele pärijale rahalise hüvitise.
3.AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või

kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

4.Hageja palub müüa korteriomand, mis asub aadressil XXXX (registriosa nr XXXX) avalikul või ühisomanike (pärijate) vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada pärijate vahel vastavalt nende osa suurusele. Anda nõusolek hageja ühisomandis oleva korteriomandi (registriosa nr XXXX) ühisomandi lõpetamiseks korteriomandi võõrandamise kaudu. Alternatiivselt anda asjad kostjale, pannes kostjale kohustus maksta teisele ühisomanikule välja tema osa rahas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista menetluskuludelt välja viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja vaidleb esitatud hagile vastu. Kostja ei soovinud vastu võtta oma surnud isa pärandit ega soovi osaleda menetluses. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada. Antud asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja ühisomandis on XXXX (registriosa nr XXXX) korteriomand ning nii hagejale kui kostjale kuulub 1⁄2 kaasomandist (tlk 11).
7.Kohus märgib, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kooskõlas asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõikega 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kohus ei pea tuvastama kaasomandi lõpetamise nõude põhjust. Kõnealust seisukohta on väljendanud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-45-06. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on rõhutanud lahendis nr 3-2-1-102-05, et kohtul on õigus kaasomand lõpetada vaid AÕS § 77 lõikes 2 sätestatud viisil ja vaid sellisel viisil, mille kohta on kohtule esitatud hagi või vastuhagi. Asjaõigusseaduse § 76 lg 2 järgi on kaasomandi lõpetamise nõuet välistavaks asjaoluks üksnes poolte kokkulepe. Sellise kokkuleppe sõlmimist ei ole kohus käesoleval juhul tuvastanud, nagu ka muid piiranguid, mis takistaksid kaasomandi lõpetamist, seega on kaasomandi jagamise nõude eeldused täidetud.
8.Antud juhul on esitatud üksnes hagiavaldus, mis tähendab, et kohus saab ühisomandit lõpetada hagiavalduses taotletud viisil. Hageja on 31.05.2016 kohtuistungil kinnitanud, et soovib esmajärjekorras, et ühisomand lõpetatakse avalikule enampakkumisele panemise teel. Kohus on kostjale 21.03.2016 e-kirjas selgitanud, et olukorras, kus kostja soovib, et ühisomand lõpetatakse mõnel muul kui hageja pakutud viisil, tuleb kostjal esitada vastava nõudega vastuhagiavaldus (tlk 48), kuid kostja ei ole käesolevas menetluses endapoolset nägemist ühisomandi lõpetamise viisi osas esitanud.
9.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja esitatud nõue tuleb rahuldada ning hageja ja kostja ühisomand tuleb AÕS § 77 lg 2 alusel lõpetada viisil, mille kohaselt XXXX (registriosa nr XXXX) asuv korteriomand müüakse avalikul

enampakkumisel ning müümise tulemusel saadud raha jagatakse hageja ja kostja vahel vastavalt nende ühisomandi suurusele, s.o nii hageja kui kostja saavad 1⁄2 müügitulust.

10.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-65-10 p-s 20 asunud seisukohale, et kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TSÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et käesoleva kohtulahendiga tuleb asendada kostja ja hageja nõusolekud korteriomandi asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX) avalikul enampakkumisel müümiseks ning omanikukannete muutmiseks.
11.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et ühisomand korteriomandile asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX) tuleb lõpetada avalikul enampakkumisel müümise teel ning müügist saadud tulu tuleb jagada poolte vahel võrdselt.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 3500 eurot. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
15.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal käesolevas asjas tekkinud menetluskulud seoses lepingulise esindaja tasuga summas 500 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindajal on kulunud 3 tundi hagiavalduse, seisukoha ja taotluse koostamiseks. Samuti on kulunud 2 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt nimetatud toimingute maht on põhjendatud osaliselt, s.o kokku 4 tunni ulatuses. Nimelt ei pea kohus põhjendatuks kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise aega kokku 2 tundi, kuna käesolevas asjas toimus üks istung, mis kestis üksnes 6 minutit, ning tegemist ei ole mahuka tsiviilasjaga. Kohus peab ülejäänud toiminguid põhjendatuks, kuna hageja on esitanud hagiavalduse ning tutvunud kostja vastusega.
16.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja esindaja töötunnid on kokku põhjendatud 4 tunni ulatuses. Hageja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja töötunnihind 100 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 4 tundi ning töötunni hind 100 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud kokku 400 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
17.Kohus on käesolevas asjas andnud hagejale 29.02.2016 määrusega menetlusabi ning vabastanud hageja riigilõivu tasumise kohustusest 300 euro ulatuses (tlk 35-37). TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuna kohus on esitatud hagi rahuldanud, tuleb kostjalt TsMS § 190 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 300 eurot.
18.TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb tasumisega viivitamise korral kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 179 lg-st 5 tulenevalt tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest.

(digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja