Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-22-19345 20. mai 2024, Narva
Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
R V hagi A V vastu elatise nõudes 1800 eurot (200 eurot × 9 kuud) Hageja R V (isikukood XXX) Kostja A V (isikukood XXX) Hagimenetlus 09.04.2024 kohtuistungil
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Tsiviilasi nr 2-22-19345
1.R V (hageja) esitas 28. detsembril 2022 Viru Maakohtule hagiavalduse A V (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja kui täisealiseks saanud ja jätkuvalt õppiva lapse nõue on mõista välja elatis 200 eurot kuus alates hagiavalduse esitamise päevast kuni hageja kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohustada kostjat kandma elatis O K pangakontole XXX igakuiselt 15. kuupäevaks. Jätta menetluskulud kostja kanda. Vaadata läbi asi kirjalikus menetluses. Hagiavalduse kohaselt kostja on hageja isa. Viru Maakohtu kohtuotsusega mõisteti hageja kasuks välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja sai täisealiseks 26. septembril 2022 ning jätkab õppimist Narva Keeltelütseumi 12. klassis. Kuna hageja õpib täiskoormusega päevaosakonnas, puudub temal võimalus töötamiseks ja raha teenimiseks. Pärast gümnaasiumi lõpetamist soovib hageja jätkata õppimist ja hariduse omandamist. Hageja elab ema juures koos noorema venna ja ema abikaasaga. Hageja vältimatud kulud kuus on 453 eurot ja nendeks on: - eluasemekulud keskmiselt 47 eurot, arvestus 190/4; - elekter keskmiselt 2 eurot; - kulud toidule keskmiselt 210 eurot, 7,0 eurot päev × 30 päeva; - riided ja jalatsid keskmiselt 50 eurot; - sidekulud 24 eurot; - hügieen keskmiselt 15 eurot; - ravi keskmiselt 25 eurot; - kantseleitarbed keskmiselt 20 eurot; - meelelahutus/taskuraha keskmiselt 60 eurot.
Tsiviilasi nr 2-22-19345
Tsiviilasi nr 2-22-19345
elatise abi osas, muutus väga halvaks. Riik ei maksa hagejale elatisabi. Kostja hoiab kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest ning varjab oma sissetulekut.
Tsiviilasi nr 2-22-19345
Auto kuulub lapsele K K, ta ostis selle enda kokkuhoitud rahadega. Kostja on sõiduauto vastutav kasutaja, kuna tal on vaja iga päev viia poega Narva linna, kooli. Kostja koos perega elavad 25 km linnast väljaspool ja õppeasutusest eemal. Last kooli viia ja koju tuua tuleb autoga, kuna selles piirkonnas pole ühistransporti ja bussid siin ei käi. Koolibussi siin samuti pole. Kütusekulu on 10 eurot päevas, lisaks makstakse iga kuu 50 eurot elektri eest ja 20 eurot gaasi eest. Makseid teostab kostja abikaasa. Naisel on sissetulek ja pere elab sellest rahast ning peab üleval lapsi. Elavad eramus, on aed ja kodune majapidamine. Kostja saab elatusmiinimumi, mis sõltub NarvaJõesuu linnavalitsusest. Kostjal pole sissetulekuid. Kogu omandi, mille kostja sai pärandina, andis ta hagejale üle. Kostjat on kaks korda pärandusest ilma jäetud. Esimest korda pidi hageja ema saama piisavalt suure rahasumma (9000 eurot) ja teist korda sai korteri (XXX), kuid kohtutäitur ei fikseeri selle maksumust.
Dokumentide tähelepanuta jätmine Pärast 9. aprilli 2024 kohtuistungi toimumist esitas kostja selgitused ja dokumendid. TsMS § 329 lg 1 järgi peavad menetlusosalised esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited menetluses nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Sama sätte teise lause järgi võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada pärast eelmenetluse lõppemist üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Viidatud sättest tuleneb seega, et üldjuhul võivad menetlusosalised esitada avaldusi ja tõendeid kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 237 lg 1 järgi annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud, võib menetlusosaline tugineda tõendile hiljem juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist. Seega saab lugeda menetlusosalise esitatud tõendid tähtaegselt esitatuks, kui need on esitatud enne kohtu määratud tähtaja möödumist või eelmenetluse lõppemist. Kohus 4. märtsi 2024. a määruses tegi osapooltele ettepanekud täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks. 5(12)
Tsiviilasi nr 2-22-19345
TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja dokumentidest on näha, et seletus on samasugune nagu on esitatud 24. märtsil 2024. Seletusele lisatud pangakonto väljavõtted hõlmavad ajavahemikku 10.04.2023–11.04.2024. Kostja ei põhistanud, mille pärast ei ole ta saanud varem oma tõendeid esitada. TsMS § 238 lg 3 p-st 3 nähtub, et kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui tõend esitatakse või tõendite kogumist taotletakse hilinenult. Eeltoodu alusel ja TsMS § 238 lg-st 3 tulenevalt keeldub kohus kostja 11. aprillil 2024 esitatud seletuse ja tõendite vastuvõtmisest ja kuivõrd neid on elektrooniliselt esitatud, loeb need kostjale tagastatuks. Asja sisuline lahendamine Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. 1.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Narva Keeltelütseumi 13. detsembri 2022. a tõendist 2-4/171 (kd 1, tl 7) nähtuvalt õpib hageja 2022/2023. õppeaastal kooli 12A klassis. Tallinna Tehnikaülikooli 4. septembri 2023. a tõendi nr 845 (kd 1, tl 53) järgi õpib hageja alates
Tsiviilasi nr 2-22-19345
PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Tsiviilasi nr 2-22-19345
Tsiviilasi nr 2-22-19345
Hageja saab iga kuu ka vajaduspõhist toetust 150 eurot kuus (kd 1, tl 120). Seega leiab kohus, et hageja on võimeline ennast ise ülal pidama. Hageja pangakonto väljavõtetest (kd 1, tl 121-139, 140-157, 158-162) nähtub, et ta pidevalt investeerib raha selgitusega „skoro stanu millionerom“ ehk peatselt saan miljonäriks või „invest“ ja saab ka investeerimisest tulu. Näiteks 25.12.2023 sai hageja 550 eurot, 05.02.2024 – 200 eurot. Enda ülalpidamiseks oleva raha puudumise korral ei ole kohtu hinnangul võimalik või vähimgi mõistlik raha investeerimine. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri seisuga 2. märts 2024 andmete (kd 1, tl 86) kohaselt on hagejal ettevõtluskonto alates 04.10.2022. Kinnistusraamatu andmetel (kd 1, tl 80) on hageja omandis aadressil XXX asuv 39,60 m2 suurune eriomand. Äriregistris puuduvad andmed, et hagejale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed, et hagejale kuuluks sõidukid. Samuti puuduvad Transpordiameti liiklusregistris andmed, et hageja oleks teistele isikutele kuuluva sõiduki vastutavaks kasutajaks. Maksu- ja Tolliameti 12. märtsi 2024. a teatise (kd 1, tl 164) ja maksuandmete tõendi (kd 1, tl 169) kohaselt tehti ajavahemikul 01.07.2022–29.02.2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid 0,70 eurot. Maksu- ja Tolliameti 12. märtsi 2024. a maksuandmete tõendi (kd 1, tl 169) kohaselt laekus hageja ettevõtluskontole ajavahemikul 2022. a oktoobrist kuni 2023. a detsembrini (k.a) kokku 1767,80 eurot, millest arvati maha sotsiaalmaks kokku 214,51 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse kokku 9,13 eurot ning tulumaks kokku 129,94 eurot, seega brutosumma on 1414,22 eurot, mis teeb keskmiselt 108,80 eurot kuus. Ettevõtluskonto omamine tähendab ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadusest tulenevalt, et hageja pidevalt tegeles ettevõtlusega, osutas teenuseid. AS-i Pensionikeskus 12. märtsi 2024. a vastuse (kd 1, tl 172) kohaselt on hageja nimel avatud pensionikonto. Hageja ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. Eesti Töötukassa 5. märtsi 2024. a teatise (kd 1, tl 100) kohaselt ei ole hageja registreeritud töötuna arvel. Sotsiaalkindlustusameti 7. märtsi 2024. a vastuse (kd 1, tl 104) kohaselt maksti hagejale välja alates 01.07.2022 kuni käesoleva ajani: - elatisabi kogusummas 497,52 eurot. Toetus on välja makstud O K; - lapsetoetus - 01.07.2022 kuni 31.12.2022 igakuine summa 60,00 eurot; 01.01.2023 kuni 30.09.2023 igakuine summa 80,00 eurot; - hinnatõusu leevendamise toetus – 11.2022 summa 50,00 eurot. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud, sest hagejal on vara, mille müügi arvel on ta võimeline oma ülalpidamiseks ise vahendeid hankima. Samuti saab hageja sissetulekuid hankida tema pangakontode väljavõtete ja ettevõtluskonto andmete alusel. PKS § 105 lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega peab kohus analüüsima ka hageja vanemate varalist seisundit ja võimekust anda hagejale ülalpidamist. 9(12)
Tsiviilasi nr 2-22-19345
Kostja varaline seisund Kostja väitel ei võimalda ta olukord täiskasvanud poega ülal pidada. Kostja ei tööta ja tal puudub sissetulek hageja elatisvajaduste katmiseks. Kui kohus määrab elatise hageja kasuks, siis muutub halvemaks kostja alaealise lapse olukord. Kostja kaasal on sissetulek ning pere elab sellest rahast ja peab üleval lapsi. Elukohaks on eramu, olemas on aed ja kodune majapidamine. Kostja saab elatusmiinimumi, mis sõltub Narva-Jõesuu Linnavalitsusest. Kostjal pole sissetulekuid. Kohus analüüsib kostja võimekust hagejale ülalpidamise anda. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (kd 1, tl 81) on kostja teisele isikule kuuluva 2007. ehitusaasta sõiduauto Volkswagen Passat Variant vastutav kasutaja. Liiklusseaduse § 2 p 93 kohaselt on vastutavaks kasutajaks Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka käesolevas punktis nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Kostja tõi välja, et tal puudub sissetulek, mis lubaks oma lapsi ülal pidada nõutavas ulatuses. Kohus 4. märtsi 2024. a kohtumääruses tegi kostjale ettepaneku selgitada, millest ta kõnealust sõidukit hooldab ja kuidas seda kasutab. Kostja selgitas, et sõiduauto kuulub tema teisele täisealisele lapsele K K, kes on ostnud selle enda kokkuhoitud rahadega. Kostja on sõiduauto vastutav kasutaja, kuna tal on vaja iga päev viia (alaealist) poega Narva linna, kooli. Kostja koos perega elavad 25 km linnast väljaspool ja õppeasutusest eemal. Last kooli viia ja koju tuua tuleb autoga, kuna selles piirkonnas pole ühistransporti ja bussid siin ei käi. Koolibussi siin samuti pole. Kütusekulu on 10 eurot päevas. Äriregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri. Kinnistusraamatus puuduvad andmed, et kostjale kuuluks kinnisavara. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks sõidukid. Eesti Töötukassa 5. märtsi 2024. a teatise (kd 1, tl 100) kohaselt ei ole kostja registreeritud töötuna arvel. Sotsiaalkindlustusameti 7. märtsi 2024. a vastuse (kd 1, tl 104) kohaselt ei ole kostjale määratud ega makstud pensioni ja/või toetuseid. AS-i Pensionikeskus 12. märtsi 2024. a vastuse (kd 1, tl 172) kohaselt on kostja nimel avatud pensionikonto. Kostja ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri seisuga 2. märts 2024 andmete (kd 1, tl 85) kohaselt on kostjal ettevõtluskonto alates 09.11.2023. Maksu- ja Tolliameti 12. märtsi 2024. a teatise (kd 1, tl 166) kohaselt tehti ajavahemikul 01.07.2022–29.02.2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale väljamakseid 0 euro. Andmed ettevõtluskontole laekumiste kohta puuduvad.
10(12)
Tsiviilasi nr 2-22-19345
PKS 102 lg 1järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostjal on veelgi üks, alaealine, XXX sündinud laps. PKS § 98 näeb ette, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Kohus leidis juba, et hagejal on vara, mille müügi arvelt on ta võimeline oma ülalpidamiseks ise vahendeid hankima, ning sissetulek, mis võimaldab tal end küllaltki ülal pidada. Kohtu hinnangul pole kostja võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust kahjustamata alaealise lapse ja enese tavapärast ülalpidamist. Hageja ema varaline seisund Transpordiameti liiklusregistri andmetel (kd 1, tl 82) kuulub hageja emale O K 2007. ehitusaasta sõiduauto Mitsubishi Colt alates 06.09.2022. Äriregistris puuduvad andmed, et hageja emale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri. Kinnistusraamatus puuduvad andmed, et hageja emale kuuluks kinnisavara. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed, et hageja ema oleks teistele isikutele kuuluva sõiduki vastutavaks kasutajaks. Eesti Töötukassa 5. märtsi 2024. a teatise (kd 1, tl 100) kohaselt ei ole hageja ema registreeritud töötuna arvel. Sotsiaalkindlustusameti 7. märtsi 2024. a vastuse (kd 1, tl 104) kohaselt maksti hageja emale välja alates 01.07.2022 kuni käesoleva ajani lapsetoetus 01.07.2022 kuni 31.12.2022 igakuine summa 120,00 eurot (R V eest 60,00); 01.01.2023 kuni 30.09.2023 igakuine summa 160,00 eurot (R V eest 80,00); 01.10.2023 kuni tänaseni igakuine summa 80,00 eurot. Hinnatõusu leevendamise toetus - 11.2022 summas 100,00 eurot (R V eest 50,00). Elatisabi kogusummas 390,00 eurot (R V eest). Toetused on välja makstud R V XXX (SWEDBANK AS). AS-i Pensionikeskus 12. märtsi 2024. a vastuse (kd 1, tl 172) kohaselt on hageja ema nimel avatud pensionikonto. Hageja ema ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. Maksu- ja Tolliameti töötamiste registri andmetel (kd 1, tl 83-84) töötab hageja ema alates 06.03.2020 SA-s N XXX. Maksu- ja Tolliameti 12. märtsi 2024. a teatise (kd 1, tl 166) kohaselt tehti ajavahemikul 01.07.2022–29.02.2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hageja emale väljamakseid 32 455,01 eurot. Maksu- ja Tolliameti 12. märtsi 2024. a maksuandmete tõendi (kd 1, tl 16) kohaselt tegid väljamakseid SA N, Töötukassa, AS SEB Pank, Tervisekassa. Seega leiab kohus tuvastatuks, et hageja ema varaline olukord ja sissetulek on tunduvalt parem kui kostjal. Eeltoodu alusel ning arvestades, et: 11(12)
Tsiviilasi nr 2-22-19345
-
hagejal on vara, mille müügi arvelt on ta võimeline oma ülalpidamiseks ise vahendeid hankima, ning sissetulek, mis võimaldab tal end küllaltki ülal pidada; - kostjal on veel alaealine laps; - kostja ei ole võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust kahjustamata alaealise lapse ja enese tavapärast ülalpidamist; - PKS § 98 järgi eelistatakse alaealist last teistele lastele, leiab kohus, et hagi ei ole täies ulatuses põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulusid pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd jäeti hagi rahuldamata, seega sai otsus tehtud hageja kahjuks, siis peaks kohus jätma menetluskulud hageja kanda. Ent kohus võib TsMS § 162 lg 4 alusel jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kostja menetluskulude jätmine hageja kanda oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja oli õigustatud esitama elatise nõude kohtusse, sest kostja ei täitnud hageja ülalpidamiskohustust. Tegemist on elatise nõudmise hagiga, mille järgi on hagejaks haridust omandav laps. Kohus ei pea õiglaseks säärastel asjaoludel jätta ei täielikult ega osaliselt kostja menetluskulusid hageja kanda. Kohus jätab TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 kooskõlas määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Osapoolte menetluskulud jäävad nende endi kanda ning seetõttu ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtuotsus on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2024 kohtuotsusega.
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.