Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

K V ja R V (hagejad) esitasid 11.01.2024 Tartu Maakohtule hagi I Vi vastu elatise suurendamiseks. Hagejad taotlevad kostjalt igakuise elatise väljamõistmist elatise miinimumsummas alates 15.01.2024. Hagejad taotlevad elatise suurendamist seoses perekonnaseaduse alusel miinimumelatise arvutamise muutusega, samuti on suurenenud laste kulud (lasteaiatasu xxxx lasteaias xxxx). Hagejate seaduslik esindaja saab peretoetust 160 eurot, elatisena kostjalt 240 eurot, pereliikmetelt 200-300 eurot. Kostja leiab, et puuduvad põhjendused, et hagejate vajadused oleksid märkimisväärselt suurenenud, samuti hagejad ei käi alates märtsist 2024 xxxx lasteaias. Kostja sissetulekuks olev palk on muutuva suurusega (tunnitasuga), 2023 keskmine sissetulek oli 1539.59 eurot. Kostjal on lisaks hagejatele veel kaks ülalpeetavat (sündinud 03.11.2022, 28.04.2024). 07.05.2024 kohtuistungil hagejate seaduslik esindaja selgitas, et ta hetkel tööl ei käi, tegeleb töö otsimisega. Lasteaia arved on 120 eurot, lisaks kulud riietele ja toidule ning peab maksma oma ema juures elamise eest. Ühel lapsel on suuremad kulutused seoses nahaprobleemidega. Kostja selgituse järgi tal lisaks kahe ülalpeetava olemasolu on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks, ta on nõus maksma 150 eurot lapse kohta. Pooled sõlmisid kohtuistungil kompromissi käesoleva määruse resolutsioonis toodud tingimustel. Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Pooled on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Kohus, tutvunud kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte sõlmitud kompromiss on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuna poolte poolt sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus seaduse või heade kommetega, kinnitab kohus K Vi, R Vi ja I Vi vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 459 lg 1 ja lg 2 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid kompromissis määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise õiguse välistamine ei riku poolte õigusi, poolte taotlus tuleb rahuldada. Seega ei ole käesolev määrus 2 (2)