Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Kohtujurist
Kadi Kark
Määruse tegemise aeg ja koht
26.05.2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-22099
Tsiviilasi
XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX) kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamise otsustamine
Ärakuulamise toimumise aeg
26. jaanuar 2016.a
Ärakuulamisele ilmunud isikud
Võlgnik XXXX Võlausaldaja Swedbank AS esindaja Kerly Küünemäe Võlausaldaja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal esindaja Darja Sudarinen Tõlk Ksenia Mikultšik
16.04.2015 esitas Swedbank AS taotluse. Taotluse kohaselt ei ole võlgnik teinud Swedbank ASile ühtegi väljamakset ning võlausaldaja palub kohtul kontrollida, kas võlgnik täidab pankrotiseaduse §-st 173 tulenevaid võlgniku kohustusi. Kohus andis võlgnikule 10.07.2015 ekirjaga tähtaja esitada aruanne oma kohustuste täitmise kohta 21.07.2015. Võlgnik kohtu nõuet ei täitnud tähtajaks ega hiljem. 26.01.2016 toimunud ärakuulamisel taotlesid võlausaldajad Swedbank AS ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist, kuid võlgnik palus veel võimalust tasuda võlausaldajatele võlgnevusi. Kohus andis võlgnikule tähtaja 15.02.2016 esitada kohtule aruanne, kuid võlgnik seda ei esitanud. 04.05.2016 kirjaga andis kohus aruande esitamiseks täiendava tähtaja 23.05.2016, ka selleks tähtajaks ei laekunud aruannet. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. lg 5 sätestab: „Kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.“ Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustust mitte varjata vara ja tulusid ning teatama tegevuskoha vahetusest ehk rikkunud lg 2 nimetatud kohustusi. See rikkumine kahjustab võlausaldajate huve. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kui võlgnik seda ei tee, on võlausaldajatel õigus kohtu kaudu nõuda selle põhjuste kohta selgitusi. Antud juhul ei ole võlgnik menetluse ajal võlausaldajatele midagi tasunud. Võlgniku poolt menetluse läbiviimisele kaasaaitamine dokumentide esitamise kaudu võimaldaks kontrollida, kas mittetasumine on olnud süüline või on võlgnik teinud siiski kõik endast oleneva, et tulu teenida, kuid see pole õnnestunud. Kuna võlgnik ei ole esitanud nõutud teavet, kuigi kohus on võlgnikule selleks korduvalt andnud pika perioodi jooksul tähtaegu, viitab see võlgniku soovile mitte täita võlausaldajate kohustusi ning huvipuudusele käesoleva menetluse läbiviimise suhtes. Selliselt ei vähene võlausaldajate nõuded ning see kahjustab võlausaldajaid. Lisaks on võlgnik ise tunnistanud ärakuulamisel võlausaldajate huvide kahjustamist. Nimelt on võlgnik tasunud võlgnevusi teistele võlausaldajatele (tuttavatele ja sugulastele), kuid lõpparuande kinnitamise määruse järgi oli võlgnikul kolm võlausaldajat – kaks krediidiasutust ja Maksu- ja Tolliamet. Kuna võlgnik on tasunud väidetavaid võlgnevusi teistele isikutele ja mitte määruses märgitud võlausaldajatele, on sellega kahjustatud lõpparuande kinnitamise määruses märgitud võlausaldajate huve. lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik tegutsenud vähemalt raskelt
hooletult. Peaaegu aasta jooksul ei ole võlgnik täitnud kohustust esitada kohtule teavet oma sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta ning kontoväljavõtet. Kohus on seda nõuet esitanud võlgnikule nii kirja teel kui ka suuliselt ärakuulamisel tõlgi vahendusel. Tegu on selgelt süülise rikkumisega. Kohus on korduvalt võlgnikku ka hoiatanud, et kohus võib keelduda kohustustest vabastamisest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve pika aja jooksul. Võlgnikul puudub ka huvi menetluse läbiviimisele kaasaaitamise osas. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.