lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-2328/18

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 26.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-24-2328/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1371
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

26. aprill 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-2328

Tsiviilasi

A. ja B. hagi D. vastu elatise suurendamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja I nõude osas 2385 eurot Hageja II nõude osas 2385 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: A., isikukood XXX, elukoht: XXX Hageja II: B. , isikukood XXX, elukoht: XXX Hagejate seaduslik esindaja: C., isikukood: XXX, e-post: XXX Kostja: D., isikukood: XXX

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A. ja B. hagi D. vastu elatise suurendamise nõudes tagaseljaotsusega.
2.Muuta Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 30.12.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-134879 välja mõistetud elatise suurust järgnevalt:
2.1.Suurendada alates 23.02.2024 kuni A. täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX A. kasuks väljamõistetud elatise suurust 265 euroni kuus.
2.2.Suurendada alates 23.02.2024 kuni B. täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX B. kasuks väljamõistetud elatise suurust 265 euroni kuus.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
3.
Resolutsiooni punktis 2 väljamõistetud igakuine elatis tasuda C. arvelduskontole nr

2-24-2328 XXX iga kuu eest ette elatise tasumisele eelneva kuu 8. kuupäevaks, selgitusega „Elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Samuti tuleb selgitusse märkida lapse nimi, kellele elatist tasutakse.

4.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Edastada tagaseljaotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Sisulised asjaolud
1.Hagejad esitasid Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu elatise suurendamise nõudes. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on tsiviilasjas nr 2-20-134879 30.12.2020 määrusega kohustanud kostjat tasuma elatist kummagi lapse osas 150 eurot kuus. Hagejad soovivad kostjalt elatise väljamõistmist alates 23.02.2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni 265 eurot kuus. Käesolevaks ajaks on hagejate vajadused kasvanud, samuti on kulud suurenenud seoses elukalliduse tõusuga. Hagejad elavad koos emaga. Hagiavalduse

2-24-2328 kohaselt kostja hagejate ülalpidamises ei osale. Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja ja hagejate seadusliku esindaja alaealised lapsed. Nimetatud asjaolu nähtub rahvastikuregistrisse kantud andmetest.

2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.02.2024 kohtumäärusega. Hagimaterjalid ja 23.02.2024 määrus on kostjale isiklikult kätte toimetatud kostja tööandja kaudu aadressile XXX-i, XXX, XXX 10.04.2024. Hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 24.04.2024 ning kuni käesoleva ajani ei ole kostja kohtule hagivastust esitanud.
3.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on vastava nõusoleku kohtule esitanud hagiavalduses. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108; kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi.
5.TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 28.10.2015 lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).
6.PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on tsiviilasjas nr 2-20-134879 30.12.2020 määrusega kohustanud kostjat tasuma elatist kummagi lapse osas 150 eurot kuus. Hagejate väitel on nende igakuised vajadused suurenenud. Hageja I igakuisteks kulutusteks on kokku 530 eurot ja hagejal II 530 eurot. Kohtu hinnangul on hagejate hagis väidetud kulud mõistlikud

2-24-2328 ja põhjendatud. Nõustuda võib, et alates eelmise kohtulahendi tegemisest on elukallidus oluliselt tõusnud.

7.PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 272,76 eurot). Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 54,96 eurot). Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada 1⁄2 lapsetoetusest, s.o 80 eurot/2=40 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
8.Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue muuta 30.12.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-134879 välja mõistetud elatise suurust ning välja mõista kostjalt hagejate ülalpidamiseks elatusraha alates 23.02.2024 igakuuliselt 265 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud
9.Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja