Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hagejad kostja ja hageja seadusliku esindaja lapsed, kes elavad suhtlusgraafiku järgi mõlema vanemaga vastavalt Tallainna Ringkonnakohtu 13.09.2023 määrusele nii, et lapsed on u 20 päeva kuus emaga (hagejate seadusliku esindajaga) ja u 10 päeva kuus isaga (kostjaga). Kuigi kostja peab hagejaid vahetult üleval, on kulutuste jaotus ebavõrdne. Ema kanda on ainuisikuliselt laste riided, jalatsid, huviringid, ravimid jmt. Hageja I igakuised vajadused koosnevad järgmisest. - eluasemekulud 389.00 eurot, - toidukulu 220.00 eurot, - tervishoiukulu 15.00 eurot, - transpordikulu 25.00 eurot, - hügieenikulu 25.00 eurot, - kulutused koolikohustuse täitmiseks 10.00 eurot, - kulutused riietele-jalatsitele 73.00 eurot, - muud vältimatud püsikulud (trenn) 86.00 eurot kuni 31.10.2023 ning alates 01.11.2023 32.00 eurot, - vabaajakulu (kino, teater, spaa) 20.00 eurot, - muud ebaregulaarsed kulud (klassiraha, koolitarbed, keemiline puhastus, matk, ekskursioon, disko jmt) 21.80 eurot. Seega on hageja I igakuised vajadused 884.80 eurot kuni 31.10.2023 ning alates 01.11.2023 830.80 eurot. Hageja II igakuised vajadused koosnevad järgmisest. - eluasemekulud 389.00 eurot, - toidukulu 220.00 eurot, - tervishoiukulu 15.00 eurot, - transpordikulu 25.00 eurot, - hügieenikulu 25.00 eurot, - kulutused koolikohustuse täitmiseks 45.00 eurot, - kulutused riietele-jalatsitele 73.00 eurot, - muud vältimatud püsikulud (trenn) 32.00 eurot kuni 31.10.2023, alates 01.11.2023 57.83 eurot, - vabaajakulu (kino, teater, spaa) 20.00 eurot, - muud ebaregulaarsed kulud (klassiraha, koolitarbed, keemiline puhastus, matk, ekskursioon, disko jmt) 21.80 eurot. Seega on hageja II igakuised vajadused 865.00 eurot kuni 31.10.2023 ning alates 01.11.2023 891.63 eurot. Vanem ei pea andma ülalpidamist lapsetoetuse ulatuses, kuid ülejäänud osas tuleb vanematel kulusid kanda võrdses määras. Kostja ei ole hagejaid ka hagi esitamisele eelneval ajal üleval pidanud, mistõttu tuleb kostjal tasuda hagejale I ühe aasta elatise võlgnevus 4130.38 eurot ja hagejale II 4016.38 eurot ajavahemiku 01.11.2022-31.10.2023 eest.

Hageja I palub välja mõista kostjalt elatise võlgnevuse ajavahemiku 01.11.2022-31.10.2023 eest summas 4130.38 eurot ning alates hagi esitamisest, s.o alates 01.11.2023, igakuiselt 321.23 eurot. Hageja II palub välja mõista kostjalt elatise võlgnevuse ajavahemiku 01.11.202231.10.2023 eest summas 4016.38 eurot ning alates hagi esitamisest, s.o alates 01.11.2023, igakuiselt 351.65 eurot. Samuti palub hageja määrata täitmise kord järgmiselt: tasumisele kuuluv elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr XXXXXXXX selgitusega: vastavalt „elatise võlgnevus“ või „elatis“. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hagejate kasuks menetluskuluna 6716.40 eurot, millele lisandub viivis. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Lähtuda tuleb suhtluskorrast. Kostja peab vahetult hagejaid üleval. Kuigi laste ema kanda võib olla natuke suurem osa, siis kõik toetused laekuvad ka laste ema kontole. Hagejad ei ole varasemalt kostjalt elatist nõudnud. Mõlemad vanemad kannavad laste eluasemekulusid ja toidukulusid. Samuti ostavad mõlemad vanemad lastele riideid-jalatseid ning tagavad transpordi. Kostja on olnud nõus tasuma jalgpallitreeningutega seotud kulusid, täiendavate huvialade osas ei ole laste ema isaga läbi rääkinud. Kostja on samuti tasunud hagejate vaba aja ja meelelahutuse eest. Samuti kostja tasub hageja I telefoniside eest ning on ostnud hagejatele arendavaid arvutiprogramme ja mänge ning õppetööks vajalikke vahendeid. Vaidluse lõpetamise nimel on kostja valmis tasuma hagejatele elatisekalkulaatori alusel arvestavat igakuist elatist hageja I osas 68.71 eurot ja hageja II osas 58.40 eurot, lisaks on kostja nõus tasuma 50% hagejate huviringidest eeldusel, et ringides on varaselt kokku lepitud. Hageja I igakuised vajadused kostja juures koosnevad järgmisest. - eluasemekulud 431.00 eurot, - toidukulu 127.00 eurot, - tervishoiukulu 5.00 eurot, - transpordikulu 37.00 eurot, - hügieenikulu 10.00 eurot, - kulutused koolikohustuse täitmiseks 5.00 eurot, - kulutused riietele-jalatsitele 19.00 eurot, sport, taastumine, ühistegevus 48.50 eurot, - meelelahutus 23.00 eurot, - muud kulud 44.00 eurot. Seega on hageja I igakuised vajadused kostja juures 749.00 eurot. Hageja II igakuised vajadused kostja juures koosnevad järgmisest. - eluasemekulud 431.00 eurot, - toidukulu 127.00 eurot, - tervishoiukulu 5.00 eurot, - transpordikulu 37.00 eurot, - hügieenikulu 10.00 eurot, - kulutused koolikohustuse täitmiseks 5.00 eurot, - kulutused riietele-jalatsitele 19.00 eurot, sport, taastumine, ühistegevus 48.50 eurot, - meelelahutus 23.00 eurot, - muud kulud 44.00 eurot. Seega on hageja I igakuised vajadused kostja juures 749.00 eurot. Kostja palub menetluskulud jätta hagejate seadusliku esindaja kanda ning mõista hagejate seaduslikult esindajalt kostja kasuks menetluskuluna 2502.96 eurot, millele lisandub viivis. Kohtuotsuse põhjendused I Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on

200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209.20 eurot, alates 01.04.2023 on baassummaks 249.78 eurot ning alates 01.04.2024 on baassummaks 272.76 eurot. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 12-aastane poeg Z.S (dtl 13) ja ühine kümneaastane poeg C.O (dtl 14). Lapsed elavad kummagi vanemaga vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2023 määrusele nr 2-22-3826 (dtl 230-242), s.o u 2/3 ajast emaga ja u 1/3 isaga. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest ja tema tavalisest elulaadist, arvestades hageja kõiki eluvajadusi, sh tema kasvatamise kulutusi ja võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi. Nimetatu eesmärgiks tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et mõlema igakuised vajadused on ületavad PKS §-s 101 sätestatud valemi järgi arvutatavat miinimumelatist (vt nt dtl 224). II Hageja I väitel on tema igakuised vajadused ema juures järgmised (vt dtl 4-5): - eluasemekulud 389.00 eurot, - toidukulu 220.00 eurot, - tervishoiukulu 15.00 eurot, - transpordikulu 25.00 eurot, - hügieenikulu 25.00 eurot, - kulutused koolikohustuse täitmiseks 10.00 eurot, - kulutused riietele-jalatsitele 73.00 eurot, - muud vältimatud püsikulud (trenn) 86.00 eurot kuni 31.10.2023 ning alates 01.11.2023 32.00 eurot, - vabaajakulu (kino, teater, spaa) 20.00 eurot, - muud ebaregulaarsed kulud (klassiraha, koolitarbed, keemiline puhastus, matk, ekskursioon, disko jmt) 21.80 eurot.

Kostja väitel on hageja I igakuised vajadused isa juures järgmised (vt dtl 248-249): - eluasemekulud 431.00 eurot, - toidukulu 127.00 eurot, - tervishoiukulu 5.00 eurot, - transpordikulu 37.00 eurot, - hügieenikulu 10.00 eurot, - kulutused koolikohustuse täitmiseks 5.00 eurot, - kulutused riietele-jalatsitele 19.00 eurot, sport, taastumine, ühistegevus 48.50 eurot, - meelelahutus 23.00 eurot, - muud kulud 44.00 eurot. Hageja II väitel on tema igakuised vajadused ema juures järgmised (vt dtl 4-5): - eluasemekulud 389.00 eurot, - toidukulu 220.00 eurot, - tervishoiukulu 15.00 eurot, - transpordikulu 25.00 eurot, - hügieenikulu 25.00 eurot, - kulutused koolikohustuse täitmiseks 45.00 eurot, - kulutused riietele-jalatsitele 73.00 eurot, - muud vältimatud püsikulud (trenn) 32.00 eurot kuni 31.10.2023, alates 01.11.2023 57.83 eurot, - vabaajakulu (kino, teater, spaa) 20.00 eurot, - muud ebaregulaarsed kulud (klassiraha, koolitarbed, keemiline puhastus, matk, ekskursioon, disko jmt) 21.80 eurot. Kostja väitel on hageja II igakuised vajadused isa juures järgmised (vt dtl 248-249): - eluasemekulud 431.00 eurot, - toidukulu 127.00 eurot, - tervishoiukulu 5.00 eurot, - transpordikulu 37.00 eurot, - hügieenikulu 10.00 eurot, - kulutused koolikohustuse täitmiseks 5.00 eurot, - kulutused riietele-jalatsitele 19.00 eurot, sport, taastumine, ühistegevus 48.50 eurot, - meelelahutus 23.00 eurot, - muud kulud 44.00 eurot. Eelnenust tulenevalt on hagejate tavaline elulaad kõrgem kui PKS §-s 101 sätestatud miinimummäär. Mõlemad vanemad on võimelised panustama ja panustavad laste ülalpidamisse võrreldavas määras. III Järgnevalt annab kohus hinnangu, kas põhjendatud on kostjalt täiendava elatise väljamõistmine olukorras, kus lapsed on u 2/3 ajast emaga ja u 1/3 ajast isaga ning sel ajal peavad vanemad vahetult lapsi üleval. Asjaolu, et mõlemad vanemad kannavad lastega seoses igakuiseid eluasemekulusid, on tavapärane. Kulude keskmine määr ei sõltu sellest, mitu päeva täpselt lapsed kammagi vanemaga koos on, sest laste tarbitava elektrienergia maht ja vee kogus on nii väikese osakaaluga. Seetõttu puudub vajadus korrektuuri tegemiseks. Seega loeb kohus tõendatuks (vt nt dtl 19-27), et kumbki vanem peab lapsi eluaseme osas vahetult üleval ja täiendavalt elatist tasuda ei tule. Asjaolu, et mõlemad vanemad kannavad lastega seoses igakuiseid hügieenikulusid (vt nt dtl 5566, dtl 169-170) on tavapärane ning kulude keskmine määr ei sõltu suuresti sellest, mitu päeva täpselt lapsed kummagi vanemaga koos on. Vaidlust ei ole, et juuksuriteenuse eest tasub vaid ema (vt nt dtl 249). Üldteadaolevalt maksab teismelise poisi juukselõikus u 24.00 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista kummagi hageja osas hügieenikulusid 12.00 eurot kuus. Vaidlust ei ole selles, et vanemate majanduslik võimekus lubab laste riietele-jalatsitele kulutada ligi saja euro ulatuses kuus (emal 73.00 eurot kuus ja isal 19.00 eurot kuus.) Vanemad on

nimetatu osas esitanud ka tõendeid (vdt nt dtl 41-55, dtl 139-142, dtl 160-168, dtl 171). Seega tuleb kostjal täiendavalt tasuda kummagi hageja osas riiete-jalatsite kuluna 27.00 eurot kuus. Vaidlust ei ole selles, et ema kannab peamise osa laste hariduskulust (9/10, s.o 45.00 eurot, vt nt dtl 70-71, dtl 77-79, dtl 172-173). Samas on usutav, et isal tekib ajal, mil lapsed on temaga samuti minimaalses määras (1/10, 5.00 eurot) kulusid koolikohustuse täitmisega seoses. Seega tuleb kostjalt välja mõista kummagi hageja osas hariduskulu kuluna 20.00 eurot kuus. Vaidlust ei ole selles, et mõlemad vanemad kannava vahetult laste transpordikulu (vt nt dtl 6768). Kulu suurus tuleneb vanemate elukohtadest ning laste igapäevastest tegevustest, sh treeningutest. Kuna isa transpordikulu on u 1/3 võrra ema osast suurem (vrdl: 37.00 eurot vs 25.00 eurot), siis puudub vajadus transpordikulu osas täiendava elatise väljamõistmiseks. Arvestades asjaolu, et pooled on esile toonud laste igapäevase keskmise toidukulu suuruseks 10.00-12.00 eurot, mis vastab laste viibimisele kummagi vanema juures (220.00 eurot u 20 päeva eest emaga, ja 127.00 eurot u 10 päeva eest isaga), siis tuleb lugeda tõendatuks (dtl 29-40, dtl 69), et kumbki vanem peab lapsi toidukulu osas vahetult üleval ajal, mil lapsed vanemaga on. Kuna ema peab lapsi kümne päeva võrra rohkem üleval, siis tuleb kostjal hüvitada kummalegi hagejale 55.00 eurot kuus toidukulu, s.o 1⁄2 kümnest päevast. Vaidlust ei ole selles, et siiani on hagejate treeningu- jt huvialade kulusid kandnud ema (vt nt dtl 73-76, dtl 84-87, dtl 175-178) Isa on enda 30.01.2024 vastuses teinud emale ettepaneku jagada need kulud pooleks (vt dtl 197). Isa on ka varasemalt tasunud treeningute eest (vt dtl 83). Kohus ei nõustu kostjaga selles, et tema on valmis tasuda 1⁄2 osas vaid eelnevalt kokkulepitud huvialade kulusid. Kohtule teadaolevalt on vanematel ühine hooldusõigus, mistõttu tulebki eeldada, et laste huvialad on ühiselt valitud. Usutav ei ole, et isa ei ole nendest teadlik, sest lapsed on u 1/3 ajast isaga, kes on vajadusel taganud ka laste transpordi. Ema on esitatud laste huvialade kohta tõendeid. Kohus tuleb kostjal hüvitada 1⁄2 kummagi hageja treeningu- ja huvialade kuludest, s.o hagejale I kuni 31.10.2023 43.00 eurot (86.00 eurot : 2) ja alates 01.11.2023 16.00 eurot (32.00 eurot : 2) ning hagejale II kuni 31.10.2023 16.00 eurot (32.00 eurot : 2) ja alates 01.11.2023 28.92 eurot (57.83 eurot : 2). Muud püsikulud, sh ühistegevused, vabaaeg meelelahutus jmt on suuremas osas toreduslikud kulud, mille suurus kujuneb välja vanemate majanduslikust võimekusest ja peretraditsioonidest. Seega loeb kohus tõendatuks (vt nt dtl 82, dtl 143-144, dtl 179-192, dtl 286-290), et kumbki vanem peab lapsi vaba aja, meelelahutuse jmt osas vahetult üleval ja täiendavalt elatist tasuda ei tule. Muud ebaregulaarsed kulud, sh klassiraha, koolitarbed, matk, ekskursioon jmt tuleb lugeda tavapärase koolikulu alla. Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt lisaks hagejate vahetule ülalpidamisel välja täiendav elatis hagejale I 114.00 eurot kuus, millele lisandub treeningu- ja huvialade kulu ning hagejale II 114.00 eurot kuus, millele lisandub treeningu- ja huvialade kulu. IV Esitatud seisukohtadest ei nähtu vanemate majanduslik võimetus lapsi üleval pidada või neile täiendavalt elatist tasuda. Seega ei annakohus hinnangut vanemate majanduslikule võimekusele. V PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest.

Hageja palub elatise välja mõista alates 01.11.2022, s.o aasta enne hagiavalduse kohtule esitamist. Kuigi kostja on seisukohal, et hagejad ei ole tema poole elatise nõudega enne kohtumenetlust pöördunud. Ei ole kostja väitnud, et ta oleks vaidlusalusel ajal lastele täiendavalt elatist tasunud või elatise väljamõistmine tagasiulatuva ajavahemiku eest asetaks kostja äärmiseks raskesse olukorda. Eelnevast tulenevalt mõistab kohust kostjalt hagejate kasuks elatise alates 01.11.2022. VI Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et Z.S ja C.O hagi S.E vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja I kasuks elatise ajavahemiku 22.05.2022-31.10.2023 eest 157.00 eurot kuus ja alates 01.11.2023 130.00 eurot kuus kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Hageja II kasuks mõistab kohus elatise ajavahemiku 22.05.202231.10.2023 eest 130.00 eurot kuus ja alates 01.11.2023 142.92 eurot kuus kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole nr XXXXXXXX selgitusega: vastavalt „elatise võlgnevus“ või „elatis““. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2025. a otsusega nr 2-23-15482.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.