2-24-1765
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 18. märts 2024, Narva kohtumaja 2-24-1765 A T hagi A V vastu elatise nõudes Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Kirjalik menetlus Hageja A T (isikukood XXX), elukoht XXX Hageja seaduslik esindaja N T (isikukood XXX) Kostja A V (isikukood XXX), elukoht XXX
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kolme (3) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1(3)
2-24-1765 Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-1765, A T hagi A V vastu elatise nõudes. Hagiavalduses nõuab hageja elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimumsummas alates hagi esitamisest kohtule. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 01.02.2024. Pooled esitasid 21.02.2024 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi, milles jõudsid pooled kokkuleppele tasumisele kuuluva elatise summas, tähtajas ja korras. Hageja seaduslik esindaja ja kostja leppisid ka kokku lapse hooldusõiguse küsimuses. Kohus 01.03.2024 selgitas pooltele kirjalikult, et kompromiss vajab täpsustamist. Pooled esitasid 14.03.2024 kohtule kompromissi uue tervikteksti. Pooled on pidanud läbiröökimisi poolte vahelise vaidluse kokkuleppel lõpetamiseks ning saavutanud kokkuleppe ja paluvad kohtul kinnitada poolte vaheline kompromiss alljärgnevalt: 1) Pooled lepivad kokku, et isa tasub lapsele ülalpidamiseks igakuise elatisena 150 eurot alates 29.01.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX. 2) Pooled lepivad kokku, et isa tasub elatise lapse arvelduskontole (A T arvelduskonto nr XXX) iga jooksva kuu 15. kuupäevaks. 3) Pooled loobuvad vastastikustest nõuetest ja kinnitavad, et neil puuduvad alates kokkuleppe sõlmimisest mis tahes vastastikused nõuded käesoleva vaidluse asjaoludest tulenevalt, v.a jooksva elatise nõude täitmise kohustus (kokkuleppe punkt 2). 4) Kompromissi sõlmimisel kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise. Pooled paluvad kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja nr 2-24-1765 menetlus. Pooled on teadlikud kompromissi sõlmimise, selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest (TsMS § 432). Pooled lühendavad kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise määruse peale kaebuse sittamise õigust kolme (3) päevani ja paluvad käesolevat kokkulepet käsitleda vastava avaldusena TsmS § 661 lg 4 alusel. Pooled paluvad Viru Maakohtul teha kompromissi kinnitav määrus kirjalikus menetluse kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata.
Kohus, tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 2(3)
2-24-1765 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis ei ole kokkulepet menetluskulude osas. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Lähtuvalt TsMS § 661 lg 4 lühendab kohus poolte kokkuleppel edasikaebamise tähtaega kuni kolme päevani määruse kättetoimetamisest arvates. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.