Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ja pole keeruline esitada kohtutäiturile avaldust isiku tuvastamise dokumentide peatamiseks ning sellega kasutada ära kõik võlgniku survestamise meetodid. Kostjad on seisukohal, et kui hageja soovib saada elatist summas 450 eurot ning see ületab kehtiva PKS § 101 alusel hageja kohta arvutatud elatise suurust, peab kohus hagejale selgitama, et hageja peab tõendama, et tema vajadused kuus on vähemalt 900 eurot. Seoses sellega paluvad kostjad kohtul kohustada hagejat esitama kohtule tõendid oma kulude kohta. Kostjad paluvad jätta tagasiulatava nõude täielikult rahuldamata. Kostjad kinnitavad kohtule, et kostjale I kuulub korteriomand aadressil xxx ja kostjale II kuulub korter aadressil xxx. Korterid ei ole koormatud laenudega. Mõlemad kostjad on pensioniealised. Kostja I saab pensionit summas 595,06 eurot. Kostja II saab pensionit summas 492,63 eurot. Tervislikel põhjustel kostjad ei tööta. Teisi sissetulekuid kostjatel ei ole. Sellisel viisil on ilmselge, et kostjad vajavad enda rahalisi vahendeid endi ülalpidamiseks ja toitmiseks. Kostjad arvavad, et lapsevanemate vahelised kokkulepped ei puutu kuidagi kostjate võimalustesse. Antud lapsevanemate vahelised kokkulepped olid lapsevanemate enda soovidel põhinevad. Nad võisid kokku leppida ka 1000 eurot kuus, kuid antud kokkuleppe tegemise ajal ei arutanud vanemad seda kokkulepet vanaemaga ega ka vanaisaga, kas nemad saavad sellist summat maksta või ei. Kostjad on seisukohal, et vaatamata sellele, et seadusandlus annab võimaluse elatise nõudmiseks tagasiulatuvalt, siis antud juhul puudutab asi lapsevanemaid, keda see otseselt puudutab ja kelle suhtes võiks tagasiulatuvalt vastavalt seadusele nõuda, mitte vanavanemaid. Hageja seaduslik esindaja ei ole pöördunud kostjate poole igakuise elatise maksmiseks. Samuti puudus kostjatel info, et lapsevanem ei täida oma ülalpidamiskohustust. Esimese kirja said kostjad alles 29.05.2023 ja antud kirjas oli ettepanek maksta kogunenud võlgnevust, mitte igakuist elatist. Lisaks sellele räägib kostjate esitatud igakuine sissetulek ilmselgelt sellest, et antud nõue, arvestades kostjate sissetulekut, paneb nad raskesse majanduslikku olukorda ja pole arusaadav, kust oleks pidanud kostjad võtma, arvestades 1000-eurost sissetulekut, vahendeid võla maksmiseks summas 13 644 eurot või isegi igakuiselt summas 2274 eurot, mis on märgitud ettepanekus. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Tuleb arvestada ka, et alaealise hageja ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad. Kostjad leiavad, et suurema elatise väljamõistmine asetaks aga kostjad olukorda, kus nendel ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kostjad paluvad kohtul arvestada, et nende võimalused on piiratud. Kostjad on juba palju aastaid lahus, kuid nad suhtlevad tihedalt endi laste tõttu ja et perekond oleks terviklik. Kostjate ühine sissetulek on 1087,69 eurot. Kostjate kulud (ehk kahe peale) on järgmised: toitlustamine keskmiselt 360 eurot, hügieen 8 eurot, kommunaalkulud keskmiselt 117 eurot + 121,07 eurot, telefonikulud keskmiselt 38,90 eurot, Eesti Energia keskmiselt 23,29 eurot + 26,43 eurot, STV 15,50 eurot, kindlustus 9,87 eurot, ravi keskmiselt 45 eurot, riided 33,33 eurot ja jalatsid 26,67 eurot, kokku 825,06 eurot. Juhul kui kohus leiab, et esineb alus nõude esitamiseks vastavalt PKS § 106 lg-le 2 ja kostjad peavad täitma ülalpidamiskohustust otsese lapsevanema asemel, siis paluvad kostjad arvestada nende igakuist sissetulekut ning samuti nende igakuiseid kulusid. Menetluse käik

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Alaealisele lapsele elatise maksmise kohustus läheb vanemalt üle vanavanemale PKS § 106 lg 2 järgi, mis sätestab, et kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: − V S (hageja seaduslik esindaja) ja V Ji (J) kooselust on 08.06.2016 sündinud poeg A J (hageja) (dtl 15); − hageja elab oma emaga; − Tallinna notar K K on 18.09.2018 koostanud ja tõestanud kokkuleppe elatise tasumise kohta ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta, mille punktist 1.2. nähtuvalt on vanemad kokku leppinud, et V J maksab V G (praegune S) ja V Ji ühisele lapsele A Jile alates oktoobrist käesoleval aastal (10.2018) igakuiselt elatist kuni A Ji 18-aastaseks saamiseni, kusjuures elatisraha suurus on 450 eurot kuus (dtl 11); − V Ji vanemateks on G J (kostja I) ja V J (kostja II), kes on hageja isapoolsed vanavanemad; − V Ji suhtes on/oli algatatud täitemenetlused täiteasjades nr xxx, mille kohaselt on elatise võlg täiteasjas nr xxx seisuga 09.05.2023 1015 eurot (dtl 19) ja xxx, mille kohaselt on elatise võlg täiteasjas xxx seisuga 09.05.2023 5669,49 eurot (dtl 21); − hageja seadusliku esindaja arvestuse järgi on hagejale maksmata elatise summa alates 18.09.2020 kuni 08.06.2023 vähemalt 13 644 eurot; − hageja seaduslik esindaja on 14.08.2023 esitanud elatise nõude sundtäitmiseks Soomes avalduse ja palunud Justiitsministeeriumilt selgitust selle avalduse edasise menetlemise kohta (dtl 131-133; dtl 134-135). Lisaks on hageja seaduslik esindaja esitanud 01.08.2023 Tallinna kohtutäitur M Kule avalduse võlgniku dokumentide kehtetuks tunnistamiseks lapse elatisevõlgnevuse korral täiteasjas xxx (dtl 136). - 28.09.2023 teavitas hageja, et hetkeseisuga elab hageja isa Eestis oma vanemate juures aadressil Xxx. Hageja palub 30.10.2023 hagi tervikteksti kohaselt G Jlt välja mõista elatise A Ji kasuks 225 eurot kuus alates 08.06.2023 kuni A Ji täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuvalt 2030,73 eurot alates 08.06.2022 kuni 07.06.2023. Samuti palub hageja V Jilt välja mõista elatise A Ji kasuks 225 eurot kuus alates 08.06.2023 kuni A Ji täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuvalt 2030,73 eurot alates 08.06.2022 kuni 07.06.2023. Kostjad vaidlevad hageja elatise nõudele vastu ja paluvad jätta tagasiulatava nõude täielikult rahuldamata. Mõlemad kostjad on pensioniealised. Kostja I saab pensionit summas 595,06 eurot (dtl 97). Kostja II saab pensionit summas 492,63 eurot (dtl 98). Tervislikel põhjustel kostjad ei tööta. Teisi sissetulekuid kostjatel ei ole. Sellisel viisil on ilmselge, et kostjad vajavad enda rahalisi vahendeid endi ülalpidamiseks ja toitmiseks. Kostjad paluvad kohtul arvestada, et nende võimalused on piiratud. Kostjate ühine sissetulek on 1087,69 eurot. Kostjate kulud (ehk kahe peale) on järgmised: toitlustamine keskmiselt 360 eurot (dtl 99-106), hügieen 8 eurot, kommunaalkulud keskmiselt 117 eurot + 121,07 eurot (dtl 108-114), telefonikulud keskmiselt 38,90 eurot (dtl 115), Eesti Energia keskmiselt 23,29 eurot + 26,43 eurot (dtl 116-117), STV 15,50 eurot (dtl 118), kindlustus 9,87 eurot (dtl 119), ravi keskmiselt 45 eurot, riided 33,33 eurot ja jalatsid 26,67 eurot, kokku 825,06 eurot. Juhul kui kohus leiab, et esineb alus nõude esitamiseks vastavalt PKS § 106 lg-le 2 ja kostjad peavad täitma

ülalpidamiskohustust otsese lapsevanema asemel, siis paluvad kostjad arvestada nende igakuist sissetulekut ning samuti nende igakuiseid kulusid. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.10.2011 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11 jõudnud seisukohale, et vanavanemal võib PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekkida oma alaealise lapse ülalpidamiseks asenduskohustus. Eelkõige tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Olukorras, kus hageja esitab nõude asenduskohustuse täitmiseks vanavanemate vastu PKS § 106 lg 2 järgi põhjusel, et kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita, tuleb kohtul esmajärjekorras selgitada välja täitemenetlusega seotud asjaolud. Seejärel, kui kohus tuvastab PKS § 106 lg 2 kohaldamise eeldused, tuleb hinnata, kas vanavanem võib vabaneda asenduskohustuse täitmisest PKS § 102 järgi. Asenduskohustuse eelduste esiletoomise ja tõendamise kohustus on poolel, kes asenduskohustuse kohaldamisele tugineb (PKS § 106 lg 2). Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama pool, kes mõjuvale põhjusele tugineb (PKS § 102). PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Vaidlust ei ole, et hageja isa peab 18.09.2018 notariaalse kokkuleppe alusel hagejale elatist tasuma. Vaidlust ei ole, et hageja isa ei ole ülalpidamiskohustusest vabastatud. Seega ei ole asenduskohustuse tekkimise eeldused PKS § 106 lg 2 esimese alternatiivi järgi täidetud. Sugulasel tekib PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi asenduskohustus ka juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane ei ole oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest PKS § 102 lg 1 järgi küll vabastatud, kuid ülalpidamise väljamõistmist on temalt ülemäära raske saavutada (PKS § 106 lg 2 esimese lause teine alternatiiv). Hageja hinnangul on praegusel juhul täidetud PKS § 106 lg 2 esimese lause teise alternatiivi eeldused, s.o hageja isalt elatise väljamõistmine on ülemäära raske, mis annab aluse kostjate vastu nõude esitamiseks. Esmalt selgitab kohus välja täitemenetlusega seotud asjaolud. Kohtutäitur M K 09.05.2023 õiendist nähtub, et kohtutäituri menetluses on täiteasi nr xxx elatisvõla nõudes V J suhtes A J ülalpidamiseks. Nõude sisuks on elatise võlgnevus 01.12.2021-31.12.2021. Täitemenetlus on algatatud 29.12.2021 ja täitedokumendiks on Tallinna notar K K 18.09.2018 notariaalne leping nr. 2917. Elatise võlg täiteasjas nr xxx seisuga 09.05.2023 on 1015 eurot. Lisaks nähtub kohtutäitur M K 09.05.2023 õiendist, et kohtutäituri menetluses on täiteasi xxx elatisvõla nõudes V J suhtes A J ülalpidamiseks. Nõude sisuks on igakuine elatis 450 eurot alates 01.01.2022-08.06.2034. Täitemenetlus on algatatud 30.12.2021 ja täitedokumendiks on Tallinna notar K K 18.09.2018 notariaalne leping nr. 2917. Elatise võlg täiteasjas xxx seisuga 09.05.2023 on 5669,49 eurot. 03.08.2023 peeti hageja isa kontolt kinni 1862,66 eurot elatise võlgnevuse katteks täitemenetluses xxx (dtl 248). 25.08.2023 on kohtutäituribüroo töötaja selgitanud, et võlgniku pangakontod on arestitud. Lisaks sellele on arestitud võlgniku Pensionregistri II sammas (võimaliku väljamakse puhuks), tulumaksu tagastamise nõue Maksu- ja Tolliametis ja võimalik ajutise töövõime hüvitis Tervisekassas. Regulaarselt teostatakse päringuid võimaliku registervara kohta. Registervara puudub. Igapäevaselt teostatakse kontrolli võimalike töökohtade suhtes Töötamise registris. Võlgnikul puudub ametlik sissetulek, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäituri kaudu on seisuga 09.08.2023 sissenõudjale elatise katteks üle kantud kokku 3044,55 eurot võlgniku pangakontode arestimisena laekunud summadest (dtl 266). 10.08.2022 ja 09.08.2023 on hageja seaduslikule esindajale laekunud kohtutäiturilt elatise

katteks täitemenetluses kokku 2877,57 eurot (1038,53 + 1839,04) (dtl 267). Tallinna kohtutäitur M K 29.02.2024 õiendi kohaselt on nõue 1015 eurot kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel rahuldatud 11.01.2024. Juhindudes täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 3 on täitemenetlus nr xxx lõpetatud 23.01.2024 (dtl 415). Tallinna kohtutäitur M K 29.02.2024 õiendi kohaselt on nõuet kohtutäituri ametialase arvelduskonto vahendusel rahuldatud summas 10 424,13 eurot: 30.04.2022166,98 eurot, 10.08.2022- 1038,53 eurot, 09.08.2023- 1839,04 eurot ja 11.01.2024- 6604,58 eurot. Elatise võlg täiteasjas xxx on seisuga 29.02.2024 1275,87 eurot (dtl 417). Asenduskohustuse tekkimine PKS § 106 lg 2 teise alternatiivi alusel on üldjuhul seotud sellega, et kohustatud isikul pole vara. Asenduskohustus võib kohalduda ka siis, kui ülalpidamist andma kohustatud vanem hoidub kohustuse täitmisest kõrvale. Hageja isa peab 18.09.2018 notariaalse kokkuleppe kohaselt tasuma hagejale elatist 450 eurot kuus. Eeltoodud kokkuleppe täitmine täitemenetluses ei viinud soovitud tulemuseni, kuna tal puudus vara, mille arvel kohustust täita. Olukorras, kus hageja esitab nõude asenduskohustuse täitmiseks vanavanemate vastu PKS § 106 lg 2 järgi põhjusel, et kohustatud vanemalt on ülalpidamist ülemäära raske saada, tuleb kohtul esmajärjekorras selgitada välja kohustatud vanema varanduslik seisund ja võimekus elatist tasuda. Seejärel, kui kohus tuvastab PKS § 106 lg 2 kohaldamise eeldused, tuleb hinnata, kas vanavanem võib vabaneda asenduskohustuse täitmisest PKS § 102 lg 2 järgi. Kohtu hinnangul ei ole PKS § 106 lg-s 2 sätestatud teise alternatiivi alusel tekkiva asenduskohustuse eeldused täidetud. Tähelepanu mitteväärivad on kostjate viited, et nende andmete kohaselt töötab hageja isa ja plaanib oma kohustust täita. Kostjad eeltoodut tõendanud ei ole. Siiski on oluline, et hageja isa on asunud oma ülalpidamiskohustust täitma. Eeltoodule ei ole hageja vastu vaielnud. Hageja seisukohtadest ja tõenditest nähtub, et hetke seisuga elab hageja isa Eestis oma vanemate juures aadressil Xxx. Täitemenetlus nr xxx lõpetati 23.01.2024, kuivõrd hageja isa tasus täitemenetluses võla summas 1015 eurot. Täitemenetluse xxx raames on hageja isa tasunud võlgnevust kokku 10 424,13 eurot. Elatise võlg täiteasjas xxx on seisuga 29.02.2024 1275,87 eurot. Seega ei ole hageja käesolevas menetluses tõendanud, et hageja isal puudub vara, mille arvelt kohustusi täita ning ülalpidamiskohustuse täitmine on ülemäära raskendatud. Olukorras, kus isik on sedavõrd suures ulatuses kohustust (küll tagantjärgi) täitnud, tuleb eeldada, et isikul on kohustuse täitmiseks piisavalt vara. Vastupidist ei ole esile toodud. Kuigi ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt, ei ole praegusel juhul asjas esitatu põhjal võimalik asuda seisukohale, et hageja isalt on ka tulevikus elatise saamine ülemäära raske. Kohus leiab, et asenduskohustuse tekkimise eeldused ei ole täidetud, kuivõrd hageja isa on asunud täitemenetluste raames nõuet täitma ning on käesoleva otsuse tegemise seisuga enamuse võlgnevusest likvideerinud. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et eeldused asenduskohustuse tekkimiseks ei ole täidetud, puudub vajadus hinnata kostjate majanduslikku seisundit ja lapse igakuised vajadusi. Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja on esitanud 08.06.2023 kostjate vastu hagi kummaltki kostjalt igakuise elatise 225 euro nõudes kuni hageja täisealiseks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hinnaks hageja nõude puhul kostja I vastu 2025 eurot (9 kuud x 225 eurot) ja kostja II vastu 2025 eurot (9 kuud x 225 eurot). Menetluskulude jaotus

Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.