Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja Y (isikukood XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Y 25.09.2023. a apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 23.08.2023. a tagaseljaotsus ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse resolutsiooni punkti 2 peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.X (hageja, laps) esitas 28.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ylt (kostja, isa) igakuiselt elatise summas 225,64 euro välja mõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi 29.06.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati kostjale kätte 06.07.2022. Kostja esitas 14.07.2022 nõudele vastuväite, millega seoses lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja 04.08.2022 anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 09.09.2022 hagiavalduse, mida täiendas 04.11.2022. Täiendatud hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt hageja kasuks alates 28.06.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (25.02.2025) välja mõista igakuine elatis 225,64 eurot (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest 30 eurot (PHS § 17 lg 3). Hageja taotles kohustada kostjat tasuma elatist C pangakontole. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Menetluse edasine käik
3.Kostja esitas kohtule 21.12.2022 vastuse hagile, milles ei tunnistanud hagi, sest täidab lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kostja palus asi läbi vaadata kohtuistungil.
4.Maakohus määra kohtuistungi aja, kuid kostja istungile ei ilmunud. Maakohus rahuldas hagi 07.03.2023 tagaseljaotsusega.
5.10.04.2023 esitas kostja kaja. Maakohus taastas menetluse 20.06.2023 kohtumäärusega ning määras kohtuistungi ajaks 21.08.2023.
6.Kostja esitas kohtule 11.08.2023 taotluse istungil osalemiseks videokonverentsi vahendusel, mille maakohus jättis rahuldamata ja selgitas kostjale, et kohus arutab asja vahetult. 17.08.2023 esitas kostja kohtule taotluse kohtuistungi tühistamiseks või alternatiivselt asja arutamiseks videokonverentsi vahendusel. Kostja esitas kohtule ambulatoorse epikriisi, mis kostja hinnangul tõendas, et kostja ei saa kohtuistungile vahetult ilmuda. 21.08.2023 kohtuistungil jättis kohus kostja taotluse kohtuistungi aja tühistamiseks rahuldamata. Kohus rahuldas hageja taotluse asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Maakohtu teine tagaseljaotsus
7.Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 28.06.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 25.02.2025 perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras, s.o 225,64 eurot (209,2 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 01.04 (esimest korda 01.04.2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Maakohus määras, et ülalpidamiseks välja mõistetud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja Ca arvelduskontole. Maakohus tunnistas otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks ning jättis menetluskulud 280 eurot kostja kanda.
2-22-123140
8.Maakohus asus seisukohale, et puuduvad TsMS § 413 lg 3 p-s 1-3 nimetatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohtukutse on kostjale kätte toimetatud 13.07.2023 ning talle on selgitatud istungilt puudumise tagajärgi.
9.Maakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud kohtule mõjuvat põhjust istungile ilmumata jätmiseks. Maakohus leidis, et kostja esitatud puude raskusastme tuvastamise otsus ei tõenda, et isik ei saaks ilmuda kohtuistungile. Maakohtule esitatud 15.08.2023 EMO epikriisi kohaselt on kostja vaatamata keskmise puude raskusastmele võimeline sõitma jalgrattaga, mis annab kohtule aluse asuda seisukohale, et isikul ei ole takistatud kohtusse ilmumine. Samuti ei nähtu epikriisist asjaolusid, millest saaks järelda, et kostjal on takistatud kohtuistungile ilmumine 21.08.2023. Maakohus leidis, et kohtuistungile ilmumata jätmine ja kohtule korduvate taotluste esitamine menetluse venitamise eesmärgil kinnitab, et kostja ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt.
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jättis maakohus menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus
11.Kostja esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada tagaseljaotsus ning saata asi tagasi maakohtule menetlemiseks.
12.Kostja leidis, et maakohus on ebaõigesti asja lahendanud tagaseljaotsusega, sest ei arvestanud kostja esitatud põhistatud taotlusega istungi edasilükkamiseks või alternatiivselt videosilla vahendusel kohtuistungil osalemiseks. Kostja esitas peatrauma kohta epikriisi ning selgitas, et on kodusel ravil. Kostja esitas apellatsioonkaebusega töövõimetuslehe väljavõtte.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja toimiku materjali ja apellatsioonkaebusega, leiab, et asi tuleb lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Pärnu Maakohtu 23.08.2023. a tagaseljaotsus tühistada ja saata tsiviilasi TsMS § 657 lgst 2 tulenevalt uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud tagaseljaotsuse tegemise keeldu, eelkõige TsMS § 413 lg 3 p 2, sest ei arvestanud, et kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks, ning sellist rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
14.Kolleegium leiab, et maakohus on asja lahendamisel teistkordse tagaseljaotsusega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. TsMS § 646 kohaselt võib apellatsioonikohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kolleegium lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest tegemist on maakohtu poolt oluline menetlusõiguse normi rikkumisega. TsMS § 657 lg 2 järgi tagaseljaotsuse tühistamisel saadetakse asi täies ulatuses uueks läbivaatamiseks maakohtule.
15.TsMS § 420 lg 2 kohaselt kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Kohtupraktikast tulenevalt peab kohus nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebuse
2-22-123140 lahendamisel kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi omal algatusel. Tuvastades tagaseljaotsuse tegemise eelduste puudumise, peab kaja lahendav maakohus või menetluse taastamata jätmise peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebust lahendav ringkonnakohus või Riigikohus asjas menetluse taastama (RKTKo 26.10.2009, 3-2-1-74-09, p 12).
16.Tagaseljaotsuse tegemine kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral on reguleeritud TsMS §-s 413. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sama normi lg 3 p-des 1-3 on märgitud olukorrad, kui tagaseljaotsuse tegemine ei ole lubatud.
17.Kolleegium juhib tähelepanu, et TsMS §-st 413 tuleneb muuhulgas, et kohus peab tagaseljaosuse tegemisel kontrollima omal algatusel hagi veenvust, subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine, TsMS § 438 lg 1). Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1 viimane lause) (RKTKm 06.06.2012, 3-2-160-12, p 12). Kolleegiumi arvates ei vasta praeguses asjas tehtud ja vaidlustatud tagaseljaotsuses esitatud kohtu põhjendused tagaseljaotsuse nõuetele. Hageja on esitanud käesolevas tsiviilasjas kostja vastu hagi miinimummääras igakuise elatise väljamõistmiseks, kuid maakohus ei ole esile toonud, millised hageja esitatud asjaolud millisele õigussuhtele tuginemist võimaldavad. Iseenesest saaks ringkonnakohus vaidlusaluse hagi tagaseljaotsusega rahuldamise õiguslikku põhjendatust täiendavalt kontrollida ja lisada ise vastavad põhjendused, kuid arvestades teist maakohtu menetluslikku minetust, mis tingib tagaseljaotsuse tühistamise ja maakohtule tagasi saatmise, ei pea seda võimalikuks.
18.Kolleegium leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme jättes tähelepanuta TsMS § 413 lg 3 p 2, mille kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. Käesoleval juhul esitas kostja 17.08.2023 taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks või alternatiivselt kohtuistungil osalemiseks videosilla vahendusel põhjendades seda enda tervisliku seisundiga, mille tõttu viibib kuni 23.08.2023 kodusel ravil. Kostja lisas taotlusele 15.08.2023 erakorralise meditsiini osakonna epikriisi, millest ilmneb, et kostjal on pindmine peavigastus ja peapõrutus. Seega täitis kostja TsMS § 413 lg 3 p-s 2 sätestatud eeldused: teatas maakohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja põhistas seda.
19.TsMS § 352 lg 6 kohaselt lahendab kohus mh kohtuistungi edasilükkamise taotluse viivitamata ja võimaluse korral enne kohtuistungit ning teavitab sellest viivitamata menetlusosalisi. Kui menetlusosaline taotleb istungi edasilükkamist, samuti aja tühistamist või muutmist õigel ajal, on tal õiguspärane ootus, et kohus lahendab taotluse enne kohtuistungit ja teavitab sellest viivitamata taotluse esitajat. Selliselt on taotluse esitajal võimalik mh teha ümberkorraldusi enda ajakavas, saata istungile enda asemel esindaja vms. Vaatamata TsMS § 352 lg-s 6 sätestatule lahendas maakohus kostja 17.08.2023 taotluse alles 21.08.2023 toimunud kohtuistungil, jättes kostja seni teadmatusse. Käesoleval juhul ei saa väita ka, et kostja oleks esitanud kohtuistungi edasilükkamise taotluse viimasel hetkel, mistõttu ei saanud eeldada, et maakohus lahendab taotluse enne istungit.
20.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kostja alternatiivset taotlust kohtuistungil osalemise kohta videosilla teel toetab TsMS § 350 lg 1, mille järgi võib kohus korraldada istungi
2-22-123140 menetluskonverentsina selliselt, et menetlusosalisel on võimalik viibida istungi ajal muus kohas ja teha sealt reaalajas menetlustoiminguid. Arvestades isikute liikumist, kohtuistungite aja määramise piiratud võimalusi ning tehniliste lahenduste arengut ja kättesaadavust, on videokonverentsi võimaluse kasutamine põhjendatud, kui see muudab efektiivsemaks ja kiiremaks kohtu ja menetlusosaliste vahel informatsiooni vahetamise. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu käesoleval juhul takistusi või erilisi põhjuseid, miks ei võiks kostja osaleda kohtuistungil videosilla teel arvestades muuhulgas seda, et kohtumaja asub Kärdlas ning kostja elab Tallinnas.
21.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu tagaseljaotsus tühistada ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
22.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.