lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-13020/36

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 06.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-15-13020/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2118
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 117 lg 1, 3PankrS § 110 lg 2PankrS § 109 lg 1TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 5 lg 2Menetluse toimumine poolte esitatu aluselTsÜS § 65Eseme väärtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-13020/55Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.11.20162-15-13020/71Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.10.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. juuni 2016 Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-13020

Tsiviilasi

JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi Kristjan Silvet'i vastu 11.12.2014 sõidukite müügitehingu kehtetuks tunnistamise ja tehingute alusel üleantu tagastamise nõudes JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotivarasse.

Tsiviilasja hind

31 262,55 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo, Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Kaimo Räppo ja advokaat Sulev Tammemäe Kostja Kristjan Silvet, isikukood *, elukoht * Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius ja vandeadvokaat Geidi Sile

Kohtuistungi aeg

04. mai 2016

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi Kristjan Silvet'i vastu 11.12.2014.a. sõidukite müügitehingu kehtetuks tunnistamise ja tehingute alusel üleantu tagastamise nõudes JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotivarasse.
2.Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus

3.Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue 1.01.09.2015.a. esitas hageja JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo Pärnu maakohtule hagi Kristjan Silvet vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks. Hageja palus tunnistada kehtetuks JGC Forest OÜ (pankrotis) ja Kristjan Silvet’i vaheline 11.12.2014 sõidukite müügitehing ja tasaarveldus ja tehingute alusel üleantu tagastada JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotivarasse. 12.10.2015 esitas hageja hagi täiendavad põhjendused ning 29.01.2016 esitas hageja hagi tervikteksti. 2.29.02.2016 kohtuistungil loobus hageja osaliselt nõudest. 29.02.2016 kohtumäärusega võttis kohus vastu osalise hagist loobumise ning lõpetas menetluse tasaarvestuse kehtetuks tunnistamise nõudes. Kohtumäärus jõustus 19.03.2016.a.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
3.04.05.2015 toimunud kohtuistungil loobus hageja tuginemast asjaolule, et poolte vahel sõlmitud tehingul oli kinke iseloom /II kd tl 134/.
4.Hageja lõplikud nõuded ja asjaolud, millele hageja tugines on alljärgnevad. Kostjale autode võõrandamine toimud neli kuud enne ajutise halduri nimetamist. Kui autod oleks säilinud pankrotivaras, siis oleks haldur saanud neid müüa ning kõik võlausaldajad oleks saanud mingil määral oma nõuet rahuldada. Arvestada tuleb sellega, et autode Hyundai Santa Fe registreerimismärgiga * ja Hyundai Santa Fe registreerimismärgiga * raamatupidamislik jääkväärtus kokku on 31 262,55 eurot. Sõidukid võõrandati aga 30 000 euro eest, millest 5000 eurot on käibemaks. Seega tuleb müügihinnast käibemaks maha arvata. Sõidukid on võõrandatud lähikondsele, sest kostja Kristjan Silvet on JGC Forest OÜ (pankrotis) ainuosaniku ja endise juhatuse liikme R. C. tütre K. K. elukaaslane. Sõidukite kasutajateks jäid pärast müügitehingut K. K. ning R. C. ja J. G. C.. Eeltoodu alusel tuleb K. Silvet lugeda võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 3 mõttes. 5.Sõidukite müügitehing kahjustas võlausaldajate huve, sest selle võrra vähenes JGC Forest OÜ (pankrotis) vara, mille arvelt oleks saanud rahuldada võlausaldajate nõudeid. Tehingute tegemise ajal oli äriühing maksejõuetu. Äriühingul oli vähemalt neli võlausaldajat. Tehing tehti turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. 6.Tehing tuleb kehtetuks tunnistada, kuna see on tehtud kuus kuud enne ajutise halduri nimetamist ning tehingu teine pool oli võlgniku lähikondne, kes eelduslikult pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve.
7.Kui tehingu alusel saadu väljaandmine on võimatu, siis tuleb hüvitada tehingu alusel saadu rahas. Kui kostjal puudub võimalus sõidukeid tagastada, siis tuleb tal hüvitada sõidukite raamatupidamislik jääkväärtus tehingu tegemise ajal so 31 262,55 eurot. Kostja seisukoht
8.Kostja esitatud hagi ei tunnista. 04.11.2015 esitatud kostja vastuses on kostja seisukohal, et ta ostis sõidukid turuhinna eest ning hageja ei ole vastupidist tõendanud. Väär on hageja väide, et kostja ostis sõidukid 25 000 eurot, mitte aga 30 000 euro eest. Sõiduki turuväärtus ei sõltu sellest, kes on müüja ja kas müüja on käibemaksukohustuslane. Hageja väidetel on tehtud tehing põhjendamatult madala hinnaga. Kostja ostis sõidukid 30 000 euro eest ning hageja väidetel oli sõidukite jääkväärtus 31 262.55 eurot. Eeltoodust nähtuvalt ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik, sest kostja on ostnud sõidukid turuhinnaga. 10% hinna erinevust ei saa pidada võlausaldajate huvide kahjustamiseks. Raamatupidamise andmetesse märgitud sõidukite jääkväärtust ei saa pidada sõidukite turuväärtuseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi objektiivset tõendit sõidukite turuväärtuse kohta.
9.Kostja ei ole hageja lähikondne ning tõendamata on, et tehing kahjustas võlausaldajate huve. Hageja peab tõendama võlausaldajate huvide tegelikku kahjustamist. Likvideerijal on kohustus äriühingu vara võõrandada. Tehingu tegemise faktist ei järeldu, et müüja ja ostja on lähikondsed.
10.15.02.2016 esitatud menetlusdokumendis on kostja seisukohal, et hageja poolt väidetud sõidukite väärtus 31 262.55 eurot ja kostja poolt ostetud sõidukite väärtus 30 000 eurot erineb vaid 1 262.55 euro võrra ehk 4% võrra. PankrS § 109 lg 1 kehtestab tehingu tagasivõitmise esmase eeldusena võlausaldajate huvide kahjustamise. Isegi kui eeldada hageja väidete õigsust, ei ole hagi rahuldamine võimalik, sest võlausaldajate huve ei ole kahjustatud. Kostja ei omandanud sõidukeid turuväärtusest madalama hinnaga. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. 11.Tsiviilasja menetlus on osaliselt lõpetatud seoses hagist osalise loobumisega poolte vahel 11.12.2014.a. tehtud tasaarvestuse kehtetuks tunnistamise nõudes. Hageja on loobunud tuginemast asjaolule, et poolte vahel sõlmitud müügilepingul on kinke iseloom. Hageja tugineb asjaoludele, et sõidukite müügitehing tehti võlgniku lähikondsega, kelle ees oli JGC Forest OÜ-l (pankrotis) väidetav kohustus, sõidukite müügitehing tehti väiksema väärtusega kui sõidukite raamatupidamislik jääkväärtus ning tehing tehti kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, mistõttu PankrS § 110 lg-st 2 pidi kostja teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve.
12.PankrS § 109 lg 1 järgi tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.

PankrS § 110 lg 2 sätestab, et kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Ajutine haldur nimetati JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

12.märtsil 2015.a /I kd tl 129-130/. Sõidukite Hyundai Santa Fe, registreerimismärgiga * ja Hyundai Santa Fe registreerimismärgiga *, müügitehing tehti 11.12.2014 /I kd tl 18/. Esitatud tõenditega on tuvastatud, et müügitehing tehti kuue jooksul enne ajutise halduri nimetamist.
13.Müügitehingu kohaselt oli kahe sõiduki müügihind kokku 30 000 eurot, millest 5 000 eurot oli käibemaks. Müügilepingu järgi toimus maksmine vastavalt tasaarvelduse aktile 11.12.2014. Tasaarvelduse akti järgi võlgnes JGC Forest OÜ (pankrotis) Kristjan Silvetile 03.01.2014 sõlmitud laenulepingu järgi 30 000 eurot. Tasaarvestuse kohaselt JGC Forest OÜ (pankrotis) poolt tasumisele tulev summa tasaarvestatakse likvideeritavale ettevõttele kuuluvate sõidukite üleandmisega K. Silvetile võla katteks /I kd tl 19/. Kohtule on esitatud laenuleping, mille p 1.1. järgi kohustus K. Silvet laenama JGC Forest OÜ-le (pankrotis) 30 000 eurot. Lepingu p 3.1.järgi tuli laenu põhisumma tagastada hiljemalt 30.10.2014 /I kd tl 20-25/. Hageja on hagis väitnud, et tegemist oli väidetava võlaga /II kd tl 33/.
14.Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli väidetava võlaga. Kohtule on esitatud laenuleping, mis on sõlmitud kostja ja JGC Forest OÜ (pankrotis) vahel. Likvideerimisbilansi järgi oli JGC Forest OÜ-l (pankrotis) lühiajalisi laenukohustusi 37 500 eurot eest /I kd tl 153/. JGC Forest OÜ (pankrotis) 2014 aasta raamatupidamise aastaaruande järgi oli seisuga 22.09.2014 lühiajalisi laenukohustusi summas 37 500 eurot /I kd tl 159/. Bilanss seisuga 10.03.2015 tõendab, et 22.09.2014 oli lühiajaline laen K. Silvetile summas 30 000 eurot ning seisuga 10.03.2015 oli kohustus täidetud /I kd tl 164/. Pankrotihalduri ettekandes kohtule on pankrotimenetluses tähtsust omavate asjaoludena märgitud, et sõidukid võõrandati K. Silvetile ning tasaarvestati K. Silveti ees olev laenukohustus summas 30 000 eurot /I kd tl 193-195/. Eelpool nimetatud tõendeid kinnitavad laenu olemasolu kostja Kristjan Silveti ja JGC Forest OÜ (pankrotis) vahel.
15.Hageja väidetel on kostja K. Silvet JGC Forest OÜ (pankrotis) lähikondne. Hageja leiab, et lähtudes PankrS § 117 lg-st 3 tuleb kostja lugeda pankrotistunud äriühingu lähikondseks. Hageja väidetel on kostja puhul tegemist JGC Forest OÜ (pankrotis) ainuosaniku ja endise juhatuse liikme R. C. tütre K. K. elukaaslasega. Kostja on nimetatud väitele vastu vaielnud. Kostja ei eita, et ta tunneb K. K., kuid eitab tema ja K. K. kooselu. Seejärel asus hageja positsioonile, et R. C. tütar lävib kostjaga /II kd tl 137/. Hageja väidetel jäi pärast sõiduki Hyundai Santa Fe registreerimismärgiga * võõrandamist selle kasutajaks K. K. ning pärast sõiduki Hyundai Santa Fe registreerimismärgiga * võõrandamist kasutajateks R. C. ja J. G. C. /II kd tl 33-34/. Kostja ei ole vaidlustanud, et hageja poolt nimetatud isikud jäid pärast sõidukite võõrandamist nende kasutajateks. Hageja ei ole tõendanud, et K. K. ja kostja on elukaaslased. Hageja on esitanud paljasõnalised väited, mis on tõendamata. Kostja ei ole eitanud, et ta on tuttav K. K.. Asjaolu, et sõidukite senised kasutajad jäid ka pärast müügitehingu tegemist sõidukite kasutajateks, ei tõenda, et K. Silvet ja K. K. on elukaaslased. Vaidlust ei ole, et K. Silvet ei kuulu isikute ringi, kes on märgitud PankrS § 117 lg 1 ja 2. Hageja ei ole tõendanud, et K. Silvet ja K. K. on elukaaslased. Samuti ei ole hageja esile toonud ühtegi muud asjaolu, mis annaks kohtule aluse kaaluda, kas K. Silveti puhul võiks olla tegemist isikuga, keda saaks lugeda võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 3 mõttes. Seetõttu asub kohus seisukohale, et K. Silvet puhul ei ole tegemist võlgniku lähikondsega.
16.Hageja on seisukohal, et sõidukite müügitehing tehti turuhinnast madalama hinnaga. Samuti on hageja seisukohal, et müügitehing tehti väiksema hinnaga kui sõidukite raamatupidamislik jääkväärtus. Hagejal on mõlemad väited tõendamata. Vastavalt TsMS § 5 lg 2 pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Sõidukite turuhinna kohta on kohtule esitatud kostja poolt kaks hindamisakti. Sõiduki Hyundai Santa Fe, registreerimismärgiga * turuväärtus seisuga 04.12.2015 oli 13 660 eurot ning Hyundai Santa Fe, registreerimismärgiga * turuväärtus seisuga 04.12.2015 oli 5 500 eurot. Kokku kahe sõiduki väärtus 19 160 eurot /II kd tl 51,52/. Arvestades, et sõidukite müügitehing tehti 11.12.2014 so aasta võrra varem ning sõidukid müüdi kokku hinnaga 30 000 eurot, ei ole kohtul alust arvata, et 2014 aastal tehti müügitehing alla turuhinna. 1/3 võrra suurem müügihind ka aasta enne turuväärtuse hindamist, annab aluse asuda seisukohale, et tehing vastas turuhinnale. Raamatupidamisliku jääkväärtuse kohta ei ole hageja kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit, mis puudutab kahte vaidlusalust sõidukit. Kohtule on esitatud 2014 aasta majandusaasta aruanne, kust nähtub, et müügiootel varade maksumus on 52 932 eurot /II kd tl 15/ ning halduri ettekande kohaselt sisaldas see kolme sõidukit /II kd tl 195/. Kohus on seisukohal, et raamatupidamislik jääkväärtus ei ole samastatav eseme väärtusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kostja on tõendanud, et omandas sõidukid müügitehingu alusel 30 000 euro eest. Seega on omandanud kostja sõidukit vastavalt turuhinnale, mida kinnitavad ka hindamisaktid.
17.Hageja väide, et müügihinnast tuleb maha arvestada käibemaks, ei ole asjakohane. Käibemaksuga maksustamist reguleerib Käibemaksuseadus ning nimetatud seadusest ei tulene, et eseme väärtuse arvestamisel TsÜS § 65 mõistes, ei arvestata selle hulka käibemaksu.
18.Eeltoodust tulenevalt on kostja tõendanud, et omandas kaks sõidukit turuhinnaga. Turuhinnaga sõidukite omandamine kostja poolt ei kahjusta võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 2 kohaselt kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse et teine pool teadis võlausaldajate huvide kahjustamist. Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud säte ei tähenda, et iga tehing, mis tehakse kuus kuud enne ajutise halduri nimetamist, kahjustab võlausaldajate huve. Sätte mõte on selles, et kui on tõendatud võlausaldajate huvide kahjustamine ja tehing on tehtud kuus kuud enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis võlausaldajate huvide kahjustamisest. Seega tuleb esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine, mis on ka PankrS § 109 lg 1 kohaselt eelduseks tehingu kehtetuks tunnistamisel. Kuna kohus on tuvastanud, et turuhinnaga tehtud tehing ei kahjusta võlausaldajate huve, siis puudub alus müügitehingu kehtetuks tunnistamiseks PankrS § 110 lg 2 alusel.
19.Hageja ei ole tõendanud ühtegi võlausaldaja huvide kahjustamist. Asjaolu, et välja on kuulutatud JGC Forest OÜ (pankrot) pankrot, ei tähenda, et tehinguga on kahjustatud võlausaldajate huve. Hageja ei ole tõendanud, et pankrotiavalduse lisana esitatud võlanimekirjas toodud nõuded on tunnustatud / I kd tl 88/. Kohtumäärus ajutise halduri nimetamise kohta ei tõenda võlausaldajate huvide kahjustamist.
20.Kuna võlausaldajate huvide kahjustamist ei ole tõendatud, siis ei ole alust JGC Forest OÜ (pankrotis) ja Kristjan Silvet’i vahel sõlmitud müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Tehingu

kehtetuks tunnistamata jätmise tõttu ei tule tagastada tehingu järgi saadut. Seega puudub kostjal kohustus sõidukite tagastamiseks pankrotivarasse. Kuna kostjal puudub kohustus sõidukite tagastamiseks pankrotivarasse, siis ei analüüsi kohus tagastamise võimatuse tõttu üleantu väärtuse hüvitamist summas 31 262,55 eurot. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. 21.. Hageja on hagis märkinud tsiviilasja hinnaks 31 262,55 eurot. Kohus nõustub hagejaga tsiviilasja hinna osas. Menetluskulude jaotus

22.TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, siis TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium