Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: E Ka (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja: S Ka (isikukood xxx; e-post xxx) Kostja: V K (isikukood xxx; e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja: O V (e-post xxx ) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista V Kilt elatis E Ka kasuks alates 02.10.2023 kuni E Ka täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
3.Resolutsiooni p-s 2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates
lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Elatise summad kanda iga kalendrikuu 15. kuupäevaks S Ka arveldusarvele nr xxx selgitusega: elatis.
5.Juhul, kui V K on kohtumenetluse kestel E Kile maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h 13.10.2023 tasutud 150 eurot ning 15.12.2023 tasutud 150 eurot.
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 02.09.2023 esitatud ja 09.10.2023 ning 23.10.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on E Ka (hageja) elanud sündimisest alates oma ema S Kaga. V K (kostja) on ühe korra kandnud oma lapse jaoks raha 50 eurot ja ostnud üks pakk mähkmeid ja kaks purki toitu ning rohkem ei ole lapsele elatist maksnud ega aidanud ka näiteks riiete, mähkmete, toidu, medikamentide ja muu vajalikuga. Lapse igakuised kulud moodustavad kokku 600 eurot, s.h eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused tervishoiule 100 eurot, kulutused hügieenitarvetele 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt alates 02.10.2023 elatist igakuiselt 300 eurot. Kostja vastus Kostja tunnistas hagi üksnes osaliselt ning märkis, et on nõus tasuma hagejale igakuiselt 100 eurot. Kostja töötab ettevõttes xxx AS, kus tema palk on 1000 eurot ja tal on ka xxx, mille eest ta saab 320 eurot. Kostja maksab igakuiselt ka laenudega seotud kulud, mis võeti abikaasaga abielu ajal. Lisaks tasub ta üüri ja toidu eest. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot.
3.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja S Ka (dtl 7). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
4.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema
arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
5.Hageja on palunud välja mõista elatise summas 300 eurot. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 600 eurot, sh eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused tervishoiule 100 eurot, kulutused hügieenitarvetele 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot. Kohus on oma 29.11.2023 kirjas hagejale selgitanud, et kuna hageja elatisenõue ületab seadusega ettenähtud miinimumsummat, tuleb selle nõude eelduseks olevaid lapse vajadusi põhjendada ja tõendada (dtl 87-90). Eluasemekulude tõendamiseks on hageja esitanud tõendi kommunaalkulude olemasolu kohta (dtl 188), millest nähtub, et igakuine keskmine kommunaalkulu on olnud 140,72 eurot (1688,63/12 kuuga). Samuti on xxx arvete põhjal tõendatud igakuine keskmine elektrikulu summas 15,91 eurot (dtl 189-198). Hageja on esitanud ka konto väljavõtte xxx AS-le tasutud summadest ning maksegraafiku eluasemelaenu tagasimaksete kohta (dtl 199- 203). Nimetatud dokumentide pinnalt loeb kohus tõendatuks, et hageja igakuised eluasemekulud on põhjendatud 150 euro ulatuses. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-169-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Muid tõendeid oma igakuiste kulude osas hageja esitanud ei ole. Iseenesest on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Samas puuduvad tõendid, et hageja peaks igakuiselt tarvitama kallemaid retseptiravimeid või muid keskmiselt kallemaid tooteid. Seega on kohtu hinnangul hageja poolt märgitud tervishoiukulud ja hügieenikulud ülepaisutatud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et elatise väljamõistmine miinimumist suuremas ulatuses ei ole põhjendatud. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 32-1-174-16, p 13).
6.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et ta ei oleks majanduslikult suuteline elatist vähemalt miinimumulatuses tasuma. Kohus on oma 29.11.2023 kirjas kostjale selgitanud, et kostjal tuleb m.h esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute (s.h võimalikud toetused) ja väljaminekute kohta (dtl 87-90). Kostja on kohtule välja toonud, et tal on xxx (xxx), kuid kuna tal pole erialast kogemust ning tal on xxx, töötab ta ettevõttes xxx AS, kus tema palk on 1000 eurot ning ta saab ka xxx tulenevalt 320 eurot. Kostja maksab igakuiselt ka abikaasaga abielu ajal võetud laenudega seotud kulusid (xxx: 213 eurot, xxx: 103 eurot, xxx: 360 eurot, xxx: 185 eurot) ning tasub toidukulud. xxx tõendamiseks on kostja esitanud xxx, millest nähtuvalt on kostjal xxx kuni 09.05.2027 (dtl 96). Samas ei ole kostja selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, kuidas antud xxx takistab teda lisa sissetulekute teenimisel. Arvestades, et kostjal on xxx, siis on kohtu hinnangul kostjal võimalus ennast ka selles vallas täiendada ja kogemust koguda. Kostja konto väljavõttest nähtuvalt on kostjale makseid laekunud nii Eesti Töötukassalt kui ka töötasu xxx OÜ-lt (dtl 97- 179). Kostja on ise välja toonud, et tema igakuine sissetulek on kokku ca 1320 eurot. Kuigi kostja ei ole tõendanud oma igakuiste kulude suurust ja olemasolu, siis on iseenesest eluliselt usutav, et teatud kulud kostjal igakuiselt ka tekivad (nt eluasemekulud, toidukulud, hügieeni- ja tervisekulud jms). Arvestades aga kostja igakuist keskmist sissetulekut, siis puudub alus elatise vähendamiseks PKS § 102 alusel. Kohtu hinnangul on kostja oma majanduslikust olukorrast tulenevalt suuteline pidama hagejat ülal ilma, et tema enda olukord muutuks vähemkindlustatuks. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et laenukohustuste olemasolu ei vabasta ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-1907 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures
tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
7.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 02.10.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle 15.ndaks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 15. kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h 13.10.2023 tasutud 150 eurot ning 15.12.2023 tasutud 150 eurot (dtl 213).
8.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
9.Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.