Perekonnaõigus › Abielulahutus

1(5)

2-22-17595

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti abielu Venemaa Föderatsioonis 06. juulil 2005, mille kohta on SanktPeterburgi valitsuse perekonnaseisukomitee Admiralteiski rajooni perekonnaseisuosakonna poolt väljastatud abielutunnistus nr 626851 ja tehtud vastav aktikanne nr 526. Hageja ja kostja ei ela enam ühe aasta vältel koos, seega kooselu ei eksisteeri ning abielusuhted lõppesid juba vähemalt aasta tagasi. Hageja ja kostja abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja hageja ei soovi kooselu taastada. Hageja leiab, et sellisel pooltevahelisel abielul ei ole mõtet ning abielu ei ole võimalik jätkata, mistõttu soovib hageja pooltevahelise abielu lahutada. Pooled elavad eraldi alates novembrist 2021. Hageja leiab, et abielu säilitada ei ole võimalik. Hagejal kostjaga rahumeelselt kokku leppida ei õnnestu. Hageja pöördus kostja poole korduvalt ettepanekuga lahutada abielu Perekonnaseisuameti kaudu, kuid kostja ei anna nõusolekut abielu lahutamiseks kokkuleppel perekonnaseisuametis, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole hagiga abielu lahutamiseks. Hageja palub kohtul hageja ja kostja vaheline abielu lahutada. Kostja vastus Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et abikaasade suhted on pöördumatult lõppenud, hetkel on pere olemas, abikaasade ühised lapsed elavad abikaasadega koos. Kostja selgitab, et 2022. juulis tuli abikaasa Soomest koju. Abikaasade suhted olid piisavalt perekondlikud ja isiklikult lähedased, kuid enne tagasi sõitu teatas abikaasa kostjale, et tahab lahutust. Kostja ei võtnud seda tõsiselt. Hagiavalduses viitab hageja poolte ühisele elukohale enda ja oma abikaasa, s.o kostja eluruumile, ehkki märgib, et abielusuhted on lõppenud alates 2021. aasta novembrist, kuid samas ei nimeta ta aadressi, kus ta justkui elab teise naisterahvaga. Hageja käitumine ja niivõrd kiire otsus abielu lahutamisest annab tunnistust selle kohta, et hagejal on kavatsus kostjat petta, sh ka varalises mõttes. 2(5)

2-22-17595 Kohtuistung Kohtuistungil 12. märtsil 2024 jäi hageja oma nõude juurde, hageja soovib lahutada abielu, kuna elavad kostjaga eraldi novembrist 2021, hagiavaldus oli esitatud 2022. aastal ja juba hagiavalduse esitamise momendist ei elanud pooled aasta jooksul koos. Tegelikult pooled ei ela koos juba 2.5 aastat, puudub ühine majapidamine, igasuguseid omavahelisi suhteid. Kuna hagejal lihtsalt puudub Eestis muu aadress ning see korter on kostja ja hageja ühisomandis, on hageja märkinud hagiavalduses enda aadressiks kostjaga sama aadressi, hageja faktiliselt seal ei ela. Hageja elab alaliselt rohkem kui kolme aasta jooksul Soomes ning hagejal on Soomes uus elukaaslane juba aprillist 2021. Hageja, arvates ei ole abielu võimalik jätkata, leppimiseks aega ei soovi, kuna hagejal sünnib varsti, 6 kuu pärast uus laps ja see on väga tähtis hageja jaoks, et lahutada abielu. Hageja viitab ka, et hageja kardab kostjat, kuna kostja võiks teda ära tappa nagu juhtus kostja eelmise abikaasaga. Samas ei osanud kostja viidata ühelegi tegevusele, et kostja oleks hageja elu millegagi ohustanud. Hageja palub abielu lahutada. Kostja leiab, et abielu tuleks jätta lahutamata. Kostja ei nõustu, et abikaasad elavad alates 2021. aastast eraldi. Kostja selgitab, et kord vestluses 24. augustil 2022 oli jutuks, et hageja elab koos teise naisega, kuid kostja jaoks ei ole see põhjuseks, et abielu lahutada. Kostja ei vaidle selle üle, et hagejal on uus elukaaslane. Kostja nõustus, et kohus võiks anda abikaasadele leppimiseks kuni kuus kuud aega, mille jooksul oleks pooltel võimalik suhteid taastada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud 06. juulil 2005 välisriigis, Rumeenia Vabariigi asutuses, dokumendi nr 6330T. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja väitel on poolte abielulised suhted lõppenud, pooled elavad eraldi juba 2021. aastast, hageja elab Soomes, kostja Eestis. Hagejal on objektiivsed põhjused, miks ei saa kooselu taastada, hagejal on Soomes uus elukaaslane, kes ootab ka hagejalt last. Lisaks on hageja väitel kostja vägivaldne. Hageja on kindel, et abielu taastamine ei ole võimalik. Kostja ei nõustu lahutamisega ja leiab, et abielu on võimalik taastada, kui kohus annaks abikaasadele leppimiseks tähtaja. Vastavalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus leiab, et abikaasadele leppimiseks tähtaja andmine ei ole põhjendatud ning see ei too kaasa abikaasade lepitamist. Kohtuistungil selgus, et abikaasad on mitu aastat elanud teineteisest eraldi, omavahel on suhelnud harva, sealjuures on hageja juba 2021. aastast peale 3(5)

2-22-17595 teatanud kostjale lahutamise soovist. Ka ei osanud kostja selgitada, millised oleks järgnevad tegevused abikaasade ühise elu taastamiseks, kui kohus annaks pooltele leppimiseks tähtaja. Kostja võttis kohtuistungil omaks hageja väited, et hagejal on uus elukaaslane Soomes. Kohus leiab, et asjaoludest tulenevalt on pooltele leppimiseks aja andmine ebamõistlik. Kohtuistungil kinnitas hageja, et ta ei soovi enam abielu jätkata. Hageja on veendunud, et abielu tuleb lahutada. Kohus märgib, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit, abielu on pooltele vabatahtlik, mis järeldub PKS § 7 lg 2 ja lg 3, § 9 lg 1 p 3, § 10 p 3. Abielu sõlmitakse kummagi poole vaba tahte väljenduse alusel. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahti ütlemine abieluleppest. Kedagi ei saa sundida abielusuhet jätkama. Abikaasal on abielu lahutamise avalduse esitamiseks õigus ning kohus saab avalduse rahuldada ka juhul, kui üks pool abielu lahutada ei soovi. Kohus lahutab abielu, kui üks pool seda soovib ning kui kohus tuvastab, et on täidetud PKS § 67 lg 1 sätestatud tingimused poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus, arvestades kogumis poolte esitatud väiteid, tõendeid ja seisukohti, järeldab, et abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta, poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abikaasade edasine kooselu ja perekonna säilitamine ei ole võimalik, poolte abielu ei ole võimalik taastada. Kohus ei pea vajalikuks anda pooltele leppimiseks täiendavat tähtaega, kuna poolte eelneva käitumise ja kohtus avaldatud seisukohtade põhjal võib järeldada, et täiendava tähtaja andmine on asjaoludest tulenevalt ebamõistlik ning see tulemusi ei anna ja pooled seeläbi abielu ei taasta. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu, sõlmitud 06. juulil 2005 välisriigis, Rumeenia Vabariigi asutuses, dokumendi nr 6330T. Kohus rahuldas abielu lahutamise hagi osaotsusega ning vastavalt TsMS § 450 lg 1 jätkub tsiviilasja menetlus ühisvara jagamise vastuhagi osas. Hagihind Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o mittevaralise nõudega hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on seega 3500 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus rahuldas abielu lahutamise hagi osaotsusega ja eega tuleb poolte menetluskulud abielu lahutamise nõude osas jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik, menetlusosalistele abielu lahutamise nõude osas hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 4(5)

2-22-17595

Kohtuotsuse saatmine Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva Linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.