Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.01.2024.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-13164
Tsiviilasi
C-Z P hagi E P vastu elatise nõudes 2700 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: C-Z P (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja: E P (isikukood xxx; elukoht xxx) kirjalik menetlus
Menetluse liik
pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
ülalpidamiskohustusest. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt ka eluasemekulude kandmisel (sh nt kommunaalkulud ning elekter), kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja ema on tasunud xxx-le perioodil 04.04.2023 kuni 05.09.2023 igakuiselt keskmiselt 20,62 eurot (dtl 8), ASxxx perioodil 10.03.2023 kuni 30.08.2023 igakuiselt keskmiselt 18,86 eurot (dtl 10) ning keskmised kommunaalkulud seoses hageja eluasemega on olnud 191,30 eurot (dtl 70-72). Samuti saab eluasemekuluna arvestada eluasemelaenu tagasimakseid, mille keskmine igakuine suurus on olnud 148,23 eurot (dtl 16-18, 106-111). Hageja on välja toonud eluasemekuludena ka teleteenused summas 26,79 eurot, mida ei saa iseenesest pidada ebavajalikuks ning on tõendatud xxx AS-i arvega 26,75 eurot ulatuses (dtl 74). Kokku on seega põhjendatud eluasemekulu 405,65 eurot. Arvestades, et hageja elukohas elab kaks inimest (dtl 104), siis moodustab hageja osa eluasemekuludest 202,83 eurot. Kuna hageja on märkinud hagiavalduses eluasemekuludeks 188 eurot ning 05.11.2023 selgitustes 199,77 eurot, siis peab kohus eluasemekulud põhjendatuks ja tõendatuks hageja poolt märgitud 199,77 euro ulatuses. 5.2 Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu, hügieenitarbeid ning aeg-ajalt ka tervisetooteid on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada aeg-ajalt garderoobi uuendamist. Samas on kohtu hinnangul nimetatud kuludele kokku 390 eurot ülepaisutatud. Iseenesest on leidnud tõendamist, et hagejal esineb allergiat (dtl 82-96) ning samuti on hagejal probleemid nägemisega (dtl 101-103), kuid nimetatu ei kinnita, et hageja toidukulud või tervisetooted oleksid keskmiselt kallimad. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks nt igakuiselt tarvitama kallemaid retseptiravimeid. Hageja poolt esitatud konto väljavõte apteegi ostude kohta nimetatut ei kinnita, kuna nendest ei nähtu, kellele ja mida on ostetud (dtl 97-98). Samuti märgib kohus, et hageja on täiskasvanud, kes eeldatavasti ei kasva enam oma riietest välja ning seega saab riideid kasutada pikemaajaliselt. Samuti on hagejal võimalik valida, kust ja millise hinnaga tooteid osta. Kohus peab nimetatud kulusid kokku mõistlikuks ja eluliselt usutavaks 300 euro ulatuses. 5.3 Arvestades asjaoluga, et hageja käib käesoleval ajal xxx klassis, siis on eluliselt usutav, et teatud kulud kooliga tekivad (nt vihikute, kirjatarvete jms soetamine). Kohtu hinnangul on 50 eurot nimetatule aga igakuiselt ülepaisutatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid võimalikke väljasõitude maksumuse kohta. Hageja on viidanud ka arvuti ostule ning esitanud tõendi, mille kohaselt tasutakse igakuiselt arvuti järelmaksu summas 31,64 eurot (dtl 76-77). Kohus asub seisukohale, et selles osas on hagejal õigus valida, milline ja millise summa eest arvuti valida. Võimaluse puudumisel tuleks eelistada odavamaid elektroonikafirmasid. Samuti on ostetakse üldjuhul arvuti mitmeks aastaks, millega tuleb igakuise kulu suuruse määramisel arvestada. Kohus peab eeltoodust tulenevalt mõistlikuks koolikuluks 20 eurot. 5.4 Hageja on välja toonud kulutused transpordile summas 15 eurot. Samas ei ole hageja ühtegi tõendit nimetatud kulu osas esitanud, seega ei pea kohus hageja poolt väljatoodud transpordikulusid põhjendatuks.
5.5 Hageja on välja toonud sidekulud 20 eurot (05.11.2023 esitatud täpsustuse kohaselt 19,31 eurot). Nimetatu koosneb igakuisest telefoniarvest summas 6 eurot ning telefoni järelmaksust summas 13,31 eurot. Kohus loeb tõendatuks igakuises telefoniarve summas 6 eurot (dtl 79-80). Samuti nähtub hageja esitatud tõendist, et hagejal tuleb tasuda igakuiselt järelmaksu seoses telefoniga 13,31 eurot (dtl 76-77). Iseenesest ei saa telefoni soetamist pidada ebavajalikuks, kuid hagejal on võimalus valida, millist ja millise summa eest omale telefon soetada. Võimaluse puudumisel tuleks eelistada odavamaid firmasid. Kohus peab seega sidekulusid põhjendatuks 10 euro ulatuses. 5.6 Hageja on välja toonud muud vältimatud püsikulutused (vabaajaga seotud kulud) 30 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et täisealisel on võimalus valida, milliseid täiendavaid kulutusi ja millistes summades ta teeb ning kohtu hinnangul ei ole seega mõistlik suuri kulutusi võimaluste puudumisel teha. Kuna hageja ei ole kohtule esitanud ka ühtegi tõendit muude püsikulude olemasolu kohta, siis ei pea kohus nimetatud kulu põhjendatuks. 5.7 Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised kulud kohtu hinnangul põhjendatud ja eluliselt usutavad kokku ca 530 euro ulatuses. Kuna vanematel tuleb eelduslikult kanda lapse igakuiseid kulusid võrdselt, siis oleks kostja osa sellest 265 eurot, millest tuleb täiendavalt maha arvestada 1⁄2 peretoetusest summas 40 eurot. PHS § 17 kohaselt on hagejal õigus saada lastetoetust kuni jooksva õppeaasta lõppemiseni. Seega jääb elatise suuruseks 225 eurot.
usutav, et kostjal tekivad igakuiselt kulud ka toidu, hügieeni, riiete jm igapäeva eluks vajaliku osas. Kohus loeb mõistlikuks täiendavaks igakuiseks kuluks 275 eurot. Kostja on välja toonud ka koolituskulud 150 euro ulatuses, kuid ühtegi tõendit nimetatu osas esitatud ei ole ning seega kohus nimetatud kuluga ei arvesta. Samuti loeb kohus tõendatuks, et kostjal on täiendavalt 2 alaealist ülalpeetavat, so D P ja D P (dtl 48, 49). Kostja on esitanud menetluses tõendi, et Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on kostjalt välja mõistnud alaealiste laste kasuks elatise kokku 584 eurot (dtl 50). Samas nähtub kostja poolt väljatoodust, et käesoleval ajal elab kostja koos alaealiste laste ja nende emaga (dtl 146) ning tasub laste emale elatist kokku 215 eurot kuus (dtl 166). Kohtul puudub alus kahelda, et koos elades täidavad vanemad oma ülalpidamiskohustust võrdselt (sh tasudes nii eluaseme, toidu, hügieenitarvete, sidekulude jms eest). Kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, et tema teiste laste igakuised kulud oleksid käesoleval ajal kehtivast miinimumist suuremad, siis loeb kohus mõistlikuks igakuiseks kuluks seoses teiste lastega kokku 520,66 eurot (s.h kostja poolt tasutud elatis summas 215 eurot). Kohus asub seega seisukohale, et kostja igakuised väljaminekud on tõendatud ja usutavad ca 2431 euro ulatuses. Kuna täiskasvanud lapse elatise nõudmise korral ei kohaldu PKS § 102 lg 2, siis ei ole kostja kohustatud täiendavat sissetulekut leidma, pidamaks ülal täisealist last. Arvestades kostja igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid, siis ei ole kostjal kohtu hinnangul võimalik hagejale üle 100 euro elatist tasuda, ilma et tema enda või tema teiste alaealiste laste olukord ei saaks kahjustatud. Seega asub kohus seisukohale, et hageja nõue elatise saamiseks alates hagiavalduse esitamisest on põhjendatud üksnes osaliselt, so 100 euro ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.