2-22-9469
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 9. oktoober 2023, Narva kohtumaja 2-22-9469 A O hagi A O vastu elatise saamise nõudes Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Kirjalik menetlus Hageja A O (isikukood XXX), elukoht Võisi tee 12, Võru Hageja seaduslik esindaja O O (isikukood XXX) Hageja määratud esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Kostja A O (isikukood XXX), elukoht XXX Kostja lepinguline esindaja Olga Väina-Keisler
Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumäärusele ei ole võimalik esitada määruskaebus. Kohtumäärus jõustub kohtumääruse kättetoimetamisega menetlusosalistele.
1(3)
2-22-9469 Hageja esitas 28.06.2022 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hageja nõue on elatise väljamõistmine igakuise elatusrahana 225,64 eurot, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa, alates 28. juunist 2022 kuni A O täisealiseks saamiseni XXX. Hageja nõudis ka elatusraha võlgnevuse väljamõistmist perioodi 01.05.2022-27.06.2022 eest summas 218,13 eurot. Kostja ei ole hagiga nõus kuna veedab lapsega aega ja kannab sel ajal lapsega seotud kulud, mis annab aluse PKS § 101 lg-st 6 tulenevalt vähendada elatise summat. Kohtuistungil 16.08.2023 arutasid pooled lapse kulutuste suurus ning võimalusi arutada kompromissi. Kostja tugineb ka tsiviilasjas nr 2-22-6095 kehtestatud suhtluskorrale. Pooled esitasid 31.08.2023 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissis leppisid pooled kokku, et tasutava elatise suuruses, tasumise tähtajas ja korras. Pooled leppisid ka kokku, et hageja loobub tagasiulatuva elatise võlgnevuse nõudest. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, s.h tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss oma määrusega ning ühtlasi lõpetada asjas menetlus. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus tegi kindlaks, et kompromissi punktis 1 teises lauses esineb ilmne ebatäpsus. Siin on märgitud, et PKS § 101 lg-s 6 sätestatud aeg arvutatakse vastavalt Harju Maakohtu 27.09.2022 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-22-60953 sätestatule. Kohus tegi kindlaks, et suhtlemiskorra vaidluse lahendas Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-22-6095. Kohus tegi selles asjas lõpplahendi 27.09.2022, mis jõustus 13.10.2022. Määrusega oli määratud lapse ja isa suhtluskord.
Kohus, tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus ei nõudnud pooltel kompromissis ebatäpsuse parandamist. Kohus leiab, et tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis on võimalik parandada kohtu poolt. Kohus sõnastab kompromissi p 1 teise lause järgmiselt: „PKS § 101 lg-s 6 sätestatud aeg arvutatakse vastavalt Viru Maakohtu 27.09.2022 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-22-6095 sätestatule.“ Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 2(3)
2-22-9469 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad edasikaebamise õigusest ja seega ei saa kohtumääruse peale esitada määruskaebust. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.