Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue

isiku käitumise eest TsÜS § 132 lg-te 1 või 2 alusel. Kostjale tekkis kahju hageja nõude ulatuses, millise kostja soovis tasaarvestada hageja nõudega. Kolmanda isiku seisukoht

kohaselt oli lepingu tüübiks jah-leping ja 6-kuulise kindlustusperioodi kindlustusmakseks oli 50 eurot 24 senti. Kostja tasus 22.11.2011 kolmandale isikule makse ja liikluskindlustus pikenes kuueks kuuks. Hageja väljastas 22.11.2011 poliisi nr 51810126 kindlustusperioodiga 23.11.2011-22.05.2012. Hageja ja kolmanda isiku vahelise koostöölepingu alusel oli kolmandal isikul kohustus väljastada kostjale poliis 20 päeva enne eelneva poliisi lõppemist, kuna 08.11.2011 arve/pakkumuse nr 1452975 kohaselt oli sõlmitud jah-leping (lisa 5 p-d 2.2-2.4). Vastavat poliisi kostjale ei väljastatud. Kolmas isik märkis, et tulenevalt kindlustusmaakleri maaklerlepingu üldtingimuste MU201101 p-st 3.4 oli kindlustusmaakleril õigus jätta kliendile poliis väljastamata, kui klient jätab kindlustusmakse nõuetekohaselt tasumata. Kohus nõustus kostjaga, et üldtingimuste p-s 3.4 sätestatud kokkulepe oli tühine (VÕS § 427 lg 1; § 454 lg 2). Asjakohane ei olnud viide LKindlS § 15 lg-le 4. Kindlustusmakse võlg nimetatud sätte tähenduses on võlg eelmise kindlustusperioodi osas, mille osas kostjal võlga ei olnud. Maakohus ei nõustunud, et poliisi väljastamata jätmise tagajärjeks oli kostjale kahju tekkimine 2624 euro 22 sendi ulatuses ja hageja vastutas kolmanda isiku käitumise eest TsÜS § 132 lg-te 1 ja 2 alusel. Kolmanda isiku väitel edastas ta kostjale aadressile XXX 13.05.2012 e-kirja. Manuses olevas 08.05.2012 arves nr 1623518 selgitati, et sõiduki liikluskindlustus lõpeb 22.05.2012 ja esitatud olid erinevate kindlustusandjate pakkumused uueks perioodiks. Poliisi eest tasumiseks tuli valida summa ja kindlustusmaksele vastav viitenumber märkida makse selgitusse. Kostja vaidles e-kirja saamisele vastu. Kostja kasutas varasemalt kolmanda isikuga suhtlemiseks e-postiaadressi XXX, mida kinnitasid 26.02.2012 e-kiri kostjale ja 07.03.2012 maksekorraldus 26.02.2012 e-kirjast tuleneva pakkumuse täitmiseks. Kolmas isik märkis, et ta ei saanud oma serveriteenuse pakkujalt teadet, et 13.05.2012 e-kirja ei olnud võimalik kohale toimetada. Kostja ei ole kolmandale isikule teatanud, et ta pakkumisi ja maksedokumente kätte ei saa. Seega oli eluliselt usutav, et 13.05.2012 e-kiri jõudis kostjani. Tavapärane on, et kui e-kirja saatmine ei õnnestu, tuleb e-kirja saatjale tagasi vastav teade. Kolmas isik kinnitas, et teadet ei tulnud ja puudus alus selles kahelda, kuna kolmandal isikul oli huvi, et teave kostjani jõuaks. Kolmandal isikul ei ole muul viisil võimalik 13.05.2012 ekirja saatmist tõendada. Kostja ei toonud esile põhjuseid, et tema e-posti serveriga võis sel ajal probleeme olla. Kostjal kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isik lasub kohustus jälgida, et temale kuuluvad sõidukid oleksid kindlustatud ja näitama üles hoolsuskohustust. Kostja kandis nende tagajärgede riski, mis tulenesid asjaolust, et kostjal võis 13.05.2012 e-kiri jääda hooletusest tähelepanuta. Lisaks saatis kolmas isik kostjale täiendava meeldetuletuse 20.05.2012 SMS-i teel. Seega oli tõendatud, et kolmas isik saatis kostjale 13.05.2012 e-kirja koos arvega seoses uue kindlustuspoliisi pakkumisega ja 20.05.2012 täiendava meeldetuletuse. Kostja ei tõendanud, et ta oleks soovinud kasutada VÕS § 454 lg-st 2 tulenevat õigust keelduda 08.05.2012 arve nr 1623518 tasumisest kuni talle ei väljastatud kindlustuspoliisi. VÕS § 454 lg-s 2 sätestatud arve tasumisest keeldumise õigus ei rakendu automaatselt, vaid sellele peab kindlustusvõtja tuginema, väljendades vastavat tahteavaldust. Selliselt on ka poliisi väljastajal võimalus keeldumisele reageerida. Vastav keeldumine ei olnud järeldatav ka kostja käitumisest. Eelmise poliisi väljastamise korral edastas kolmas isik kostjale arve/pakkumuse enne poliisi väljastamist. Seega oli kohtumenetluses vastava õiguse kasutamisele tuginemine otsitud. Põhjendamatud olid väited, et kostjal ei olnud kohustust enne arvet tasuda, kui ta oli saanud poliisi ja et kostjale tekkis poliisi väljastamata jätmise tõttu kahju. Kostja ei oleks tohtinud kindlustamata sõidukit kasutada ja seda 3 kuud.

Eelnevast tulenevalt oli hagejal LKindlS § 48 lg 2 p 6 ja § 48 lg 3 alusel tagasinõudeõigus kostja vastu hageja poolt kannatanule hüvitatud kahju ulatuses koos põhjendatud käsitluskuludega. Kostjal oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustusmakse tasumata üle 3 kuu ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Hageja hüvitas kannatanule taastusremondi kulude maksumuse 2281 eurot 93 senti ja kandis käsitluskulusid 342 eurot 29 senti. Kostja ei esitanud kulude suurusele vastuväiteid. Hageja nõue 2624 eurot 22 senti oli põhjendatud ja tõendatud. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel jäid hageja ja kolmanda isiku menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskuluks oli hagilt tasutud riigilõiv 225 eurot, mis kuulus kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude nimekirja kohaselt kandis kolmas isik lepingulise esindaja kulusid 1591 eurot 25 senti käibemaksuta. Maakohus vähendas kolmanda isiku menetluskulusid 427 euro 50 sendi võrra ja mõistis kostjalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 1163 eurot 75 senti käibemaksuta. Apellatsioonkaebus

kindlustusvõtjal sõlmida kindlustusleping. Seega ei ole kolmanda isiku käitumine omistatav hagejale TsÜS § 132 lg 1 mõistes. TsÜS § 132 lg 2 kohaselt vastutab isik samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täimisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. TsÜS § 132 lg-st 2 tuleneva kaitsekohustuse eesmärgiks on kohustuste täitmine selliselt, et kohustuse täitmisest ei tekiks teisele lepingupoolele kahju. TsÜS § 132 lg 2 rakendamine väljendub näiteks selles, et võlasuhte pool loetakse oma kohustust rikkunuks teise isiku teo tõttu, keda lepingupool oma kohustuse täitmiseks kasutas, ning see toob kaasa lepingupoole lepingulise vastutuse teise lepingupoole ees (vt Riigikohtu 17.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-09, p 11). TsÜS § 132 lg 2 eesmärk ei ole luua õiguslik alus eelnimetatud isikute samastamiseks nende endi poolt eraldi sõlmitud lepinguliste kohustuste täidetuks lugemisel (vt Riigikohtu 17.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-15, p 12). Käesoleval juhul ei tegutsenud kindlustusandja ega kindlustusvõtja teineteise kohustuste täitjatena, vaid täitsid nende endi lepingulisi kohustusi. Seejuures on kindlustusmaakler kohustatud oma tegevuses lähtuma kindlustusvõtja mitte kindlustusandja huvidest. Seega pole alust ka TsÜS § 132 lg-t 2 kohaldada. Kuivõrd hageja ei vastuta kolmanda isiku eest TsÜS § 132 lg 1 või lg 2 alusel, ei käsitle ringkonnakohus kostja väiteid kolmanda isiku poolt kostjale väidetavalt põhjustatud kahju osas. Küll ei välista kolleegium kindlustusvõtja võimalike nõuete tekkimist maaklerilepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral. Samas on kindlustusvõtja käitumine, jättes üle kolme kuu kindlustusmaksed tasumata ja eeldades seejuures kehtiva poliisi olemasolu, vastuolus hea usu põhimõttega. Eespool toodust tulenevalt peab kostja hagejale hüvitama liikluskahju ja käsitluskulud 2624 eurot 22 senti, kuna kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kostjal kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum ning puuduvad hageja regressiõigust välistavad asjaolud. Maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt asja lahendamisel ja maakohtu otsus on kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8 ning põhjendatud ja seaduslik. Eespool käsitlemata kaebuse väited kordavad maakohtus esitatud seisukohti, millele on maakohus kolleegiumi arvates asjakohases ulatuses vastanud ja ringkonnakohus maakohtu põhjenduste kordamist vajalikuks ei pea. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

leiab,

et

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.