2-24-1213/11 - Perekonnaõigus - Abielulahutus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

ta muutub agressiivseks ning tema käitumine ettearvamatuks. Kostja on üritanud ka endalt elu võtta ning viibinud psühhiaatria haiglas. Hageja on üritanud igati oma abikaasat aidata, kuid tänaseks on selge, et kostja terviseprobleemid ei lahene, kuna ta keeldub ravist. Haigushoogude ajal on kostja ohtlik nii hagejale kui ka lastele ning mitmel korral on hageja olnud sunnitud kutsuma kostjale politsei ning kaasatud on ka lastekaitse. Arvestades eeltoodut ning pärast pikka järelemõtlemist on hageja jõudnud selgusele, et ei taha kooselu hagejaga enam jätkata ning soovib abielu lahutada. Hageja on eelnevat korduvalt ka kostjale selgitanud ning palunud tal välja kolida hagejale lahusvarana kuuluvast majast – kostja ei ole seda senini kahjuks veel teinud. Samas on selge, et ka kostja ise ei soovi abielu jätkata – tal on uued suhted, mida ta hageja ning laste ees saladuses ei hoia. Vaatamata eeltoodule ei ole kostja hagejale arusaamatul põhjusel nõus abielu lahutamisega perekonnaseisuasutuses või notari juures. Kuna olukord selliselt enam aga jätkuda ei saa ning hageja ei näe võimalust abielu jätkumiseks, siis pöördub hageja abielu lahutamise nõudega kohtu poole. Hageja selgitab, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning abieluliste suhete taastamine kostjaga ei ole võimalik ning sellest tulenevalt soovib hageja abielu lahutada. Kostja vastus Kostja on vastanud, et on nõus abielu lahutamisega. Kohtuistung 26.03.2024 Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Selgitas täiendavalt, et „Leppisime kokku, et kui abikaasa võtab rohtu ja on adekvaatne, siis elame ühe katuse all, ma ei hakka teda välja ajama. Me elame lihtsalt ühe katuse all. Meil on ühised ainult lapsed. Abielulised suhted läbi juba ammu, siis kui kostja leidis omale uue kaaslase. Kostja lubas 01. aprillil korteri üürida ja siis läheb sinna. Tema tervis mängib ka rolli. Arst ütles, et tal seksuaalsus tõuseb seoses ravimite võtmisega aga ravi ei andnud mingit tulemust, vaid tekitas depressiooni. Lapsed teavad kõike, et me lahutame. Olen kostjat kaua toetanud. Tal on tervis korrast ära pikalt. Eelmisel suvel oli ta haiglas. Pärast esimest ravi ta jättis ravi pooleli, rohtu ei võtnud ja tarbis alkoholi.“ Leppimisaega hageja ei soovinud. Kostja oli nõus abielu lahutamisega. Selgitas, et „Ravimeid tarvitas. Kõrvalsuhteid ei ole mul olnud. Abielulisi suhteid meil ei ole juba 1,5.a. Suhteid taastada ei saa, kuna hageja ei soovi.“ Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud hageja ja kostja kohtuistungil isiklikult ära ning tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagiavaldusele lisatud tõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud Lääne-Viru Maavalitsuses xxxx (abielutõendi nr xxxx). Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kostja on abielulahutusega nõus. Pooled jäid samadele seisukohtadele ka kohtuistungil.

Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). PKS § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Hagiavaldusest ja poolte selgitustest tulenevalt on poolte abielusuhted lõppenud. Pooled ei soovi leppimisaega ega abielu taastada. Seega, poolte seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Kohus on seisukohal, et on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, abielusuhteid taastada ei soovita. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Eeltoodust tulenevalt, tuleb lahutada V. L. ja M. L. abielu, mis on sõlmitud Lääne-Viru Maavalitsuses xxxx (abielutõendi nr xxxx). TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse päises märgitud hagihind, so 3500 eurot, ei ole menetluskulu ega kuulu pooltelt väljamõistmisele. Kohus selgitab pooltele ka, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.