2-14-3682/60 - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Hageja nõustamise tunnitasu 100 eurot on mõistlik, kuid arvestades vaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, pidas kohus põhjendatuks ajakulu 10 tunni ulatuses alljärgnevalt: - arve (tl 7) – materjalidega tutvumine, kliendiga kohtumine, konsultatsioon, õiguslik analüüs ja hagiavalduse koostamine, 3 tundi. Hagiavaldus koosneb sisuliselt 2 lehest, lisadeks on arved ja nõudekirjad. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et 1 lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega 40 minutit kuni 1 tund, sh aeg, mis on kulunud dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Hageja esindaja ajakulu ei ole vastavuses tehtud tööga. Kohus määras nimetatud toimingute ajakuluks 2 tundi; - 29.10.2014 arve nr 26/2014 – kohtuistungiks ettevalmistamine 0,5 tundi, 23.09.2014 kohtuistungil osalemine koos transpordikuluga 1,5 tundi, konsultatsioon ja seisukoha koostamine kostja vastusele 1 tund, kokku 3 tundi. Kohtule on esitatud kostja vastus, millele on lisatud kaks töölehte. 23.09.2014 istung kestis 0,5 tundi. Hageja esindaja on märkinud ajakulu sisse ka sõidukulu. Arvestades kohtupraktikat õigusteadmistega isiku ajakulu suhtes ja Riigikohtu seisukohta lahendis nr 3-2-1-65-13 (p 17), on põhjendatud ajakulu nimetatud arve alusel 2 tundi; - arve 7/2015 – kohtuistungiks ettevalmistamine ja 03.02.2015 kohtuistungil osalemine kokku 2 tundi. Kohus nõustus nimetatud ajakuluga, samuti sellega, et enne pikka kohtuistungit tuleb kliendiga konsulteerida; - arve 39-2015 – ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine kokku 3 tundi. Ringkonnakohtu istung kestis pool tundi. Istungiks tuleb esindajal ka ette valmistada, samas ei ole kostja vastus mahukas, mis võinuks ettevalmistamise aega oluliselt pikendada. Mõistlik ajakulu eeltoodule on 1,5 tundi; - arve 22/2015 – kohtuotsusega tutvumine ja apellatsioonkaebuse esitamine kokku 3 tundi. Kohtuotsus on 7-leheküljeline ja apellatsioonkaebuse koostamiseks tuleb otsusega põhjalikult tutvuda. Kohus oli nõus, et kohtuotsusega tutvumise ajakulu on 0,5 tundi. Apellatsioonkaebuse koostamise mõistlik ajakulu on 2 tundi, kuivõrd apellatsioonkaebuses kasutatud ülemäära suurt kirjasuurust arvestades ei saa lugeda, et kaebuse põhjendused on nelja lehe ulatuses. Kokku vähendas kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu 4 tunni, s.o 400 euro võrra ja luges esindajakulu põhjendatuks summas 1000 eurot.

9.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist. Riigikohus on korduvalt märkinud (nt lahendites nr 3-2-1-4-15, p 14; 3-2-1-137-13, p 11), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on analüüsinud määruse tegemisel hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust, võttes arvesse hageja esindaja koostatud ja esitatud menetlusdokumentide mahtu ning kohtuistungitel osalemiseks ning kohtuistungiteks ettevalmistamiseks kulunud aega. Eeltoodu alusel on maakohus saanud hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 10 töötundi, mis 100-eurose tunnitasuga moodustab lepingulise esindaja tasuks 1000 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et selline hageja lepingulise esindaja kulu vastab tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on esitanud määruses piisavad kaalutlused oma järelduste põhjendamiseks. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Ringkonnakohus märgib, et dokumendi maht ei saa olla ainsaks kriteeriumiks, mille alusel hinnata toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 1 eesmärk on hinnata menetlusosalise õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse vaidluse asjaoludest lähtuvalt ning põhjendamatu on lähtuda pelgalt oletuslikust ajakulust ühe A4 lehekülje teksti koostamiseks. Samas ei ole maakohtu selline lähenemine antud juhul toonud kaasa hageja lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist põhjendamatus suuruses. Kostja paljasõnaline arvamus, et hageja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu peaks olema mõnevõrra väiksem, ei anna alust asuda seisukohale, et maakohus on väljunud diskretsiooni piiridest. Vaidlus ei olnud küll keskmisest keerukam ja esitatud tõendite maht ei olnud suur, kuid menetlus toimus kahes kohtuastmes, mis tõi kaasa vajaduse teha kulusid ka apellatsiooniastmes, samuti suurendas lepingulise esindaja kulu asjaolu, et tsiviilasjas peeti kolm kohtuistungit. Ringkonnakohus leiab erinevalt kostjast, et kohtuistungiteks ettevalmistamise aega, eriti arvestades, et istungid toimusid ca pooleaastaste vahedega, tuleb lugeda esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks.