2-23-11800/11 - Perekonnaõigus - Ühisvara jagamine - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostjate vastu ühisvara jagamise nõudes. Kohus võttis hagi 22.08.2023 määrusega menetlusse ja andis kostjatele tähtaja 14 päeva hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjatele isiklikult kätte toimetada. Kohus jättis 22.09.2023 kohtudokumendid kostjatele eluruumi postkasti. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2-23-11800 TsMS § 326 kohaselt võib menetlusdokumendi lugeda kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sellisel viisil on kättetoimetamine lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt ühel korral ja seda ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seadustiku § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. Kohtul ei õnnestunud kohtudokumente kostjatele kätte toimetada 14.09.2023 ja 22.09.2023. Kohus jättis kohtudokumendid kostjate eluruumi postkasti 22.09.2023. Kostjate vastuse esitamise tähtajaks oli 06.10.2023. Kostjad ei ole hagiavaldusele vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. A. D.ile ja N. D.le kuulub ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX(registriosa nr XXX). Kostjate varasuhte liigiks on varaühisus. Pärnu Maakohtu 19.06.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-23118406 mõisteti kostjalt I Revensen OÜ kasuks välja võlg 1395,74 eurot, täiendavalt mõisteti kostjalt I välja põhivõlalt 771,06 eurot arvestatav viivis 0,065700% päevas alates 20.06.2023. 20.06.2023 pöördus Revensen OÜ täitmisavaldusega kohtutäitur Andrei Krek poole, kes algatas 20.06.2023 täiteasja nr 066/2023/2490. Pärnu Maakohtu 30.06.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas 223-113292 mõisteti kostjalt I Revensen OÜ kasuks välja võlg 2925,23 eurot, täiendavalt mõisteti kostjalt I välja põhivõlalt 2292,67 eurot arvestatav viivis 0,065700% päevas alates 01.07.2023. 30.06.2023 pöördus Revensen OÜ täitmisavaldusega kohtutäitur Andrei Krek poole, kes algatas 30.06.2023 täiteasja nr 066/2023/2695. Täitemenetluse raames laekumisi toimunud ei ole. Võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) §-ga 33 lg 3, § 37 lg 3, § 38, § 211 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 445 lg 2 alusel jätab kohus Viru Maakohtu 22.08.2023 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu (keelumärge) kehtima kuni uue omaniku kandmiseni kinnistusraamatusse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kuna tegemist ei ole solidaarvõlgnikega, siis tuleb menetluskulud (970 eurot) kostjatelt välja mõista võrdsetes osades, so A. D.ilt 485 eurot ja N. D.lt 485 eurot.