2-22-3591/40 - Perekonnaõigus - Ühisvara jagamine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

AS ees 12.04.2005 sõlmitud laenulepingust nr 05-071816-EL tulenevad poolte laenukohustusi, pärast laenu tagastamist ülejäänud summast tuleks üle anda kostjale 5000 eurot ja lõpuks allesjäänud raha jagasid poolt omavahel võrdsetes osades. Pooled pidid tegema igasuguse koostöö kinnisasjade müümiseks. Hageja on korduvalt leidnud potentsiaalsed ostjad, kuid kostja on tehingute tegemisest kõrvale hoidunud, mille tõttu taotleb hageja kohtul pooltevaheline ühisvara jagamist. Abielu sõlmimisel ei ole pooled valinud varasuhet abiellumisavaldusega ega sõlminud abieluvaralepingut, seega kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut PKS § 24 lg 2 alusel. PKS § 25 järgi varaühisuse puhul varaühisuse kestel omandatud esemed kuuluvad abikaasade ühisomandisse. Kuna eelpool nimetatud kinnisasjade soetamine ja laenukohustuse võtmine toimus poolte abielu kestel, siis tuleb nimetatud vara peeta abikaasade ühisvaraks. PKS § 35 p 3 järgi varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. 12.04.2005. a laenulepingust nr 05-071816-EL tulenevad kohustused on abikaasade solidaarkohustused. Abikaasade solidaarkohustused tekivad eelkõige PKS § 18 järgi perekonna vajaduste rahuldamiseks tehtud tehingust ja need täidetakse ühisvara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga PKS § 38 alusel. PKS § 37 lg-st 3 tulenevalt jagatakse abikaasade ühisvara nende vahel võrdsetes osades teise kokkuleppe puudumisel. Hageja leiab, et ühisvara tuleb jagada lähtudes 09.03.2021 abieluvaralepingus kokkulepitule, pidades silmas enampakkumise läbiviimise kulude katmist. AÕS § 77 lg-st 2 tulenevalt soovib hageja jagada ühisomandis olevat vara selliselt, et müüa eriomandi ja kinnistu enampakkumisel ja saadud raha arvel tasuda kõik enampakkumisega seotud kulud ja kõik laenulepingust tulenevad kohustused, pärast enampakkumise kulude hüvitamist ja laenu kustutamist ülejäänud rahast üle anda 5000 eurot kostjale ja allesjäänud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades. 2.Viru Maakohus 15. märtsi 2022. a määrusega (kd 1, tl 22-23; dtl 29-31) võttis hagi menetlusse.

Kinnistu nr XXX. c) Korteriomand, aadress: XXX. Kinnistu nr XXX. Turuväärtus 17 000 eurot. d) Poolte kasutuses on auto CHRYSLER GRAND VOYAGER reg nr XXX 2009. väljalaske aasta, jääkmaksumusega 5000 eurot seisuga 25.05.2021. Abielu lahutamise ajaks olid pooltel solidaarsed kohustused kreeditoride ees, mis tekkisid saadud laenude tõttu: SWEDBANK, tagastamata summas 28 611,72 eurot seisuga 25.05.2021. Antud ajaks on laenu jääk 27 006,49 eurot. Pärast abielu lahutamist tagastas kostja isiklikult pangale 1605,23 eurot. Kuni abielu registreerimiseni oli kostja omandis 2-toaline korter aadressil XXX. Turuväärtus 70 000 ЕЕК. Abielu ajal, 02.04.2002 müüs kostja nimetatud korteri maha 70 000 ЕЕК eest (4473,81 eurot). 65 000 ЕЕК kanti kostja arvelduskontole (03.04.2002) ja 5000 EEK saadi sularahas lepingu allkirjastamisel. 08.10.2002 oli 70 000 ЕЕК eest (4473,81 eurot) soetatud kinnisvara: XXX Kinnistu nr XXX. Nimetatud kinnisvara ost oli teostatud kostja rahaga, mis saadi tema korteri müügist, sellest, mis oli kostjal enne abielu. Müüjale kanti raha üle kostja arvelduskontolt: 11.04.2002. a 35 000 ЕЕК, 19.09.2002. a 35 000 ЕЕК. Raha saamise fakti kinnitas müüja enne tehingu vormistamist notariaalses lepingus nr 8393/2002 p 2. Rahalisi investeeringuid ühisvara arvel XXX kinnisvara remonti või heakorrastusse pooled ei teinud. Sel viisil oli XXX kinnisvara soetatud kostja eraomandi arvel ja see ei peaks kuuluma jagamisele. XXX kinnisvara on kostja alaliseks elukohaks. Seda kinnisvara müüa kostja ei soovi. Teist elukohta kostjal pole. Seega, poolte aktiivid moodustavad: rahalised vahendid poolte arvelduskontodel; korteriomand aadressil XXX (XXX), turuväärtus 17 000 eurot. Ühised kohustused SWEDBANK AS-ile moodustavad seisuga 25.05.2021. a tagastamata summas 28 611,72 eurot, millest kostja tasus pärast abielu lahutamist isiklikult 1605,23 eurot. Kostja on valmis välja ostma hagejalt XXX asuvat korterit, et anda see oma vanemale pojale alaliseks elamiseks. Kostja on valmis võtma enda peale kõik kohustused laenulepingu nr 05071816-EL alusel. Kostja on valmis keelduma rahalistest nõuetest summas 5805,86 eurot hageja vastu. Kostja peab õiglaseks ja põhjendatuks, kui kumbki pool kannab oma menetluskulud iseseisvalt. Kostja on avatud läbirääkimistele mõisliku ja pooltele jõukohase kompromissi saavutamise eesmärgil. Juhul kui pooled ei jõua kompromisskokkuleppeni, palub kostja jätta kostjale eraomandina kinnisasi aadressil XXX (XXX); korteriomand aadressil XXX (XXX); erakohustusena pangalaen nr 05-071816-EL summas 28 611,72 eurot. Nõuda hagejalt sisse kostja kasuks rahaline kompensatsioon 5805,86 eurot. (28 611,72 - 17 000) : 2.

sõiduk hageja lahusvarasse (ainuomandisse). Sõiduki väärtus lepingu 2.3.1 kohaselt oli 4000 eurot. Abikaasadel on õigus jagada ühisvara kokkuleppel ja kehtiva kokkuleppega jagatud ühisvara kohus abikaasa nõudel enam jagada ei saa (RKTKo nr 3-2-1-82-08, p 14). Pole vaidlust, et kostjale kuulus enne abielu sõlmimist korter aadressil XXX ja see on müüdud abielu kestel. Siinjuures on kostja väide, et nimetatud korter müüdi 70 000 krooni eest, väär. Antud väide ei vasta samuti kostja esitatud 03.04.2002 ostu-müügilepingule. Nimetatud ostu-müügilepingu punkti 5.2 järgi oli korteriomandi müügihind 40 000 krooni ning punktist 5.3 tulenevalt tasub ostja ostu-müügihinna täielikult peale käesoleva lepingu allakirjutamist müüja AS-is Hansapank pangakontole. Muid kokkuleppeid hinna tasumise kohta lepingus ei ole. Kostja väidab, et ühisvarasse kuuluv kinnistu XXX, mille müügihind 08.10.2002 kinnistu müügilepingu punkti 2.1 järgi oli 70 000 krooni, on soetatud kostja korteri müügist saadud raha arvel ja ta olevat tasunud 11.04.2002. a 35 000 krooni ja 19.09.2002. a 35 000 krooni. Hageja selle kostja väitega ei nõustu. Hageja leiab, et kinnistu XXX on omandatud ühisvara arvel. Esiteks toob hageja välja, et kinnistu XXX eest oli tegelikult tasutud vaid 65 000 krooni. See otseselt tuleneb kostja pangakonto väljavõttest. Tõepoolest on kostja üle kandnud müüjale 35 000 krooni 11.04.2002 ja veel 35 000 krooni 19.09.2002. Kuid 19.09.2002 tagastas müüja 35 000 krooni kostjale ja samal päeval kandis kostja müüjale üle vaid 30 000 krooni. Samas juhib hageja tähelepanu, et lähtudes kostja pangakonto väljavõttest pärast korteri aadressil XXX müüki, tasus kostja 03.04.2002 isikliku laenu (HO500/482) tagastamiseks 15 484,43 krooni ja 25.09.2002 isikliku laenu (01-042098-OL) tagastamiseks 15 682,24 eurot, perioodil 04.04.2002-12.07.2002 (s.o enne kinnistu eest ostuhinna tasumist) võttis kontolt välja sularahas 9525 eurot, 05.04.2002 ja 11.04.2002 üle kandis emale 6800 krooni. Sellest tulenevalt on kostja kulutanud raha, mis ta väidetavalt sai oma korteri müügist perekonnaga mitteseotud eesmärkidel vähemalt summas 47 689,48 eurot, mis juba ületab korteri müügist saadud summat. Hageja osutab, et ta samuti kandis 16.09.2002 ja 17.09.2002 kostjale üle 15 000 krooni isiklikest vahenditest. Tulenevalt hageja pangakonto väljavõttest seisuga 11.08.2002, s.o enne kinnistu XXX ostmist ja ostuhinna teise osa maksmist, oli kostja kontol vaid 89,54 eurot, mis ilmselt ei piisa kinnistu ostuhinna tasumiseks. Väär on kostja väide, et kinnistu XXX korrastamist ega renoveerimist ühisvara arvel ei toimunud. Hageja esitab kohtule B AS 19.07.2007 tehtud eksperthinnangu, millest nähtub, millises seisundis oli kinnistu 2007. aastal. Eksperthinnangus on ka toodud, et elamu on 2003. aastal renoveeritud, on käimas renoveerimistööd, mille lõpetamiseks on vajalikud investeeringud. Lõppviimistlus osaliselt puudub. Elamu ehitustehniline seisukord on rahuldav. Sauna seisund on halb. Kinnistu XXX korrastamine ja seal paiknevate ehitiste renoveerimine toimus laenu arvel, mille saamiseks sõlmisid pooled 12.04.2005 laenulepingu nr 05-071816-EL Swedbank AS-iga. Hageja viitab ka asjaolule, et osa esialgsest laenust summas 86 688 krooni oli kostja käsundil tasutud 18.08.2005 kostja venna R B laenu tagastamiseks. Kinnistu korrastamisele ja ehitiste renoveerimisele kulutatud ühise investeeringute ja jõupingutuste tõttu, mida pooled tegid rohkem kui 18 aasta jooksul, on kinnistu märkimisväärselt parendati ja seda mitte ühe abikaasa lahusvara, vaid ühisvara arvel. Abikaasade ühise panuse tulemine on kinnistu väärtust tõusnud. Hageja esitab kohtule kutselise hindaja Rene Zorini kirjaliku konsultatsiooni, milles on hinnatud kinnistu XXX seisund käesoleva aja seisuga ning kinnistu väärtus. Dokumendist selgub, et kinnistu seisund on märkimisväärselt parenenud. Lisaks esitab hageja hindaja kirjaliku 5(13)

konsultatsiooni korteriomandi suhtes. Kutselise hindaja ehk asjatundja arvates Kinnistu XXX turuhinnaks on 70 000 eurot ja korteri aadressil XXX hinnaks on 20 000 eurot. Seega, ühisvara jagamisel muul viisil peale hagiavalduses nõutud viisi tuleks lähtuda asjatundja määratud turuhinnast ja kinnistu XXX turuhinnaks on 70 000 eurot ja korteri aadressil XXXturuhinnaks on 20 000 eurot. Hageja leiab, ei kõik kostja vastuväited XXX kinnistuga seonduvalt on põhjendamatud ja ei vasta tegelikkusele. Tegelikult on pooled saavutasid nimetatud kokkuleppe 09.03.2021 abieluvaralepingut ja ühisvara osalise jagamise lepingut sõlmides. Nimetatud lepingus tunnistas kostja, et abielu kestel, s.o varaühisuse varasuhte kestel on pooled soetanud nii korteriomandi aadressil XXX, kui ka kinnistu XXX ja need kuuluvad poolte ühisvara hulka. Hageja nõuded vastavad nimetatud lepingus kokkulepitule. Hageja leiab, et asja lahendamisel tuleb lähtuda just poolte kaasomandi lõpetamise kehtivast kokkuleppest. Kostja nõuete läbivaatamine ei ole praegu menetluslikult võimalik. Kohus ei saa menetleda abikaasade ühisvara jagamisel hagiavalduse vastuses esitatud kostja nõudeid, vaid nende nõuete lahendamiseks tuleb kostjal esitada vastuhagi. Kaasomandi jagamise viiside valikul saab kohus lähtuda ainult nendest viisidest, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Kui kostja soovib, et kaasomandis olev asi jagatakse teisiti, kui seda taotleb hageja, siis peab ta esitama vastuhagi. Kostjal tuleb tema soovitavad kaasomandi lõpetamise viisid esitada vastuhagis. Hageja toob välja, et ta samuti tagastab laenu oma isiklikest vahenditest. Praeguseks hetkeks on hageja tasunud laenulepingust tulenevate nõuete katteks 524,16 eurot. Hagejale jäi arusaamatuks kostja väide rahaliste nõuete osas summas 5805,86 eurot. Hageja leiab, et kostja kompromissi ettepanek on vastuvõetamatu. 5.Kohus 25. mai 2023. a kohtunõudega (kd 1, tl 111; dtl 152-153) selgitas I B, et kui ta ei ole nõus hageja esitatud ühisvara jagamise viisiga ja soovib ühisvara jagamist teisel viisil, tuleb tal oma nõuet esitada vastuhagis. Kohus selgitas kostjale etteruttavalt, et kui kostja (vastuhagi hageja) nõuab ühisvara jagamist viisil, et ühisvara jääb ühe või teise poole omandisse, siis nõutu saavutamiseks tuleb lõpetada ühisomand korterile ja/või kinnisasjale ning jagada vastuhagis näidatud viisil. Lisaks tuleb kohustada vastuhagi kostjat tegema tahteavalduse poole kandmiseks ainuomanikuna kinnistusraamatusse ning kohustada vastuhagi kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks. Kohus andis I B tähtaja vastuhagi esitamiseks. Kohus samuti selgitas, et vastuhagi avaldus peab vastama TsMS § 338-340 ja 363 nõuetele. Vastuhagi esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagininna arvestamisele kohalduvad TsMS 132 lg 1, lg 4 p 5 ja § 134 lg 1.

3.Pärast 11. jaanuari 2024 kohtuistungi toimumist esitas kostja taotluse notariaalselt tõestatud osapoolte vara jagamise lepingu ajal olnud terviseseisundi kohaste täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Taotluses toodu ikka puudutab enamasti notariaalselt tõestatud osapoolte vara jagamise lepingut. Ka viitab kostja, et kohtuistungi päeval tasus ta riigilõivu vastuhagilt. Enne seda ei olnud tal võimalik riigilõivu tasuda, kuna ta oli töötu. Kostja lootis, et kohus vabastab teda riigilõivu tasumisest ja võtab vastuhagi menetlusse. TsMS § 329 lg 1 järgi peavad menetlusosalised esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited menetluses nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Sama sätte teise lause järgi võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada pärast eelmenetluse lõppemist üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Viidatud sättest tuleneb seega, et üldjuhul võivad menetlusosalised esitada avaldusi ja tõendeid kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 237 lg 1 järgi annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud, võib menetlusosaline tugineda tõendile hiljem juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist. Seega saab lugeda menetlusosalise esitatud tõendid tähtaegselt esitatuks, kui need on esitatud enne kohtu määratud tähtaja möödumist või eelmenetluse lõppemist. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Taotluses viidatud asjaoludest ja taotlusele lisatud dokumentidest on näha, et tuleb 2021. aasta kõne alla. Kostja ei põhistanud, mille pärast ei ole ta saanud varem oma selgitusi ja tõendeid esitada.

- osapooled sõlmisid 9. märtsil 2021 notariaalselt tõestatud „Abieluvaraleping, ühisvara osalise jagamise leping, avaldus abieluvara registrile ja asjaõigusleping“ (kd 1, tl 12-16; dtl 6-12); - osapooltel on Swedbank AS-i ees 12.04.2005 sõlmitud laenulepingust nr 05-071816-EL tulenev solidaarne laenukohustus (kd 1, tl 42-45; dtl 63-69), mille tagastamata jäänud laenusumma oli 25.05.2021 seisuga 28 611,72 eurot ja 22.04.2022 seisuga 27 006,49 eurot (kd 1, tl 58; dtl 84). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nende abielu sõlmiti 21. jaanuaril 2000 ja lahutati 25. mail 2021. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 alusel laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PKS § 211 näeb ette, et kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12 selgitas, et perekonnaseaduse mõtteks on alates 01.07.2010 abikaasade varasuhtes tekkivatele asjaoludele ja tehtavatele toimingutele kohaldada kehtivas perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut ning enne seda tekkinud asjaoludele ja tehtud toimingutele kohaldada toona kehtinud seadust. Hageja on esitanud ühisvara jagamise nõude kostja vastu 11. märtsil 2022. Kuna ühisvara jagamise hagi on esitatud kohtule alates 1. juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse kehtivuse ajal, tuleb poolte ühisvara jagada PKS § 210 lg 1 ja § 211 alusel kehtiva seaduse kohaselt, kuid kooskõlas PKS § 210 lg-s 2 sätestatuga tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal, s.o enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest. PKS § 210 lg 2 alusel saab määrata enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse järgi nii eseme kuulumise ühisvara hulka kui ka arvestada ühisvara jagades abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid juhul, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 1. juulit 2010 (vt Riigikohtu

leppides, et lõpetavad nende vahel kehtiva varaühisuse varasuhte ja kehtestavad uue varasuhtena varalahususe varasuhte. PKS § 35 p 2 järgi varaühisuse varasuhe lõpeb, kui sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe. Kohtule jäeti esitamata tõendid selle kohta, et osapoolte vahel oleks sõlmitud abieluvaraleping enne 9. märtsi 2021, seega, alates 21. jaanuari 2000 abielu sõlmimisest kuni 9. märtsi 2021 abieluvaralepingu sõlmimiseni kehtis ühisvara (varaühisuse) varasuhe. Ka 9. märtsil 2021 notariaalselt tõestatud „Abieluvaraleping, ühisvara osalise jagamise leping, avaldus abieluvara registrile ja asjaõigusleping“ punktis 2 pooled kinnitasid, et muuhulgas hagis jagamist nõutava vara omandasid nad varaühisuse varasuhe kestel. Lepingu alapunktides 1.2, 1.3 ja 1.6 kinnitasid pooled, et lepingu sõlmimise hetkel kehtib abikaasade vahel varaühisuse varasuhe; et abikaasade vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut ja nad ei ole sõlminud ühisvara jagamise lepingut, sh käesoleva lepingu punktis 2 nimetatud vara suhtes; et 2. peatükis nimetatud vara on omandatud varaühisuse varasuhe kestel ja on nende ühisomand. Kohtule jäeti esitamata tõendid selle kohta, et keegi lepingu poolest oleks lepingust taganenud, seega jääb leping kehtima. Kostja väitel oli XXX kinnisvara soetatud kostja eraomandi arvel ja ei peaks seda jagama. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX andmete (kd 1, tl 40-41, dtl 60-62) kohaselt kanti kostjat aadressil XXX asuva eriomandi omanikuks 27. märtsi 2001. a kinnistamisavalduse alusel sisse 21. jaanuaril 2002. Jõhvi notar Albina Birjukova poolt 2. aprillil 2002 tõestatud korteriomandi hüpoteekiga koormamise lepingu, ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu (kd 1, tl 50-54) kohaselt müüs kostja aadressil XXX asuva eriomandi ära 40 000 eesti krooni eest. Osapooled soetasid kinnistu XXX asukohaga XXX 8. oktoobril 2002 notariaalselt tõestatud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel (kd 1, tl 59-65; dtl 85-90) ja kinnistu omanikuna kanti sisse hageja 27. detsembril 2002 Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX (kd 1, tl 9-10; dtl 17-19). Seega ei ole asjakohased kostja väited, et enne abiellumist oli aadressil XXX asuv 2-toaline korter tema omandis ning et aadressil XXX asuv kinnisvara soetati kostja eraomandi arvel. Esitatud tõenditest nähtuvalt soetati korter rohkem kui aasta pärast abielu sõlmimist. Ajavahemiku 01.01.2002-31.12.2002 kohta kostja esitatud pangakonto väljavõttest (kd 1, tl 5556 pöördel; dtl 79-82) on näha, et 3. aprillil 2002 kandis kostja Savitski nimelise isiku pangakontole 65 000 Eesti krooni selgitusega „ostu-müügileping“. 11. aprillil 2002 kandis kostja H V nimelisele isikule 35 000 Eesti krooni selgitusega „talu eest“. Hageja kandis kostja pangakontole 10 000 Eesti krooni 16. septembril 2002 ja 10 000 Eesti krooni 17. septembril 2002, B nimeline isik kandis kostja pangakontole 16 500 Eesti krooni 19. septembril 2002 ja P B nimeline isik kandis kostjale 10 000 Eesti krooni 19. septembril 2002, seega, kokku oli ajavahemikul 16. september 2002 – 19. september 2002 kostja kontole 41 500 Eesti krooni kantud. 19. septembril 2002 kandis kostja H V nimelisele isikule 30 000 Eesti krooni selgitusega „talu eest“. Kohtu hinnangul ei saa kostjagi pangakonto väljavõttest järeldada, et kinnistu XXX olevat kostja eraomandi arvel soetatud. 11(13)

Kuivõrd kohus ei võtnud kostja vastuhagi menetlusse ja kohtumäärus jõustus, leiab kohus põhjendatuks jagada poolte ühisvara hagis pakutud viisil ehk müümisega avalikul enampakkumisel ning ühisvaral lasuva kohustuse täitmisega. Kohus leiab, et hageja pakutud vara jagamisviis tagab osapoolte ühisvaral lasuva kohustuse täitmist ning kohese ja õiglase hüvitise saamist. Hageja esitatud P 23.05.2022 konsultatsioonist nr P-40986 nähtuvalt on (kd 1, tl 85-91; dtl 114125) aadressil XXX asuva eriomandi turuhinnaks 20 000 eurot +/-10%. P 23.05.2022 konsultatsioonist nr P-40989 nähtuvalt (kd 1, tl 93-98; dtl 127-140) on kinnistu XXX asukohaga XXX, turuhinnaks 69 000 eurot +/-10%. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus peab hageja nõude ka selles osas põhjendatuks ja määrab, et esimeses järjekorras tasutakse enampakkumise korraldaja tasu ja enampakkumise kulusid; teises järjekorras täidetakse kõiki kohustusi Swedbank AS ees, mis tulenevad 12.04.2005 sõlmitud laenulepingust nr 05-071816-EL ja selle muudatustest; kolmandas järjekorras antakse ülejäänud rahast 5000 eurost I B ning neljandas järjekorras jagatakse allesjäänud raha O B (praegune perekonnanimi U) ja I B vahel võrdsetes osades. Tuginedes eelnevale, kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kuna kohus on tuvastanud, et vara ja kohustused, mille jagamist hageja nõuab, on osapoolte ühisvara, vastuhagi on jäetud menetlusse võtmata, jätab kohus käsitlemata väited ja vastuväited ning jätab tähelepanuta tõendid osapoolte muude ülekannete, samuti vara väärtuse suurenemise kohta. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.