Viru Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.11.2023, Narva
Tsiviilasja number
2-22-7472
Tsiviilasi
A V hagi V C vastu abialu lahutamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamine
nende Hageja: A V (IK XXX), elukoht: XXX Kostja: V C (IK XXX), elukoht: XXX 03.11.2023 kohtuistungil
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud A V esitas 19.05.2022 hagi V C vastu, milles palus lahutada tema ja V C vahel sõlmitud abielu.
Poolte vahel on 25.01.2020 sõlmitud abielu. Hageja soovib lahutada, pooled ei ela koos ja abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja viibib Vene Föderatsiooni kinnipidamisasutuses ja kohus kuulas ta ära kirjalikult. Kostja oli lahutamisega nõus. Istungil jäi hageja oma nõude juurde. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikkel 28 lg 2 kohaselt kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Kohus, kuulanud kostja ära kirjalikult ning hageja kohtuistungil ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Hagiavaldusest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 25.01.2020. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Toimiku materjalidest ja hageja poolt antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Pooled elavad eraldi. Kostja on Vene Föderatsiooni kinnipidamisasutuses ja on andnud oma nõusoleku lahutamiseks kirjaliku ärakuulamise käigus (dtl 32). Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja soov on abielu lahutada ning hageja arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub ühine tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus kulud poolte kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Hageja on tasunud enam riigilõivu 120 eurot. Riigilõivu seaduse § 59 lg 2 kohaselt hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks tasutakse riigilõivu 100 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt enam tasutud osas riigilõiv tagastatakse. Seega tuleb hagejale enam tasutud riigilõiv 20 euro ulatuses tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.