lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-16208/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-16208/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.05.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1246
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 236 lg 1Tõendi esitamine ja tõendite kogumineTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisuTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-16208/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.02.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-15-16208

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtunikud

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

05.05.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-16208

Tsiviilasi

EJ hagi MA kohustamiseks

tahteavalduse

andmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.03.2016 määrus menetlusse võtmisest keeldumise kohta

hagiavalduse

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

EJ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: EJ (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

vastu

Kostja: MA (isikukood XXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 16.03.2016 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Võtta EJ poolt määruskaebuse menetluses esitatud tõend asja materjalide juurde. Edasikaebekord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Tsiviilasi nr: 2-15-16208 Asjaolud ja menetluse käik

1.EJ (hageja) esitas 29.10.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse MA (kostja) vastu. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja kaaslaenajatena 25.05.2006 AS-iga SEB Eesti Ühispank (uue ärinimega AS SEB Pank; edaspidi pank) laenulepingu nr L060014992, millega hageja ja kostja laenasid pangalt 166 274 eurot, et osta 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnistust, asukohaga XXXXXXXXX XXX XX, XXXXX XXXX. Kui poolte kooselu lõppes, ei soovinud pooled enam kinnistu kaasomanikud olla.
2.Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 11.06.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-28807 poolte vahel kompromissi. Kompromissiga andis hageja kostjale tasuta üle endale kuuluva 1⁄4 suuruse mõttelise osa kinnistust. Kostja võttis omalt poolt kohustuse täita kõik hageja kohustused panga ees, mis tulenevad laenulepingust.
3.Hageja sõlmis kompromissi eeldusel, et tema vabastatakse laenusaaja kohustustest. Kostja esitas kompromissi kinnistusosakonnale ning hageja 1⁄4 omandi ülemineku kohta kostjale tehti kanne kinnistusraamatusse. Samas ei ole hageja vabanenud laenulepingust tulenevatest kohustustest.
4.Eeltoodust tulenevalt palus hageja kohustada kostjat andma nõusolek laenulepingu muutmiseks selliselt, et hageja vabastatakse tingimusteta kõigist laenulepingust tulenevatest laenusaaja õigustest ja kohustustest.
5.23.11.2015 määrusega keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest. Hageja esitas 10.12.2015 sellele määruskaebuse osas, milles kohus keeldus tahteavalduse andmiseks kohustamise nõuet menetlusse võtmast. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 25.02.2016 Harju Maakohtu 23.11.2015 määruse tahteavalduse andmiseks kohustamise nõude menetlusse võtmisest keeldumise osas ning tagastas asja maakohtule tahteavalduse andmiseks kohustamise nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. 02.03.2016 määrusega määras kohus, et hagimaterjalid toimetatakse kätte kostjale ning kostjal tuleb avaldada seisukohta hagi menetlusse võtmise osas.
6.14.03.2016 esitas kostja seisukoha, milles märkis, et on seisukohal, et hagi tuleks jätta menetlusse võtmata. Kostja on 03.02.2016 andnud pangale nõusoleku hageja vabastamiseks laenulepingust tulenevatest kohustustest. Kuna hagiga nõutav tahteavaldus on juba antud, on asja edasine menetlemine perspektiivitu. Maakohtu määrus
7.Maakohus keeldus 16.03.2016 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel ja jättis menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 1 alusel.
8.Maakohus leidis, et kostja on käesolevaks ajaks andnud tahteavalduse, mille andmiseks kohustamist hageja hagiga nõuab. Kuna nõutav tahteavaldus on juba antud, puudub hagejal õiguskaitsevajadus.

Tsiviilasi nr: 2-15-16208

9.Kohus keeldus hageja nõude, kohustada kostjat andma nõusolekut laenulepingu muutmiseks selliselt, et hageja vabastatakse tingimusteta kõigist laenulepingust tulenevatest laenusaaja õigustest ja kohustustest, menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel seoses õiguskaitsevajaduse puudumisega. Määruskaebus ja selle põhjendused
10.Hageja palub maakohtu määruse tühistada.
11.Kohus tõlgendas ebaõigesti TsMS § 371 lg 2 p 2. Tallinna Ringkonnakohus leidis 25.02.2016 määruses, et hageja esitatud hagi on õiguslikult võimalik. Seega ei kohaldu EJ hagile TsMS § 371 lg 2 p 2 menetlusse võtmisest keeldumise alus.
12.Kohus on asjaolu, kas hagi menetleda või mitte, otsustamisel hinnanud kostja esitatud tõendeid võlgnetava kohustuse täitmise kohta. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohus ei saa hagi menetlusse võtmisel hinnata tõendeid. Samuti lähtus kohus hagi menetlusse võtmise otsustamisel ebaõigesti asjaolust, mis on toimunud pärast hagi esitamist.
13.Kolmandaks kohaldas kohus ebaõigesti tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 ja on selle tõttu ebaõigesti tuvastanud TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamise eelduse, et kostja on teinud sellise soorituse, mida hageja nõuab - esitanud tahteavalduse laenulepingu muutmiseks, mis on panga poolt tagasi lükatud. Hageja osundab, et kostja tegu – tema ühekordne ja rahuldamata jäänud taotlus laenulepingu muutmiseks ei ole sama, mida hageja saaks hagi rahuldamise korral. Oluline on, et kohtuotsusega tuvastatud tahteavalduse kohustus on tähtajatu ja korduvkasutatav.
14.Hageja esitab ja palub kooskõlas TsMS § 236 lg 1, § 272 lg 1 ja § 662 lg 3 võtta asja juurde panga 15.02.2016 teade hagejale laenuvõlgnevuse kohta, mis tõendab asjaolu, et kostja rikub laenukohustust, mis jagati kohtumäärusega kaaslaenajate sisesuhtes temale ning võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist hagejalt hoolimata asjaolust, et hageja ja kostja on komprimissiga kokku leppinud, et kostja tagab laenulepingu täitmise. Menetluse edasine käik
15.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

Tsiviilasi nr: 2-15-16208

17.TsMS § 371 lg 2 sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagi menetlemisest keeldumine on viidatud sätte kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus. Seejuures lasub kohtul keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 02.05.2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-3112, p 13; 09.10.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12; 18.11.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12).
18.Vaidlustatud kohtumääruses pole maakohus eelmärgitut TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel piisavas ulatuses arvestanud.
19.Käesolevas asjas 25.02.2016 tehtud määruses on ringkonnakohus leidnud, et hageja nõue kohustada kostjat andma nõusolek laenulepingu muutmiseks ei ole esitatud asjaoludel õiguslikult võimatu. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti keeldunud 16.03.2016 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ka põhjusel, et hagejal puudub õiguskaitsevajadus, kuna tahteavaldus, mida hageja nõuab, on kostja poolt juba antud. Kolleegium on seisukohal, et hagiavalduses välja toodud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud kompromissis sätestatud kohustust võtta endale kõik hageja kohustused AS-i SEB Pank ees, mis tulenevad hageja, kostja ja panga vahel sõlmitud laenulepingust nr L060014992. Samuti ei saa menetlusse võtmisel hinnata, kas hagiavalduses taotletud tahteavaldus on juba antud 03.02.2016 kostja esindaja poolt panga poole pöördumise näol. Nimetatu peab maakohus välja selgitama asja sisulisel läbivaatamisel. Juhul kui leiab tuvastamist, et hagetav nõusolek on kostja poolt juba antud, ei saa hageja nõuet rahuldada. Vaidlustatud kohtumääruses on maakohus ekslikult asunud sisuliselt hindama menetlusosaliste poolt esitatud põhistusi ja tõendeid. Asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt.
20.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kuigi kostja uuris 03.02.2016 oma esindaja kaudu pangalt võimaluste kohta, kuidas hageja saaks vabaneda laenulepingust tulenevatest kohustustest, vaidleb kostja 14.03.2016 seisukohast nähtuvalt hagile vastu ega näe endal sisuliselt kohustust anda hagejale hagiavalduses taotletud nõusolek. Ka sellele, kas poolte vahelisest kompromissist tuleneb kostja kohustus taotletud nõusolek anda, saab maakohus vastata asja sisulisel läbivaatamisel.
21.Hageja on määruskaebuse menetluses esitanud täiendava tõendina AS-i SEB Pank meeldetuletuse võla kohta (tl 83). TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse

Tsiviilasi nr: 2-15-16208 põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Sellest tulenevalt võtab kolleegium hageja poolt määruskaebuse menetluses esitatud tõendi asja materjalide juurde.

22.Menetluskulude jaotuse üle otsustab vastavalt TsMS § 173 lg 3 teisele lausele alama astme kohus sõltuvalt asja uue läbivaatamise tulemustest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja