X avaldus Q vastu Y suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lapse viibimiskoha (sh elukoha), hariduse valiku ja kõigi lapse tervisega seonduvate küsimuste osas üle andmiseks avaldajale
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.11.2022 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 09.12.2022 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Makarov Puudutatud isik I (laps) Y (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Puudutatud isik II (isa) Q (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) (registrikood 75016013)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta tsiviilasja materjalide juurde vastu kõik X määruskaebuse menetlemisel esitatud dokumentaalsed ja videotõendid (esitatud 09.12.2022, 31.12.2022, 15.01.2023, 30.01.2023, 13.04.2023, 14.07.2023, 16.07.2023 ja 18.12.2023) ning Q määruskaebuse menetlemisel esitatud dokumentaalsed tõendid (esitatud 17.07.2023).
2.Tühistada Harju Maakohtu 24.11.2022 määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata X avalduse anda talle ainuotsustusõigus lapse elukoha aadressi andmete muutmiseks rahvastikuregistris. Teha tühistatud osas uus määrus,
millega anda ainuotsustusõigus Xle Y elukoha aadressi andmete muutmiseks rahvastikuregistris selliselt, et Y elukoha andmetena kantakse elukoha aadressi PPP asemel uue elukoha aadressina KKK. Tühistada Harju Maakohtu 24.11.2022 määrus menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta maakohtu menetlusega seotud menetluskulud 75% ulatuses X kanda ning 25% ulatuses Q kanda, välja arvatud Y riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda. Muus osas jätta Harju Maakohtu 24.11.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Sõnastada määruse tervikresolutsioon on järgmiselt:
6.1.Rahuldada X avaldus osaliselt ning anda Xle ainuotsustusõigus Y elukoha aadressi andmete muutmiseks rahvastikuregistris selliselt, et Y elukoha andmetena kantakse elukoha aadressi PPP asemel uue elukoha aadressina KKK.
6.2.Jätta rahuldamata X avaldus Q vastu Y suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lapse viibimiskoha, hariduse valiku ja tervisega seonduvate küsimuste osas üle andmiseks Xle.
6.3.Maakohtu menetlusega seotud menetluskulud jätta 75% ulatuses X kanda ning 25% ulatuses Q kanda, välja arvatud Y riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta 66% ulatuses X kanda ning 33% ulatuses Q kanda, välja arvatud Y riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja, lapse ema) esitas avalduse Q (puudutatud isik II, lapse isa) vastu Y (puudutatud isik I, laps) suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja emale üleandmiseks.
2.Avalduse kohaselt sündis X ja Q kooselust XX.XX.XXXX poeg Y. Alates lapse sünnist ning pärast vanemate kooselu lõppemist elab laps koos emaga. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, kuid isa ei osale lapse kasvatamises ja suhtleb lapsega vähe, kuna faktiliselt elab välisriigis (Maltal). Lapse isal puuduvad elementaarsed suhtlemisoskused lapsega. Avaldaja pole kunagi isa ja lapse vahelist suhtlemist takistanud.
3.Lapse isa on konfliktne ja vägivaldne ning tema käitumine on ebaadekvaatne nii lapse kui ka lapse ema suhtes. Lapse isa on mitmete aastate vältel ähvardanud, piinanud ja alandanud X nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Kui isik on vägivaldne ühe isiku suhtes, siis tähendab, et selle isiku vägivaldne käitumine ei lõppe ja laieneb ka teistele isikutele sh lapsele. Avaldaja on esitanud kohtule 14 Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud juhtumit perioodil detsember 2019 kuni mai 2022, kus lapse isa on rünnanud avaldajat füüsiliselt või vaimselt. Vaatamata sellele lapse ema pooldab isa ja lapse suhtlemist, kuid üritab korraldada lapse ja isa suhtlemist viisil, mis vastaks väikese lapse huvidele. Lapse isa aga ei soovi selles osas lapse huvidega arvestada. Lapse isa ei oska ega soovi lapse emaga kokku leppida, ei ole nõus lapse ema arvamust arvesse võtma ja esitab ainult ultimaatumeid.
4.Avalduse kohaselt on lapse isa tegelik soov laps Eestist Maltale viia, kuivõrd isa arvab, et Eestis on halb haridus ning et laps peab minema Malta kooli. Lapse isa nõuab järjepidevalt emalt lapse dokumente. Emal on kahtlus, et lapse isa võib lapse reisidokumendi omamisel (ilma ema teadmise ja nõusolekuta) ja lapse tahte vastaselt viia lapse Eestist ära isa alalisse elukohta Maltal. Seetõttu oleks lapse huvides anda avaldajale otsustusõigus lapse viibimiskoha määramise osas.
5.Lapse haridusega seotud küsimusi ei ole avaldajal võimalik lapse isaga ühiselt lahendada, kuna lapse isa elab enamuse ajast välismaal ega soovi lapse emaga last puudutavates küsimustes ühiseid otsuseid vastu võtta. Vanematel ei õnnestu lapsega seotud olulistes asjades kokkuleppele jõuda, mis olulisel määral raskendab avaldajal lapsega seotud hooldusõiguse teostamist. Lapse isa on arvamusel, et ajal, kui lapse isa viibib Eestis, ei pea laps lasteaias käima, sest sellel ajal peab laps viibima koos isaga. Kuna lapse isa ei osale igapäevaselt lapse elus ja kasvatamises ning alaliselt elab välismaal, on õiglane ja mõistlik anda avaldajale otsustusõigus lapse haridusega seotud küsimustes.
6.Lapse tervisega seotud küsimuste kohta märgib avaldaja, et vanematel on kestvad erimeelsused lapse tervisega seonduvates küsimustes. Lapse isa on lapse tervise suhtes ükskõikne, kategooriliselt eitab lapse haiguse olemasolu, vaidleb lapse arstiga analüüside tulemuste osas ning otsustab ise, et laps on terve ega vaja ravi. Erimeelsused lapse tervisega seonduvalt seisnevad avaldaja hinnangul selles, et lapse isa soovib teha haige lapsega videokõnet, kohtuda haige lapsega, kellele arst oli määranud koduse režiimi ning lapse isa ei ole tegelikult huvitatud olemast kursis lapse tervist puutuvate küsimustega, sest ei ole käinud koos ema ja lapsega arsti juures. Menetlusosaliste seisukohad
7.Lapse isa palus jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Lapse isa ei nõustunud lapse ema avalduse menetlusse võtmisega, kuna samade poolte vahel samasisulises vaidluses on juba olemas kehtiv kohtulahend ning asjaolud ega õiguslik olukord ei ole oluliselt muutunud. Nimelt jättis Harju Maakohus 25.01.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11148 rahuldamata lapse ema nõude ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning ainuhooldusõiguse andmiseks lapse viibimiskohta, haridust ja tervist puudutavates küsimustes lapse emale. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.06.2021 määrusega maakohtu määruse muutmata ja lapse ema määruskaebuse rahuldamata.
8.Ema on juba aastaid takistanud isa ja lapse suhtlust ning kuigi isa on spetsiaalselt lapsega kohtumiseks Eestisse reisinud ja sellest õigeaegselt teada andnud, ei ole lapse ema sageli võimaldanud lapse isal lapsega kohtuda. Ka neil kordadel, kui lapsega kohtumine on
õnnestunud, korraldab lapse ema kohtumiste käigus sihilikult skandaale, hirmutades sellega last. Lapse ema esitab pidevalt isa suhtes alusetuid avaldusi politseile ja kohtule, püüdes kahjustada isa mainet ning näidata, justkui ei oleks isa sobilik oma lapsega suhtlema ja tema eest hoolitsema. Lapse ema toob enda avalduses välja üle kümne politseile esitatud avalduse, millest mitte ühtegi ei ole politsei poolt rahuldatud. Ema viidatud väidetavad vägivallaaktid ei ole olnud suunatud lapsele. Asja materjalidest ei saa teha tõsikindlat järeldust ka vanematevahelise tõsise füüsilise vägivalla esinemise väite kohta. Lapse ema avaldus isa hooldusõiguse piiramiseks on esitatud eesmärgiga saada endale senisest veelgi laiemad võimalused lapsega manipuleerimiseks, et takistada isa ja lapse suhtlemist.
9.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja asus seisukohale, et kohus võib avalduse jätta rahuldamata, sest avaldus ei ole kooskõlas lapse huvidega. Esindaja arvates on lapse heaolu lapse ema juures elades hästi tagatud. Vanemate kokkuleppel elab laps koos emaga ja lapse senine elukorraldus ja elukeskkond ema juures elades on sobiv lapse vajaduste rahuldamiseks ka edaspidi. Vanemad on kokkuleppel registreerinud lapse lasteaeda. Etteulatuvalt ei ole vaja kohtul lahendada lapse kooliga seonduvat, sest laps on veel väike. Tervise osas ei esine vanemate vahel lahendamist vajavaid küsimusi. Puuduvad andmed, et lapse isa sooviks toime panna lapseröövi ja viia last Maltale. Esindaja on seisukohal, et kuna vanemate vahel puudub vaidlus lapse elukoha üle ning haridust ja tervist puudutavates küsimustes, siis hooldusõiguse andmiseks nendes valdkondades laste emale puudub seaduslik alus. Pärast tsiviilasjas nr 2-2011148 tehtud kohtulahendi jõustumist ei ole asjaolud ega õiguslik olukord oluliselt muutunud, mistõttu puudub igasugune vajadus ühise hooldusõiguse lõpetamise korduvaks ümber vaatamiseks.
10.Eestkosteasutuse Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talitus on seisukohal, et avaldus on põhjendatud, kuna lapsevanemate omavaheline suhtlus on pingeline ning tekivad vaidlused ja erimeelsused lapsega seonduvates küsimustes. 05.10.2022 toimus lastekaitsespetsialistil telefonivestlus lapse isaga. Lapse isa teatas, et ei takista lapsega seonduvate otsuste vastuvõtmist ja lapse ema ise otsustab lapsega seonduvaid küsimusi. Tal on ükskõik, kus koolis laps hakkab käima, kõige tähtsam, et kool vastaks kõikidele nõuetele, et laps saaks õppida. Samuti isa ei ole vastu, kui laps emaga koos reisib või ema lapsele huviringi valib. Isa soovib, et ema hoiaks teda kursis, mis lapsega toimub, kuidas ta ennast tunneb ja millised plaanid on lapsega seonduvalt. Isa sõnul käisid vanemad perelepituses ühel korral ning kõik osapooled jõudsid järeldusele, et teenus neid ei aita. Ema vastusest selgus, et vanematel on vaidlused seoses lapse haridusega. Ema sõnul ei meeldi isale Eesti haridus, ema aga soovib, et laps elaks Eestis, õpiks eesti keelt ning omandaks haridust Eestis. Samuti on vanematel erimeelsused lapsele huviringiringi valimisel. Lapse ema märkis, et 19.04.2022 pakkus perelepitaja vanematele 03.05.2022 vastuvõtuaega, millest isa keeldus. Perega töö käigus jõudis lastekaitse vanemspetsialist järeldusele, et vanemate omavahelised suhted on keerulised, umbusaldavad ja süüdistavad. Lastekaitse vanemspetsialisti hinnangul ei ole lapse heaolu täiel määral vanemate poolt tagatud. Lapsel on õigus mõlemale vanemale, seega on lastekaitse vanemspetsialist üritanud vanemaid toetada kompromissi saavutamisel, mis ei ole aga õnnestunud.
11.Maakohus kuulas menetlusosalised ära 04.11.2022 kohtuistungil. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised oma seni avaldatud seisukohtade juurde. Kohtuistungil lisas Tallinna linna esindaja, et otsustusõiguse emale andmine ei lahendaks vanematevahelisi erimeelsusi. Maakohtu määrus
12.Harju Maakohus jättis 24.11.2022 määrusega lapse ema avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
13.Maakohus leidis, et ema ei ole põhistanud vanemate erimeelsusi üheski küsimuses, milles ta soovib ainuotsustusõigust saada. Avaldusest ei selgu, milline konkreetne küsimus on see, mille otsustamiseks vajab ema ainuõigust ning kui ta seda ei saa, siis milles seisneb last ähvardav oht. Ema põhjendused on üldsõnalised. Konkreetseid faktiväiteid on avalduses esitatud üksnes suhtluskorra täitmise kohta, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks.
14.Maakohus asus seisukohale, et 3-aastasele lapsele lasteaiast saadava hariduse katkematu andmise vajadus ei kaalu üles lapse õigust omada lähedast suhet oma mõlema vanemaga. Õppetöö lasteaias ei ole sellise intensiivsusega, et lapse lühiajaline eemalolek lasteaiast mõjutaks lapse arengut. Isa erimeelsused lasteaia õpetajatega karantiini küsimuses ei ole asjaolud, mille tõttu tuleks vanemalt lapse suhtes otsustusõigus ära võtta.
15.Lapse tervist puudutavates küsimustes otsustusõiguse saamise vajadust põhjendas ema peamiselt sellega, et isa ei ole loobunud lapsega määratud suhtlusest, kui ema on teatanud, et laps on haige. Maakohus leidis, et ema tõstatatud probleem on sisuliselt suhtluskorra täitmise küsimus. Vanema otsustusõiguse sisuks ei ole otsustada selle üle, kas laps on teise vanemaga kohtumiseks haige või mitte. Kohtumise toimumine või selle ära jätmine (muuhulgas tervislikel põhjustel) on suhtluskorra küsimus. Isegi, kui lapse ja teise vanema kohtumise lubamine oleks otsustusõiguse küsimus, siis käesoleval juhul ei oleks lapse huvides anda selles küsimuses ainuotsustusõigus emale, sest kõik avalduses toodud näited annavad alust kahtluseks, et ema on lapse tervise toonud pelgalt ettekäändeks, et takistada lapse kohtumisi isaga.
16.Isegi, kui kõik ema väited vastaksid tõele, et isa on vastutustundetu ja lugupidamatu, siis sellised vahejuhtumid ei õigusta isalt hooldusõiguse ära võtmist. Iga lapsevanem on oma lapse kasvatamisel teinud vigu, kuid lapse huvides tuleb säilitada lapse lähedane suhe ka sellise vanemaga, kelle käitumine ei ole olnud igas olukorras laitmatu. Ema kirjeldatud juhtumid ei ole avaldanud lapsele kahjulikku mõju ja isa eksimused, kui need kõik oleksidki aset leidnud, ei ole toonud kaasa lapsele tervisekahju ega vaimseid kannatusi.
17.Maakohus leidis, et emal on piisavad seadusest tulenevad võimalused lapse heaolu tagamiseks ka olukorras, kus vanemad elavad erinevates riikides. Seetõttu ei tingi vanemate erinev elukoht ühise hooldusõiguse lõpetamist. Kuivõrd ema ei ole esitanud ütegi tõendit isa keeldumise kohta ning isa on kohtuistungil kinnitanud, et on elukoha ümberregistreerimisega nõus, siis leidis maakohus, et puudub alus avalduse rahuldamiseks lapse elukoha ümberregistreerimiseks emale ainuotsustusõiguse andmise osas.
18.Menetluskulud jättis maakohus avalduse rahuldamata jätmise tõttu avaldaja kanda. Määruskaebus
19.Lapse ema esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis rahuldamata ema avalduse isa vastu lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lapse viibimiskoha (sh elukoha) ja kõigi lapse tervisega seonduvate küsimuste osas üle andmiseks avaldajale ning teha uus määrus, millega rahuldada avaldus lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lapse viibimiskoha (sh elukoha), ja kõigi lapse tervisega seonduvate küsimuste osas üle andmiseks lapse emale. Alternatiivselt palus lapse ema tühistada maakohtu määruse ning saata see maakohtule uueks läbivaatamiseks. Lisaks vaidlustas ema menetluskulude jaotust ning taotles menetluskulude jaotust viisil, millega kohus jätaks menetluskulud poolte endi kanda.
20.Lapse ema hinnangul ei ole maakohtu määrus piisavalt põhjendatud ning faktiliste väidete ja tõendite hindamisel on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Maakohus järeldas, et lapse isa agressiivne, lapse ja lapse ema suhtes ähvardatav ja hirmutav käitumine on normaalne ning on isale lubatav ja kooskõlas vanemate ühise hooldusõiguse põhimõtetega – lapse ema ei ole sellega nõus.
21.Käesolevas asjas ei leidnud tõendamist, et lapse isa soovib ja suudab lapse viibimiskoha ja tervisega seonduvaid küsimusi otsustada lapse huvidest lähtudes. Ainuüksi lapse isa ükskõiksus on aluseks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja emale üleandmiseks. Lapse isa seisukohad ja faktilised asjaolud ei ole kooskõlas. Nt viimase aasta jooksul ei andnud isa kirjalikku nõusolekut lapse elukoha muutmiseks; ka pärast maakohtu istungil antud lubadust seda teha, ei ole isa vastavat nõusolekut andnud.
22.Lapse viibimiskoha määramise osas hooldusõiguse üleandmine emale on põhjendatud asjaoluga, et ema arvestab lapse huvide ja vajadustega ning teostab lapse hooldusõigust lapse heaolust lähtuvalt ja tagab sellega lapsele stabiilse elukorralduse. Lapse igapäevasel kasvatamisel ja hooldamisel ning lapsesse puutuvate oluliste otsuste vastuvõtmisel puudub vanemate vahel üksmeel, seega ka tulevikus võivad jätkuda vanemate vahel analoogse sisuga vaidlused lapse osas, sh ka viibimisekoha määramine. Vaatamata sellele, et vanemad on hetkel ühel meelel, et lapse alaliseks elukohaks on ema elukoht, on vajalik ja põhjendatud lapse viibimiskoha määramine, sest isa võib lapse viia Maltale.
23.Lapse ema hinnangul on isa ükskõikne suhtumine lapse tervisesse ning haiguste eitamine lapse tervisele ohtlik ja võib põhjustada pöördumatuid tervisekahjustusi. Maakohtu määruse punktis 24 olev etteheide emale, et viimane ei ole lapse haigestumisest teatanud, on väär – selle tõendamiseks esitas ema isaga peetud kirjavahetuse.
24.Maakohus ei andnud hinnangut vanemate teineteist süüdistavatele dokumentidele ja teistele kohtule esitatud tõenditele. Maakohus ei hinnanud kummagi vanema käitumist lapse kasvatamisel ega seda, kumb vanem on usaldusväärsem last kasvatama. Puuduvad motiivid ja tõendid, miks lapse kasvatamisega alles viimasel ajal tegelema hakanud ja aastase poja hüljanud isa peaks lapse kasvatamisega paremini toime tulema. Maakohus ei arvestanud, et ema tegeles üksi kõikide lapse hooldusõiguslike küsimustega alates 2018. a kuni käesolevani ning sai sellega edukalt hakkama.
25.Ema hinnangul jaotas maakohus menetluskulud valesti. Lahendit ei tehtud ema huvides, mistõttu ei kohaldu TsMS § 172 lg 1 I lause ning maakohus ei oleks pidanud menetluskulusid ema kanda jätma. Ema on õigustatult esitanud avaldus kohtusse – seda kinnitab ka Tallinna linna esindaja, kes leidis, et vanemate vahel on erimeelsused, mida võib lahenda ainult kohus, sest lapse isa ei soovinud last puudutavaid küsimused lahendada kohtuväliselt. Lapse ema hinnangul peaksid kõik menetluskulud jääma TsMS § 172 lg 1 II lause kohaselt menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosaliste seisukohad
26.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et ema määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu määruse põhjendused on piisavad, kohus leidis õigesti, et ei ole võimalik tuvastada neid lapsele olulisi asju, milles vanemad kokkuleppele ei jõua. Määruskaebusest ei nähtu, millist menetlusõiguse normi on rikutud ja milles seisneb selle oluline rikkumine.
27.Isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud ema kanda. Lapse isa leidis, et maakohus on määrust vajalikul määral põhjendanud. Määruskaebuses esitatud põhjendused on üldsõnalised ja tõendamata. Isa rõhutas, et vanemate vahel puudub vaidlus lapse viibimiskoha ja tervisega seotud küsimustes. Mis puudutab ema soovi registreerida lapse elukoht uuele aadressile, siis selles osas ei ole lapse ema isaga ühendust võtnud; vastasel juhul oleks isa nõusoleku andnud. Seoses ema väitega, et isa on ükskõikne last puudutavate küsimuste otsustamisel märkis isa, et asjaolu, et üks vanem usaldab teise vanema valikuid lapsele olulistes küsimustes, ei saa mingil moel anda alust hooldusõiguse muutmiseks. Lapse isa leidis, et kohus on õigustatult jätnud menetluskulud ema kanda, kuna ta esitas alusetu avalduse nõude osas, mis oli varem juba kohtu poolt teises menetluses lahendatud. Vanematevaheliste hooldusõiguslike vaidluste puudumise tõttu puudus ka igasugune vajadus taotleda kohtult hooldusõiguse muutmist.
28.Eestkosteasutuse hinnangul tuleb maakohtu määrus jätta rahuldamata, kuivõrd maakohus on asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud välja selgitanud ning määrust piisavalt põhjendanud. Küll aga palus eestkosteasutus kohustada vanemaid läbima perelepitusteenust. Eestkosteasutus tõi esile, et ema poolt saadetud videotest ilmneb, et lapsevanemad käituvad teineteisega lugupidamatult ning pööravad tähelepanu enda suhete klaarimisele, mitte lapse heaolule. Lastekaitse spetsialisti arvates ei peaks isa ja lapsega kohtumisel olema ema ega kolmandaid isikuid. Lastekaitse spetsialist märkas videost, et laps ütles isale, et ta ei armasta teda, laps oli närviline ning käitus isa suhtes agressiivselt. Lastekaitse spetsialisti arvates peaks laps psühholoogi vastuvõtule minema. Lapsevanemate lubamatu käitumine, videote filmimine, manipuleerimine ja teineteise süüdistamine kahjustab lapse vaimset tervist ega vasta lapse heaolule ja turvalisusele. Lastekaitse vanemspetsialisti hinnangul lapse heaolu ei ole täiel määral vanemate poolt tagatud. Menetluse edasine käik
29.Ajavahemikul 17.12.2022 kuni 18.12.2023 esitas ema ringkonnakohtule mitmeid seisukohti, kus kirjeldas isa ja lapse kohumiste ajal toimunut. Samuti rõhutas, et isa on vägivaldne ja agressiivne nii enda lähedaste kui ka lapsega (14.07.2023 juhtum) ning solvab ja halvustab ema lapse kuuldes. 31.12.2022 seisukohas taotles ema, et kohus suunaks isa osalema programmi „Hoolivad isad“. Ema tõi välja, et vanematel on jätkuvalt vaidlus lapse tervisliku seisundi hindamise osas, lisaks ei ole isa endiselt andnud nõusolekut lapse elukoha ümberregistreerimiseks, lastekaitse suunamiskirja saamiseks Tallinna Perekeskusesse (isalapse kohtumiseks) ega perelepitusteenusele suundumiseks.
30.Lapse isa esitas ringkonnakohtule 17.07.2023 seisukoha, milles kirjeldas 14.07.2023 toimunud vahejuhtumit lapsega kohtumisele tulles. Isa esitas 18.12.2023 vastuse kohtunõudele, milles andis teada, et kuivõrd ema ei ole küsinud nõusolekut lapse elukoha ümberregistreerimiseks, ei ole isa seda vahepeal andnud ega anna ka vastuses kohtunõudele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus §-ga 659 tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata ema avalduse anda talle ainuotsustusõigus lapse elukoha aadressi andmete muutmiseks rahvastikuregistris ning teha tühistatud osas uus määrus, millega anda ainuotsustusõigus emale lapse elukoha aadressi andmete muutmiseks rahvastikuregistris selliselt, et lapse elukoha andmetena kantakse elukoha aadressi PPP asemel uue elukoha aadressina KKK. Seoses maakohtu määruse osalise tühistamise ja muutmisega, muudab ringkonnakohus ka maakohtu menetlusega seotud menetluskulude jaotust. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust
tühistada, kuid TsMS § 657 lg 21 alusel koostoimes §-ga 659 tuleb osaliselt muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.
32.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Praegusel juhul on lapse ema vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetamata ja emale ainuhooldusõiguse üle andmata lapse viibimiskoha ja tervist puudutavate küsimuste osas. Samuti saab kaebusest järeldada, et ema on vaidlustanud talle ainuotsustusõiguse andmata jätmise rahvastikuregistris lapse elukoha andmete muutmiseks. Lisaks vaidlustas lapse ema menetluskulude jaotust. Lapse ema ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega kohus jättis rahuldamata avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lapse hariduse valikuga seonduvate küsimuste osas emale ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Seega vaidlevad vanemad asjas jätkuvalt peamiselt selle üle, kas nende ühine hooldusõigus tuleb lapse viibimiskoha ja terviseküsimuste osas lõpetada ning anda selles osas ainuhooldusõigus emale või tuleks vanemate ühine hooldusõigus ka neis valdkondades lapse huvides säilitada.
33.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha menetluslike taotluste kohta. Menetlusosalised on esitanud määruskaebuse menetlemise ajal mitmeid tõendeid. Lapse ema esitas 09.12.2022 määruskaebusega tõendi, samuti esitas lapse ema enda seisukohtadega tõendid 31.12.2022, 15.01.2023, 30.01.2023, 13.04.2023, 14.07.2023, 16.07.2023 ja 18.12.2023. Lapse isa esitas tõendid 17.07.2023 seisukohaga.
33.1.Ringkonnakohus selgitab, et kuigi üldjuhul peavad menetlusosalised TsMS § 329 lg 1 järgi esitama tõendid ja vastuväited nii vara, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik, ning hilinenult tõendi võib kohus TsMS § 238 lg 3 p 3 alusel jätta vastu võtmata, võib menetlusosaline siiski määruskaebuse põhjendamiseks esitada TsMS § 662 lg 3 järgi uusi asjaolusid ja tõendeid ning ringkonnakohus võib määruskaebust läbi vaadates TsMS § 667 lg 3 II lause järgi vajadusel ka koguda uusi tõendeid. Seejuures peab aga ringkonnakohus kontrollima, et tõendid oleksid TsMS § 238 tähenduses asjakohased ja lubatavad (v.a TsMS § 238 lg 3 p 3). Praegusel juhul käib vaidlus lapsevanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise osas lapse viibimiskohta ja tervist puudutavates küsimustes. Arvestades, et lapse ema ja isa on esitanud tõendeid, mis eelkõige kajastavad lapsevanemate omavahelist, aga ka vanemate ja lapse vahelist läbisaamist, on kõik lapse ema ja isa esitatud tõendid kolleegiumi hinnangul asjakohased ja lubatavad, kuivõrd ringkonnakohus peab lähtuma lapse asjades lapse huvidest (PKS § 123 lg 1) ning kontrollima määruskaebuse väiteid.
34.Edasi selgitab kolleegium ema avaldusega seonduvalt järgmist. Ema esitas kohtule avalduse, milles palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha), hariduse ning tervise osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus emale, sh palutakse anda emale otsustusõigus lapse elukoha registreerimise osas. Kolleegiumi hinnangul saab ema taotlust saada otsustusõigus lapse elukoha registriandmete muutmiseks käsitada alternatiivse taotlusena. Isa ei ole kohtule hooldusõiguses muudatuste tegemiseks ega otsustusõiguse saamiseks avaldust esitanud, kuid vaidleb avaldusele vastu, soovides osaleda lapse elu puudutavate otsuste tegemisel ja säilitada vanemate ühise hooldusõiguse.
34.1.Kolleegium märgib, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal PKS § 137 lg 1 I lause järgi õigus taotleda kohtult hagita menetluses, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Samas, kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades
lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda PKS § 119 I lause järgi selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale.
34.2.Riigikohus on selgitanud, et vanemale otsustusõiguse andmise nõue (PKS § 119) ning vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (PKS § 137) on alternatiivsed nõuded, mistõttu saab kohus lahendada avalduse kas PKS § 119 või § 137 alusel, kuid mitte mõlema sätte alusel korraga. Otsustusõiguse saamiseks (PKS § 119) saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses lõpetada. Seevastu on ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise (PKS § 137 lg 1) avalduse eesmärk üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse. Kohus ei ole PKS §-de 119 või 137 kohaldamise üle otsustamisel seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab ise õigust, kuid peab menetlusosalistega õiguslikku kvalifikatsiooni arutama ja andma menetlusosalistele võimaluse avaldada selle kohta arvamust (vt RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 13; RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 25).
34.3.Praegusel juhul nähtub ema avalduse taotlusest ja põhjendusest üheselt, et ta soovib kestvaid muudatusi vanemate ühises hooldusõiguses PKS § 137 tähenduses viibimiskoha ja tervise valdkondades ning üksnes alternatiivselt ühekordset otsustusõigust lapse elukoha aadressi andmete muutmiseks rahvastikuregistris PKS § 119 tähenduses. Maakohus ei ole nõudealuseid korrektselt eristanud, mis aga ei anna alust hinnata menetlusosaliste väiteid ja tõendeid ühises hooldusõiguses muudatuste tegemise küsimuses maakohtust erinevalt. Kolleegiumi hinnangul esineb aga alus ema avalduse rahuldamiseks talle ainuotsustusõiguse andmiseks rahvastikuregistrisse kantud lapse elukoha aadressi andmete muutmiseks.
35.Kolleegium selgitab esmalt, et PKS § 118 lg 1 järgi peavad vanemad teostama lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal PKS § 137 lg 1 I lause järgi õigus taotleda kohtult hagita menetluses, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sellisel juhul teeb kohus PKS § 137 lg 2 p 2, § 137 lg 3 ja § 123 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine mis tahes küsimuses ja sellega ühe vanema kõrvalejätmine last puudutavate otsuste tegemisest peaks tulema kõne alla siis, kui see on lapse huvides vältimatult vajalik, mh kui vanemate suutmatus jõuda last puudutavates küsimustes kokkuleppele ohustab lapse heaolu. Ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda, kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna puhul ning hooldusõigust ei pea tervikuna lahendama tingimata ühtemoodi (RKTKm 22.11.2017, 2-165794, p 22.2).
36.Vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamata jätmise otsustas maakohus õigesti. Seejuures märgib kolleegium, et tsiviilasjas nr 2-20-11148 vaadati läbi ema avaldus mh ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse suhtes ning ainuhooldusõiguse andmiseks emale lapse viibimiskoha, haridust ja tervist puudutavates küsimustes, mis jäeti Harju Maakohtu 25.01.2021 määrusega (jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11148
14.03.2022 [dtl 82-91]) rahuldamata. Nii viidatud tsiviilasjas kui ka praeguses asjas leidis ema, et tal peaks olema ainuhooldusõigus viibimiskoha, hariduse kui terviseküsimustes, sest vanemate kooselu lõppes juba enne lapse sündi, poeg elab emaga Eestis, lapse isa elab aastaid Maltal ja võib lapse viia välismaale, vanematel on erimeelsused lapsega seonduvate küsimuste lahendamisel, isa on lapse tervise suhtes ükskõikne, samuti heidab ema isale ette vägivaldsust ja agressiivsust. Ringkonnakohus jääb 29.06.2021 määruses (dtl 82-91) toodud seisukohtade juurde, et ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaks alust järeldada, et vanemad vaidleksid tegelikult elukoha ja tervise küsimuses või hooldusõiguse teostamine oleks raskendatud seetõttu, et isa elab välismaal (määruse p 12). Seega puudus alus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, sest ei tuvastatud, et last puudutavates küsimustes otsuste vastuvõtmine oleks takistatud selliselt, et see ohustab lapse heaolu.
36.1.Kolleegium märgib, et kuigi eelnevast nähtuvalt on elulised asjaolud, mis avaldaja hinnangul annaks alust lapse hooldusõiguses muudatuste tegemiseks valdavas osas samad, mis annaks alust TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel asjas menetlus lõpetada, saab siiski avalduse lahendamisel käsitada uute muutunud asjaoludena väiteid isa käitumise kohta lapsega suhtlemise korra täitmisel ja hinnata, kas need annavad alust muudatuste tegemiseks vanemate ühises hooldusõiguses.
36.2.Määruskaebuses on ema esile toonud väidetavalt maakohtu poolt arvestamata jäetud vanemate tugevad erimeelsused lapse tervise osas, kuid kolleegiumi hinnangul on need tekkinud suhtlemise korra täitmise kontekstis, nagu leidis õigesti maakohus. Maakohus on põhjendatult tuginenud kahtlusele, et ema toob mh lapse tervise ettekäändeks, et jätta ära suhtlemise korra järgse isa ja lapse kohtumised ja muul viisil suhtlemine. Sellele viitab nii vajadus määrata suhtlemise korra täitmise tagamiseks emale sunnivahendid (dtl 602-617) kui ka sunnivahendina määratud sunniraha tegeliku rakendamise vajadus (vt Harju Maakohtu 18.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-23-6430, jõustunud 04.12.2023 [dtl 624-639]). Asjas ei ole esile toodud lapse tervist puudutavaid küsimusi, milles on olnud vajalik kiire otsustamine, kuid isast tingituna on see viibinud.
36.3.Ema heidab maakohtule ette, et hindamata on vanemate teineteist süüdistavad dokumendid ja muud tõendid, kuid ei viita konkreetsetele tõenditele ega sellele, mida neist vastastikkustest süüdistustest järeldama peab. Vaidlust ei ole, et laps elab koos emaga, kes tema eest igapäevaselt hoolitseb ja teda kasvatab, isa elab aga välismaal. Antud asjaolud ei anna aga alust pidada ainuüksi ema pädevaks ja usaldusväärseks ning isa vastupidi automaatselt ebausaldusväärseks vanemaks. Ringkonnakohus jääb 29.06.2021 määruses toodud seisukohtade juurde, et praegusel juhul on nii ema kui ka isa huvitatud poja heast käekäigust ning ka isa soovib lapse elus aktiivselt osaleda vaatamata sellele, et isa igapäevaselt last puudutavatesse otsustesse ei sekku (määruse p 12).
36.4.Ema on menetluses olnud jätkuvalt seisukohal, et lapse isa on vägivaldne ja agressiivne. Ema toob avalduses esile rida vanemate vahel toimunud konflikte ja on esitanud ka videotõendid. Neile viidates leiab ema, et isa kuritarvitab oma hooldusõigust, mistõttu tuleb apellatsioonimenetluses vaidlusalustes valdkondades anda ainuhooldusõigus emale. Kolleegium märgib, et konfliktide kirjeldustest nähtuvalt on ka need tekkinud suhtlemise korra täitmise kontekstis. 14.07.2023 ema esitatud videotõendist nähtub tõesti, et isa võtab sülle lapse, kes avaldab sellele aga rabeledes vastupanu. Isa on 17.07.2023 intsidendi kohta selgitanud, et tuli suhtlemise korra kohtulahendi järgselt lapsele järgi, et viimasega suhelda, kuid ema korteris ümbritsetuna ema sugulastest, see ei õnnestunud. Leides, et tal ei ole muud võimalust, otsustas isa olukorra lahendamiseks lapse kätte võtta, et viia ta oma koju ja seal talle kõik ära seletada (dtl 597). Kolleegium nõustub, et ilmselt ei toeta selline käitumine lapsega kontakti saamist ja
lapse ning lahuselava vanema positiivselt suhtlemist. Teisalt saab arvestades isa selgitusi, et ta on teinud ka pärast lepitusmenetlust korduvaid katseid lapsega suhelda, kuid ema on takistanud kohtumääruse täitmist, mida kinnitab ka eelviidatud sundtäitmise läbiviimine, järeldada isa frustreeritust ja seda, et ilmselt ei olnud isa tegevus suunatud tahtlikult lapsele valu tekitamisele või tervise kahjustamisele, mis iseenesest ei võimalda küll isa käitumist kuidagi heaks kiita. Samuti ei ole asjas tõendeid selle kohta, et isa oleks initsieerinud rünnet ema esindaja vastu sooviga tahtlikult esindajale valu tekitada või tervist kahjustada, videotõendilt nähtuvalt rüselevad mõlemad. Vaatamata ema esitatud tõendile, mille kohaselt on 18.12.2023 seisuga Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses kriminaalasi 23231552111, milles on kahtlustatavaks isa ning kannatanuteks ema ja laps (dtl 650), ei nähtu esitatud andmetest, millist tegu isale ette heidetakse, st tõendist ei ole võimalik järeldada, et Yle oleks tekitatud füüsilist valu ja kehavigastusi ning need põhjustas isa käitumine, nagu väidab ema.
36.5.Ema kinnitab läbivalt, et teostab hooldusõigust lapse heaolust lähtuvalt, kuid ei näi mõistvat, et lapse huvides on omada sidet ja häid suhteid mõlema vanemaga. Ühest küljest lapsega kooselav vanem justkui soovib, et laps suhtleks ka isaga ja et lapse isa osaleks lapse kasvatamises, aga samas, kui seda lapse õigust teise vanema poolt realiseerima hakatakse, siis ilmneb takistusi, miks ikkagi ei saa laps oma lahuselava vanemaga suhelda. Arvestades, et laps on kogu oma elu olnud ema mõjusfääris, on vanemate omavaheline halb läbisaamine paratamatult kandunud edasi emalt lapsele, mistõttu on tekkinud olukordades emal oma roll. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et ema kirjeldatud vahejuhtumid ei õigusta esitatud asjaoludel isalt hooldusõiguse äravõtmist, kuid märgib siiski, et isa võiks kaaluda spetsialisti poole pöördumist, kes nõustaks, kuidas saada pojaga rahumeelselt usalduslik ja sisuline kontakt ning arendada toimivat lähedussuhet (Tallinna linn korraldab vastavate teenuste pakkumist Tallinna Perekeskuses [dtl 508-509]).
37.Nagu ülal märgitud, ei ole vanematel erimeelt selles, et laps elab koos lapsega Eestis, ning puudub alus teha muudatusi vanemate ühises hooldusõiguses. Ema avalduses on aga selgitatud, et nad elavad nüüd uue pere ja pojaga suuremas korteris uuel aadressil ning vaja oleks ka rahvastikuregistris vastavad andmed lapse elukoha kohta muuta, sest see mõjutab mh erinevate teenuste ja toetuste saamist (lasteaed, võimalikud eluasemega seotud toetused jms). Isa on menetluses avaldanud, et ta ei ole lapse elukoha andmete muutmisele vastu ja annab vastava nõusoleku. Ringkonnakohtu täpsustava kirjale ja ettepanekule sõnaselgelt vastav nõusolek avaldada, teatas isa, et ei saa umbmääraselt nõusolekut anda, sest on vaja täpseid elukoha andmeid ja ema selgitusi. Kolleegiumi hinnangul on ema rahvastikuregistri lapse elukoha andmete muutmise vajadust piisavalt põhjendanud ning võib aru saada, et lapse elukoha aadressina soovitakse registrisse kanda KKK. Arvestades, et kande muutmine ühe linnaosa piires ei muuda ilmselt lapse elukorraldust, kuid võib mõjutada erinevate teenuste saamise aspektist tema heaolu, on lapse huvides, et ema saab ainuotsustusõiguse lapse elukoha andmete muutmiseks rahvastikuregistris selliselt, et lapse elukoha aadressi PPP asemel kantakse uue elukoha aadressina KKK.
38.Toimikumaterjali põhjal saab järeldada, et vanemate konfliktid ja vaidlusküsimused tõusetuvad siiski kohtulahendiga määratud suhtlemise korra täitmise pinnalt. Seega juhib ringkonnakohus vanemate tähelepanu, et lapse huvides on see, et mõlemad vanemad toetavad last teise vanemaga suhtlemises. PKS § 143 lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Lapse vaimse ja füüsilise tervise parimates huvides on olukord, kus mõlemad vanemad panustavad teadlikult ühiste erimeelsuste ületamiseks ja lapse jaoks parimate lahenduste leidmiseks. Üksteise süüdistamine ei aita kaasa probleemi lahendamisele. Isal ja emal tuleb teha vanemlikku koostööd, mis on lapsele hea ning jätta isiklikud nõudmised ja soovid tahaplaanile. Vanemad
peavad täitma kohtulahendit ja omavahelisi kokkuleppeid, samuti suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda eelkõige just lapse huvides.
39.Lapse ema on määruskaebuses vaidlustanud ka maakohtu menetluskulude jaotust. Arvestades, et ringkonnakohus tühistab ja muudab osaliselt maakohtu määrust, on põhjendatud ka maakohtu menetlusega seotud menetluskulude jaotuse muutmine. TsMS § 172 lg 1 II lause järgi võib kohus mitme menetlusosalisega hagita menetluse puhul otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud säte annab kohtule avara kaalumisruumi, sh võib kohus hagita menetluses, mis sarnaneb esemelt hagimenetlusele, juhinduda ka hagimenetluses kulude jagamise põhimõtetest, sh TsMS §-st 162 ja 163 ning arvestada hagita menetluse osaliste menetluses osalemise ulatust ning kohtusse pöördumise põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust. Ema esitas kohtule avalduse, milles palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha), hariduse ning tervise osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus emale, sh palutakse anda emale otsustusõigus lapse elukoha registreerimise osas. Ringkonnakohus loeb, et ema esitas kohtule kolm erinevat taotlust seoses ühise hooldusõigusega (viibimiskoht, haridus, tervis) ning ühe nõude taotluse seoses otsustusõigusega. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab lapse ema avalduse ühe taotluse osas (otsustusõigus), on kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta 3/4, s.o 75% maakohtu menetlusega seotud menetluskuludest lapse ema kanda ning 1/4, s.o 25% isa kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad vastavalt Harju Maakohtu 12.09.2022 määrusele riigi kanda.
40.Lapse ema vaidlustas maakohtu määruse täies ulatuses, v.a osas, millega maakohus jättis avalduse ühise hooldusõiguse lapse hariduse osas lõpetamata ja emale selles osas ainuhooldusõiguse andmata. Arvestades käesoleva määruse punkti 39 selgitusi, oli seega ringkonnakohtus vaidluse all ema kolm taotlus. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse üksnes otsustusõiguse osas, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta 2/3, s.o 66% määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskuludest lapse ema kanda ning 1/3. s.o isa kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad vastavalt Harju Maakohtu 12.09.2022 määrusele riigi kanda. Kuna maakohus ei määranud vaidlustatud määruses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.