lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-119432/34

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-119432/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.05.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1430
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1, 5LihtmenetlusLKindlS § 23 lg 1LKindlS § 3 lg 1LKindlS § 5 lg 1TsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanneTsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-119432/52Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja31.01.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-119432

Tsiviilasi

ERGO Insurance SE hagi RP vastu võla väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17. märtsi 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ERGO Insurance SE apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

337,33 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: ERGO Insurance SE 10017013), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski

(registrikood

Kostja: RP (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Pärnu Maakohtu 17. märtsi 2016 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulud jaotatakse ja määratakse rahaliselt kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-25-21814/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.ERGO Insurance SE esitas 14.09.2015 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale avalduse RP vastu 337,13 euro saamiseks. 16.10.2015 koostas kohus maksekäsu. 23.12.2015 tühistas Maksekäsuosakond võlgniku määruskaebuse alusel maksekäsu ja saatis asja Pärnu Maakohtule hagimenetluse alustamiseks.
2.ERGO Insurance SE esitas 06.01.2016 Pärnu Maakohtule hagi RP vastu põhivõla 283,33 euro ja kahjuhüvitise 53,80 euro saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt menetluskuludena välja menetluses tasutud riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulude hüvitise 160 eurot.
3.Hagiavalduse ja selle 08.03.2016 täpsustuse kohaselt on 07.08.2014 sõlmitud kindlustusleping nr 621425/2 (JAH-leping). Selline leping sõlmitakse aastaks ja sõiduki müümise korral tuleb võtta ühendust hageja klienditeenindusega. Samal päeval on väljastatud kindlustuspoliis kindlustusperioodiks 07.08.2014-24.03.2015. Liiklusregistri andmetel omandas kostja 08.07.2014 sõiduki Audi A4 Avant, mille eelneva omaniku ja hageja vahel on sõlmitud kindlustusleping ja väljastatud on kindlustuspoliis kehtivusega kuni 24.03.2015. Kuna kostja liikluskindlustuse lepingut ümber ei vormistanud, on ta sellega kinnitanud, et soovib olla seotud sõiduki eelmise omaniku poolt sõlmitud liikluskindlustuslepinguga. Kostja jättis talle väljastatud poliisi eest esitatud arve summas 283,33 eurot tasumata.
4.Liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustus tuleneb seadusest. Kostja ei ole teatanud, et ta oleks sõlminud uue kindlustuslepingu ega soovinud taganeda olemasolevast lepingust.
5.Tulenevalt sellest, et võla sissenõudmiseks tuli hagejal sõlmida käsundusleping inkassofirmaga, on hagejale tekkinud kahju 53,80 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole hagejaga kindlustuslepingut sõlminud ega kindlustusmakseid tasunud. Leping ei saa kehtima hakata, kui kindlustusmakset tasutud ei ole. Hageja on ise öelnud, et makse tasumata jätmise tõttu liikluskahju ei hüvitataks. Seetõttu jääb arusaamatuks, mille eest peab kostja maksma, kui kindlustuskaitse puudub.
7.Kostja on korduvalt hagejale teatanud, et ei teadnud lepingust ja sellest teada saades on korduvalt öelnud, et ta lepingut ei soovi. Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Poolte vahel ei tekkinud lepingulisi suhteid ja kostjal puudub kohustus kindlustusmakse tasumiseks. Kindlustuspoliisi kohaselt kinnitab kindlustusvõtja kindlustusmakse tasumisega, et ta nõustub kindlustuslepinguga ja selles esitatud andmetega. Kuna kostja kindlustusmakset ei tasunud, ei saanud hageja eeldada kostja nõustumist pakutud lepinguga.
10.Et kostja pärast sõiduki omandamist ei teatanud oma soovimatusest eelmise omanikuga sõlmitud lepingut jätkata, samuti see, et kostja ei sõlminud mõne teise kindlustuspakkujaga

lepingut, ei tekitanud talle kohustust võtta vastu hageja pakkumine lepingu sõlmimiseks ja arve tasumiseks. Apellatsioonkaebus

11.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 310 eurot.
12.Maakohus leidis ekslikult, et hageja ei saanud eeldada kostja nõustumist pakutud lepinguga ja et poolte vahel ei tekkinud lepingulisi suhteid. Kuni 01.10.2014 kehtinud LKindlS § 23 lg 1 kohasel sõiduki võõrandamisel astub sõiduki omandanud isik sõiduki suhtes sõlmitud lepingus kindlustusvõtja kohale. LKindlS § 3 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping.
13.Maakohus ei andnud hinnangut hageja väidetele ega õiguslikele põhjendustele. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
16.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse hagi, mille hind oli 337,33 eurot. Seega oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga. Kohus ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse, kuna leidis, et maakohus rikkus selgelt menetlusõiguse normi ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
17.TsMS § 405 lg 5 p 5 järgi võib kohus sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja p 8 kohaselt koguda tõendeid ka omal algatusel. Seega on kohtul seaduse kohaselt suurem aktiivsus tõendite väljaselgitamisel ja kogumisel. Kui kohus leiab, et menetlusosaline ei ole esitanud kohtule kõiki asja lahendamiseks vajalikke tõendeid, võib kohus neid ise koguda või teha ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Maakohus ei ole eeltoodut järginud.
18.Hageja väitel läks sõiduki eelmise omanikuga sõlmitud liikluskindlustusleping, mis oli sõlmitud sõiduki Audi A4 Avant, reg nr XXXXXX kindlustamiseks tähtajaga kuni 24.03.2015, 08.07.2014 üle selle sõiduki omandanud kostjale. Kostja väitel ei tea ta hagejaga sõlmitud lepingust midagi ja tal ei ole hagejaga lepingulisi suhteid. Maakohus leidis VÕS lepingu mõistet, sõlmimist ja täitmist käsitlevate üldsätete alusel, et poolte vahel ei tekkinud lepingulisi suhteid, kuna kostja ei tasunud kindlustusmakseid ja hageja ei saanud eeldada kostja nõustumist pakutud lepinguga, mistõttu ei ole LKindlS kohaldatav. Ringkonnakohtu hinnangul tegi maakohus otsuse puudulike asjaolude ja tõendite alusel, mis võis viia ebaõige otsuse tegemiseni.
19.08.07.2014 kehtinud LKindlS § 23 lg 1 sätestas, et sõiduki võõrandamisel astub sõiduki omandanud isik sõiduki suhtes sõlmitud lepingus kindlustusvõtja kohale. Sama paragrahvi lg 6 sätestas, et sõiduki omandanud isik võib 10 päeva jooksul pärast sõiduki omandamise registreerimist liiklusregistris sõlmida lepingu enda valitud kindlustusandjaga. Uue lepingu jõustumise hetkel lõpeb eelmine leping ja eelmise lepingu ettemakstud kindlustusmaksete osa tasutakse kindlustusvõtjale (sõiduki omandanud isik) tema avalduse alusel. Sama seaduse § 1 kohaselt on liikluskindlustus sätestatud kohustusliku kindlustusena.
20.Kuna kostja eitab liikluskindlustuslepingu sõlmimist või temale üleminekut, oleks maakohus pidanud juhtima hageja tähelepanu sellele, et hageja peab tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh eelmise sõiduki omanikuga sõlmitud liikluskindlustuslepingu olemasolu ja tingimusi. Vastavat tõendit ei ole hageja kohtule esitanud, mistõttu ei ole kontrollitavad hageja väited, et eelmise omanikuga oli sõlmitud liikluskindlustuse leping kehtivusega kuni 24.03.2015 ja see läks LKindlS § 23 lg 1 alusel 08.07.2014 kostjale üle. Asja materjalist ei selgu, kes oli sõiduki Audi A4 Avant, reg nr XXXXXX eelmine omanik, kellega oli hageja väidetavalt sõlminud liikluskindlustuse lepingu. Maakohus ei teinud hagejale ettepanekut asjaolude selgitamiseks ja vastava lepingu esitamiseks ega nõudnud lepingut TsMS § 405 lg 1 p 8 alusel ka ise välja.
21.Asjas ei ole esitatud tõendit selle kohta, et kostja oleks alates 08.07.2014 vaidlusaluse sõiduki omanik, nagu hageja väidab. Hageja esitas kohtule 07.08.2014 sõlmitud kindlustuslepingu nr 621425/2 ja samal päeval välja antud kindlustuspoliisi nr L005494508/1, milles mõlemas on kindlustusvõtjana märgitud OÜ Mogo ja vastutava kasutajana kostja (t lk 23 ja 25). Hageja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta, miks peaks lepingujärgseid kindlustusmakseid lepingu ülemineku korral edasi tasuma vastutav kasutaja, mitte kindlustusvõtja OÜ Mogo. LKindlS § 5 lg 1 järgi on kindlustusvõtja sõiduki omanik.
22.Ka lihtmenetluses menetletava asja puhul peab kohus täitma selgitamiskohustust, kui ta leiab, et poole esitatud asjaolud ja tõendid ei ole piisavad, sest tsiviilkohtumenetluse esmane ülesanne on lahendada tsiviilasi õigesti (TsMS § 2). Maakohus ei ole ilmselt lahendanud asja õigesti.
23.Kahju hüvitamise nõude jättis kohus üldse lahendamata. Sellega rikkus kohus TsMS § 438 lg 1 teist lauset, mille kohaselt kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.
24.Kuna maakohus ei täinud selgitamiskohustust, asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitamata ja tõendid kogumata ning kahju hüvitamise nõue on lahendamata, ei ole kohtuotsuse puudulikkus ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõrvaldada käesolevas otsuses märgitud puudused ja anda pooltele võimalus esile tuua uusi asjaolusid ja esitada uusi tõendeid.
25.Menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/

Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja