Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Tsiviilasi nr 2-22-14749

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.D G (hageja) esitas 03.10.2022 Viru Maakohtule hagiavalduse V G (praegune perekonnanimi T, kostja) vastu elatise vähendamiseks. Haginõude korduva täpsustamise järel (tl 19-22; 37-38, 40-41 (originaal)) on hageja nõue muuta Viru Maakohtu 08.03.2021. a otsus (tagaseljaotsus) nr 2-21-1197 ja vähendada kohtuotsusega välja mõistetud elatise suurus ning mõista D G välja V G kasuks igakuise elatise 50 euro suuruses alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Korduva hagi põhjenduste täiendamise järel oleva hagi põhjenduste kohaselt mõistis Viru Maakohus välja 08.03.2021. a otsusega (tagaseljaotsusega) nr 2-21-1197 hagejalt kostja kasuks elatis 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01. jaanuarist 2021 kuni V G täisealiseks saamiseni XXX. Pärast kohtulahendi tegemist on asjaolud, mis mõjutavad elatise suurusele, oluliselt muutunud. Hagejal ei ole võimalik elatist maksta, kuna hageja käsitati süüdistatavana kriminaalasjas nr 121-2223 ja on viibimas vahi all Viru vanglas alates 06.10.2020, kuid kohtulikku arutamist polegi alustatud. Vahistamise tõttu jäi hageja sissetulekuallikatest ilma ning vanglas olles ei ole vahistatud kahtlustavana ta õigustatud töötama. On iseenesest arusaadav, et antud olukorras ei sõltu hagejast mitte kui midagi ning temal puuduvad üleüldse võimalused sissetuleku teenimiseks ja seega lapsele ülalpidamise andmiseks. Hageja palus korduvalt asendada tema tõkend vahistamine elektroonilise valvega, selgitades ülalpidamise andmise kohustusega, küll aga kõik hageja pöördumised on jäänud rahuldamata. Seega, alates 06.10.2020 pole hagejal legaalset sissetulekuallikat ning pole objektiivsetel põhjustel ühtegi reaalset võimalust maksta elatist tütre ülalpidamiseks. Vaatamata sellele, et varasema kohtulahendi tegemisel viibis hageja vahi all samuti ja sissetulekut ei saanud, hageja eeldas, et tegemist on ajutise olukorraga ja tema tõkend saab muudetud. Varasema kohtulahendi tegemisel oli hageja majanduslik olukord parem, kuna temal oli säästetud raha elatise tasumiseks kohtulahendiga sätestatud määras. Kui kostja esitab vastuväide asjaolude muutmise osas, siis hageja esitab tõendid. Eelpool toodu alusel palub hageja pidada tema vahi all pidamist Viru Vanglas alates 06.10.2020 mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks kuni 50 eurot. Elatis 50 eurot saab hageja maksta lähedaste toel. Hageja leiab, et kui riik maksab lapsele toetus 60 eurot kuus, aga 1. jaanuarist 2023 juba 80 eurot kuus, samuti lapse ema panust miinimummääras, lapse vältimatud vajadused on piisavalt kaetud, kui hageja hakkab tasuma elatis 50 euro ulatuses. 2(8)

Tsiviilasi nr 2-22-14749

Nii Tartu Halduskohtu 30.11.2009. a kui Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2010. a otsustes analüüsisid kohtud küsimust, kas VangS 8 44 vastab Põhiseadusele ning leidsid, et tõepoolest on vanglas viibides raskendatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmine. Menetluskulud palutakse jätta kummagi poole enda kanda. 2.Kostja esitas 13.11.2022. a vastuse hagi peale (tl 29), milles hagi ei tunnista ja vaidleb elatise vähendamisele vastu. Kostja ema on töötamise registris alates 01.11.2022, mistõttu palgatõendit esitada ei saa. Ta oli Eesti Töötukassa arvel 2021. a septembrist 2022. a novembrini. Kostja ema sissetulekuks on vaid lastetoetus 60 eurot ja Riigi elatisabi 100 eurot. Oma vara tal olemas ei ole. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3(8)

Tsiviilasi nr 2-22-14749

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb seetõttu osaliselt rahuldada. Hageja nõue on vähendada hagejalt 08.03.2021. a otsusega (tagaseljaotsus) nr 2-21-1197 välja mõistetud elatise suurus ning mõista hagejalt välja kostja kasuks igakuise elatise 50 euro suuruses alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kohus tegi kindlaks, et Viru Maakohus 08.03.2021. a otsusega (tagaseljaotsus) nr 2-21-1197 (tl 62), jõustunud 09.04.2021 (tl 63), mõistis välja D G V G kasuks elatis 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01. jaanuarist 2021 kuni V G täisealiseks saamiseni XXX. Seetõttu on tegu jõustunud kohtulahendiga, mis kohustab hagejat maksma kostja ülalpidamiseks igakuist elatist. PKS § 2172 lg 1 järgi kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib kohtus nõuda üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga 4(8)

Tsiviilasi nr 2-22-14749

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hageja nõuab väljamõistetud elatise vähendamist 50 euroni kuus. Kostja ei ole hagiga nõus. Kostja on arvestanud kohtu antud selgitusega ning nõus kehtivas seaduses sätestatud elatise miinimummääraga. PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära jäid sisuliselt muutmata (muudeti vaid 2. lõike sõnastust), s.o et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise välja mõista mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Hagi põhjendatuse otsustamisel peab kohus tuvastama, kas pärast varasema otsuse tegemist on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud ning millises suuruses on hageja võimeline andma oma lapsele ülalpidamist. Hageja tugines nõuded põhjendades sellele, et pärast otsuse tegemist viibis ta vanglas, kus tal ei olnud võimalik elatist maksta, kuna ta jäi sissetulekuallikatest ilma. Antud olukorras ei sõltu hagejast mitte kui midagi ning temal puuduvad üleüldse võimalused sissetuleku teenimiseks ja seega lapsele ülalpidamise andmiseks. Hageja vabanes vanglast 26.06.2023. Praegu hageja töötab, kuid ei saa saada tasuvamat palka või minna tööle välismaale paragrahvi tõttu. Hageja palub otsuse tegemisel arvestada, et kostja ema saab peretoetust. Riigikohus on 09.06.2017. a otsuse nr 3-2-1-35-17 p-s 32 selgitanud, et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Varasem, hagejat elatist maksma kohustav otsus tehti 08.03.2021. Viru Maakohtu 01.12.2021. a (tl 11-14) ja 27.05.2022. a (tl 5-10) määrustest nr 1-21-2223 nähtuvalt peeti hageja kahtlustatavana kinni 06.10.2020 ja vahistati kaheks kuuks Viru Maakohtu 08.10.2020. a määrusega. Seejärel hageja vahi all pidamise tähtaeg korduvalt pikendati. Eeltoodu alusel viibis hageja 08.03.2021. a. otsuse tegemise ajal hoopis vahi all, seega see asjaolu ei ole pärast varasema otsuse tegemist tekkinud, mis annaks alust nõuda elatise suuruse muutmist. Varasem kohtuotsus oli tagaseljaotsus, kuna hageja hagile tähtajal ei vastanud. Hageja tegevusetus varasema asja menetlemisel ei õigusta hilisemas menetluses väidete esitamist, mida tuli esitada varasemas menetluses. Ülaltoodu tõttu jätab kohus tähelepanuta hageja väited Tartu Halduskohtu 30.11.2009. a ja Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2010. a otsustes (asi nr 3-09-1896) VangS § 44 analüüsimise kohta. Hageja varalise olukorra kindlakstegemiseks tegi kohus päringuid erinevatele registritele ja ametitele. Hageja seletuste kohaselt on olemasolev korter hageja elukohaks ja selle korteri eest on hagejal maksta laenu veelgi kümne aasta jooksul. 5(8)

Tsiviilasi nr 2-22-14749

Äriregistris puuduvad andmed hageja kohta, et ta oleks mingi ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et talle kuuluks liikmelisus hooneühistus. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed hageja kohta, et temale kuuluks sõiduauto või et ta oleks teistele isikutele kuuluvate sõiduautode vastutavaks kasutajaks. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri (tl 64-65) andmetel töötas hageja seisuga 13.09.2023 viimati ajavahemikul 01.12.2015-20.10.2020. Maksu- ja Tolliameti 19.08.2023. a teatisest (tl 81) nähtuvalt ei ole ajavahemikul 01.01.2022– 31.08.2023 hagejale väljamakseid tehtud. Sotsiaalkindlustusameti 18.09.2023. a (tl 78) vastuse kohaselt ei ole D G pensioni ja/või toetuseid alates 01.01.2022 kuni käesoleva ajani määratud. AS-i Pensionikeskus 21.09.2023. a teatise (tl 85) kohaselt avati D G nimel pensionikonto. D G ei esitanud raha väljavõtmise avaldust. D G ei liitunud täiendava kogumispensioniga. Kinnistusraamatu andmetel (tl 68) on hageja omandis XXX aadressil XXX asuv 69,80 m2 suurune eriomand, millele on seatud hüpoteek Swedbank AS-i kasuks. Eesti Töötukassa 15.09.2023. a teatise (tl 75) kohaselt on D G töötuna arvel alates 06.06.2023. D G määtatud töötutoetus 13.06.2023-08.06.2024, 1 kalendripäev – 10,55. Tasutud töötutoetus 79. kalendripäeva eest, 13.06.2023-30.08.2023. Summa kokku 833,45. PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja väikene sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole iseenesest aluseks elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Küll hageja peab tegema kõik endast sõltuva vahendite hankimiseks oma lapse ja enese ülalpidamiseks. Hageja leiab võimalust maksta välja laenu osamaksed, seega peab ta leidma ka võimalust anda ülalpidamist oma lapsele seadusega sätestatud miinimummääras ning elatise vähendamiseks 50 euroni ei ole alust. Küll aga põhjendatud on alates 01.01.2022 elatise suurust puudutavate seaduse sätete muutmise tõttu vähendada elatis kuni seaduses sätestatud miinimummäärani. Kohus leiab, et sellises suuruses on hageja võimeline andma kostjale ülalpidamist enda huvide kahjustamata. Seega, hagi on põhjendatud osaliselt. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiv õigus võtab elatise minimaalmäära kindlakstegemisel arvesse nii kohustatud vanema sissetuleku kui asjaolud, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles saab rahuldada lapse vajadused nende toetuste arvel. Sotsiaalkindlustusameti 18.09.2023. a (tl 78) vastuse kohaselt määrati J T (kostja seaduslik esindaja) alates 01.01.2022 kuni käesoleva ajani seoses lapse V T kasvatamisega igakuine lapsetoetus 60 eurot 01.01.2022 kuni 31.12.2022 ning 80 eurot 01.01.2023 kuni 30.09.2023. Hageja ega kostja ei väitnud ega seda nähtu kohtule esitatud tõenditest, et kostja viibinuks hageja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viieteist ööpäeva kuus. Seetõttu ei ole käesoleval juhul alust elatist kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga proportsionaalses osas vähendada (PKS § 101 lg 6). 6(8)

Tsiviilasi nr 2-22-14749

Osapooltel ei ole vaidlust, et ei ole hagejal ja kostja esindajal enam ühiseid alaealisi lapsi peale kostja. Seetõttu ei ole alust elatise suurust vähendada PKS § 101 lg 1 p 7 alusel. Eeltoodust lähtudes oli ajavahemikul 03.10.2022–31.01.2023 käesoleval juhul PKS § 101 lg 1 alusel väljaarvutatud miinimumelatis 225,64 eurot (255,64-60/2); ajavahemikul 01.02.202331.03.2023 oli see 215,64 eurot (255,64-80/2) ning alates 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 PKS § 101 alusel väljaarvutatav elatise suurus on 260,33 eurot (303,33-80/2). Eelneva alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus rahuldab hagi elatise vähendamise osas, kuid mõistab hagejalt kostja kasuks välja elatist alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS §-s 101 sätestatud määras. Kohus muudab Viru Maakohtu 08.03.2021. a otsusega nr 2-21-1197 välja mõistetud elatise suurust alates 03.10.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni ning mõistab elatise välja alljärgnevalt: ajavahemiku 03.10.2022–31.01.2023 eest 225,64 eurot kuus; ajavahemiku 01.02.2023–31.03.2023 eest 215,64 eurot kuus; alates 01.04.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni 15.04.2032 summas 260,33 eurot kuus (209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 1. aprillil 2024), tulenevalt baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4 järgi ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kostja ema sissetulekud ja varaline seisund PKS § 105 lg 3 näeb ette, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kohus kontrollis ka kostja ema J T sissetulekud ja varalise seisundi üle. Äriregistris puuduvad andmed kostja ema kohta, et ta oleks mingi ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et talle kuuluks liikmelisus hooneühistus. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed kostja ema kohta, et temale kuuluks sõiduauto või et ta oleks teistele isikutele kuuluvate sõiduautode vastutavaks kasutajaks. Kinnistusraamatus pole andmeid kostja emale kuuluvate kinnisasjade kohta. Seisuga 13.09.2023 Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri (tl 66-67) andmetel töötab kostja ema alates 01.11.2022 V OÜ-s hambaraviõena. Ajavahemikul 01.03.202331.03.2023 töötas kostja ema täiendavalt D OÜ-s konverentside ja ürituste korraldajana. Maksu- ja Tolliameti 19.08.2023. a teatisest (tl 82) ja sellele lisatud maksuandmete tõendist nähtuvalt on kostja emale ajavahemikul 01.01.2022–31.08.2023 tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 9203,67 eurot. Väljamakseid tegid osaühing V OÜ, Sotsiaalkindlustusamet, Swedbank AS, Eesti Töötukassa ja Tervisekassa. Sotsiaalkindlustusameti 18.09.2023. a (tl 78) vastuse kohaselt määrati kostja emale alates 01.01.2022 kuni käesoleva ajani seoses lapse V T kasvatamisega igakuine lapsetoetus 60 eurot 01.01.2022 kuni 31.12.2022 ning 80 eurot 01.01.2023 kuni 30.09.2023; igakuine elatisabi 100 eurot 01.01.2022 kuni 30.09.2023. Elatisabi makseid Sotsiaalkindlustusamet ei garanteeri, kuna see sõltub täitemenetlusest (st kas elatisnõude võlgnik täidab ülalpidamiskohustust või mitte) 7(8)

Tsiviilasi nr 2-22-14749

ning selle üle peab arvestust kohtutäitur. 11.2022 - hinnatõusu leevendamise toetus 50 eurot ning 04.2023 - lapsepuhkus (Puhkuse- ja keskmise töötasu hüvitamine) 274 eurot. AS-i Pensionikeskus 21.09.2023. a teatisest (tl 85) nähtuvalt on J T nimel avatud pensionikonto. J T on esitanud raha väljavõtmise avalduse 04.01.2021 ja 2021. a septembris on talle välja makstud kokku 3103,59 eurot. J T ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Kohus leiab toodud tõendite põhjal, et kostja ema sissetulek võimaldab tal anda kostjale ülalpidamist samas suuruses nagu mõisteti hagejalt alates 03.10.2022 välja. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks näljas, et temal ei oleks riideid olemas jne, millest on kohtu hinnangul järeldada, et kostja oli vajaminevaga kindlustatud ema poolt ning et ema tegi selleks endast sõltuva. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.