Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2016, Rapla Tsiviilasja number 2-15-108753 Tsiviilasi Placet Group OÜ hagi Aleks Sõbra vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 90,14 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Placet Group OÜ (reg nr 11198910, Tallinn, Kreutzwaldi 4), hageja esindaja Riho Siil, kostja Aleks Sõber (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxx xx-xx) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Placet Group OÜ hagi Aleks Sõbra vastu kohustuse täitmiseks rahuldamata. Jätta Aleks Sõbra menetluskulud Placet Group OÜ kanda. Välja mõista Placet Group OÜ-lt ekspertiisitasu 282 eurot Aleks Sõbra kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
Hageja esindaja R.Siil palub VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 397 lg 1; 401 lg 1; 127 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 86,11 eurot, viivise protsendina alates 30.06.2015 põhinõudelt kuni tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, riigilõivu 75.- eurot, tasu õigusabi eest 90.- eurot. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja esindaja sõnul esitas kostja 17.07.2014 www.smsmoney.ee portaalis laenutaotluse 50 euro laenamiseks, laenu kasutamise periood 30 päeva. Enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma laenulepingu üldtingimustega. 17.07.2014 rahuldas hageja kostja laenutaotluse ning pooled sõlmisid laenulepingu nr xxxxxxxxxxx, mille alusel kostja laenas hagejalt 50 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 16.08.2014. Sularahas väljastatava laenu eest on kostja kohustatud maksma 3,60 eurot sularaha käitlemise tasu vastavalt laenulepingu lisale I. Isikusamasuse tuvastamisel oli kostja kinnitanud, et on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on nõustunud nende täitmisega. Kostja ei täitnud laenulepinguga endale võetud kohustusi ja ei tagastanud laenu kokkulepitud tähtpäevaks. sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning viivist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 50 eurot, tasumisele kuuluva intressi 5 eurot, võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kahju 24 eurot, sularaha käitlemise tasu 3,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 3,51 eurot. Kostja esitas hagi menetlusse võtmise osas vastuväite. lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagi on esitatud isiku vastu, kes oli kaotanud oma isikut tõendava dokumendi ja võlausaldaja andis selle dokumendi alusel laenu kellelegi teisele isikut korrektselt tuvastamata. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu, kuna hagi menetlusse võttes ei olnud tõsikindlalt tõendatud, et kostja 17.07.2014 laenulepingu nr xxxxxxxxxxx sõlmimisel ei osalenud. Kohtu käsutuses oli vaid
kostja paljasõnaline vastuväide maksekäsu kiirmenetluses, millest hagi menetlusse võtmata jätmiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ei piisanud. Hageja esindaja sõnul enne laenusumma ülekandmist kostjale pidi kostja käima talle sobivas postkontoris või laenuandja kontoris isikusamasust tuvastamas. Kostja isikusamasuse tuvastamine toimus 17.07.2014 Tallinna Mustamäe postkontoris. Laenusumma 50 eurot väljastati kostjale sularahas 18.07.2014 Tallinnas Mustamäe postkontoris. Hageja tõendab hagi laenutaotlusega, väljamaksekviitungiga rahakaardile.
isikusamasuse
tuvastamise
ankeediga
ja
Politsei- ja Piirivalveameti teatisest 10.09.2015 nähtub, et kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx alustati menetlus 01.08.2014 KarS § 213 lg 1 tunnustel, selle kohta, et 14.07.2014 kaotas Aleks Sõber Tallinnas Balti jaama kandis oma mobiiltelefoni xxx xxxxxx xxx xxxxx maksumusega 159 eurot ja isikutunnistuse. 31.07.2014 avastas A.Sõber, et 26.07.2014 on tema nimele võetud laen summas 300 eurot Raha24 OÜ-s. Kohus leiab, et laenutaotlus ei tõenda, et kostja selle hagejale esitas, kuna taotluses esitatud isikukood xxxxxxxxxxx on kättesaadav kostja isikutunnistuselt, mille kostja kaotas Politsei- ja Piirivalveameti teatise järgi 14.07.2014. Laenutaotlus on esitatud 17.07.2014 kell 15.50, s.o pärast 14.07.2014, mil kostja kaotas oma isikutunnistuse. Laenutaotlust ei ole digiallkirjastatud. Isikusamasuse tuvastamise ankeedilt nähtub, et kostja, isikukood xxxxxxxxxxx, isikusamasuse tuvastamine toimus 17.07.2014 Tallinna Mustamäe postkontoris. Aleks Sõber kinnitab 17.07.2014 oma allkirjaga kasutaja üldandmeid. 18.07.2014 väljamaksekviitungist rahakaardile nr xxxxxxxxxxxxxxxx nähtub, et 18.07.2014 Aleks Sõber, isikukood xxxxxxxxxxx, kinnitab oma allkirjaga 50 euro saamist Tallinna Mustamäe postkontoris. Ekspertiisiaktiga nr xxx-xxxxxx 30.03.2016 loeb kohus tuvastatuks, et dokumenti „18.07.2014 väljamaksekviitung rahakaardile nr xxxxxxxxxxxxxxxx“ tõenäoliselt ei ole allkirjastanud kostja ning dokumenti „17.07.2014 Aleks Sõber isikusamasuse tuvastamise ankeet“ tõenäoliselt ei ole allkirjastanud kostja. Kohus leiab, et ekspertiisiaktiga leidis tõendamist, et 18.07.2014 väljamaksekviitungit rahakaardile nr xxxxxxxxxxxxxxxx ja 17.07.2014 Aleks Sõbra isikusamasuse tuvastamise ankeeti ei ole allkirjastanud kostja. Hageja leiab, et ei ole põhjust kahelda ASi Eesti Post töötaja tegevuses, kes kontrollis isikusamasust ja väljastas sularaha. Kohus leiab, et hageja selline väide on paljasõnaline ja ümber lükatud ka Politsei- ja Piirivalveameti teatisega 10.09.2015, millest nähtub, et kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx alustati menetlus 01.08.2014 KarS § 213 lg 1 tunnustel, selle kohta, et 14.07.2014 kaotas Aleks Sõber Tallinnas Balti jaama kandis oma mobiiltelefoni HTC Desire 300 White maksumusega 159 eurot ja isikutunnistuse. 31.07.2014 avastas A.Sõber, et 26.07.2014 on tema nimele võetud laen summas 300 eurot Raha24 OÜ-s. Seega ei saanud kostja, kasutades oma isikutunnistust, allkirjastada 17.07.2014 isikusamasuse ankeeti ega 18.07.2014 väljamaksekviitungit rahakaardile Tallinna Mustamäe postkontoris. Käesolevas menetluses leidis tõendamist, et väljamaksekviitung rahakaardile nr xxxxxxxxxxxxxxxx ja Aleks Sõbra isikusamasuse tuvastamise ankeet allkirjastati erinevatel päevadel ning eksperdiarvamuse kohaselt ei ole kumbagi dokumenti allkirjastanud kostja. Seega on kohus veendunud, et 18.07.2014 väljamaksekviitungit rahakaardile nr
xxxxxxxxxxxxxxxx ja 17.07.2014 Aleks Sõbra isikusamasuse tuvastamise ankeeti ei ole allkirjastanud kostja ning ASi Eesti Post töötaja on eksinud. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja ei ole esitanud hagejale 17.07.2014 laenutaotlust, sõlminud hagejaga 17.07.2014 lepingut nr xxxxxxxxxxx ega saanud 18.07.2014 sularaha 50 eurot Tallinna Mustamäe postkontoris. Politsei- ja Piirivalveameti teatisest 10.05.2016 nähtub, et kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx kahtlustust kellelegi esitatud ei ole. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Hagejal tuleb hüvitada kostja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja palub hagejalt välja mõista ekspertiisitasu 282 eurot. Pärnu Maakohtu 08.04.2016 määrusest nähtub, et Pärnu Maakohus on kohustanud üle kandma Aleks Sõbra poolt 03.12.2015 maksega tasutud 282 eurot Rahandusministeeriumi tagatiste kontolt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 30.03.2016 õiendi alusel riigituludesse. Kohus leiab, et kostja taotlus ekspertiisitasu väljamõistmiseks on põhjendatud ning see tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Hageja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel, mille kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga. Samuti ei nõustu sellega kohus. Hageja ei ole põhistanud, miks on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kostja menetluskulud välja mõista. Kostja ei ole hagejaga tehingut sõlminud. Politsei- ja Piirivalveameti teatisest 10.09.2015 nähtub, et kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx alustati menetlus 01.08.2014 KarS § 213 lg 1 tunnustel, selle kohta, et 14.07.2014 kaotas Aleks Sõber Tallinnas Balti jaama kandis oma mobiiltelefoni xxx xxxxxx xxx xxxxx maksumusega 159 eurot ja isikutunnistuse. Seega nimetatud kriminaalasjas on hagejal võimalik tulevikus esitada oma taotlus talle tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus leiab, et on äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud hoopis kostja enda kanda.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.