lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-16331/8

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 05.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-16331/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
791
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-23-16331

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Anneli Alekand

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2024, Narva

Tsiviilasja number

2-23-16331

Tsiviilasi

V N hagi V F vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

19. detsember 2023

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: V N , isikukood XXX Kostja: V F , isikukood XXX

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada V N hagi V F vastu abielu lahutamise nõudes.
2.Lahutada V N Maavalitsuses.

ja V

F

abielu, mis on sõlmitud 7. juulil 2007 Ida-Viru

3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

ASJAOLUD

1(3)

2-23-16331

1.V N (hageja) esitas 17. novembril 2023 hagi V F (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Poolte suhted hakkasid halvenema pärast tütre sündi 2018. aastal. Umbes 2021. aasta märtsist elavad pooled nagu võõrad inimesed kommunaalkorteris. Praeguseks on poolte abielusuhted lõppenud ja nad kooselu ei taasta. Pooled on küll kaks aastat elanud ühes korteris, kuid eraldi. Pooltel on eri toad ja eri eelarve, kumbki elab oma elu. Kostja ei huvitu lapse elust ega osale tema kasvatamises. Kostja on keeldunud abielu lahutamisest kohtuväliselt. Hageja palub abielu lahutada kohtul.
2.Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. 19. detsembril 2023 toimunud kohtuistungil vaidles kostja abielu lahutamisele vastu.
3.Kohus arutas pooltega abielu jätkamise ja leppimise võimalusi. Kostja sõnul ei ole poolte abielulised suhted lõppenud, nad tegelevad koos lapsega, koristavad, valmistavad süüa. Hageja nõustus sellega osaliselt, mööndes, et koos elades tuleb koos koristada, kuid süüa valmistavad nad eraldi. Pooled vastasid erinevalt küsimusele, kas nad ööbivad samas toas või eri tubades. Hageja hinnangul on pooled pärast tütre sündi üksteisest kaugenenud, pole ühiseid jututeemasid ega intiimelu. Kostja sõnul on võimalik ära leppida, sest ta teeb kõik, mis vaja. Hageja ei näinud võimalust leppimiseks või suhete parandamiseks ka pärast kostja katseid teda istungil selleks veenda. Varasem psühholoogiline nõustamine ei ole andnud tulemusi ja hageja ei näe mõtet uuesti proovida.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.
5.Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lõikest 3 peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.
6.Pooled elavad koos ühel aadressil ning neil on erinev seisukoht, kas nende abielulised suhted on lõppenud. Hageja meelest elavad nad nagu võõrad inimesed, kostja meelest nagu abikaasad. Hageja ei olnud nõus kostjaga, et nad ööbivad ühes toas ja valmistavad koos süüa. Hageja selgitas kohtuistungil, et eraldi kolimist takistab asjaolu, et poolte ühisvara on jagamata ning teine korter on koos lapsega elamiseks liiga väike. Hageja on ühisvara jagamiseks konsulteerinud juristiga.
7.Arutades leppimise võimalusi, jäi hageja selle juurde, et ta seda ei soovi. Varem on psühholoogiline nõustamine ebaõnnestunud, sest psühholoog ja kostja ei suutnud koostööd teha. Kostja ei suutnud selgitada, mis psühholoogi juures toimus või miks nõustamine ei toiminud, kuid kohtul jäi mulje, et ta ei mõista nõustamise sisu ja eesmärki ega probleemidega tegelemise vajadust. Ta ei suutnud selgitada, mis peaks leppimisaja jooksul toimuma, kuigi oli üldsõnaliselt nõus perelepitusega. Samas hageja varasemale kogemusele viidates perelepitusel osaleda ei soovinud.
8.Olukorras, kus üks abikaasadest on kindlameelselt vastu abielusuhete taastamisele või säilitamisele, leiab kohus, et kooselu taastamine ei ole tõenäoline. Inimest ei saa sundida olema suhtes, kui ta seda ei soovi. Antud juhul on hageja kindlal seisukohal, et ta suhete jätkamist ei soovi. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et nad seda ei taasta. Hageja on astunud samme abielu lõpetamiseks: esitanud lahutamise avalduse, uurinud ühisvara jagamise kohta. See ei viita ajutisele tülile. 2(3)

2-23-16331 Asjaoludest tulenevalt ei pea kohus mõistlikuks pooltele leppimisaja andmist. Arvestades, et hageja abielulise kooselu taastamist ei soovi, võib üheselt järeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud.

9.Vastavalt PKS § 66 lõikele 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus
10.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4).
11.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
12.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Anneli Alekand Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja