Välja mõista S B A B igakuine elatis alates 01. jaanuarist 2022 kuni A B täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud pool lapsetoetusest (PKS § 101 lg 5) järgneva arvestuse alusel:
4.1.Perioodil 01. jaanuar 2022 kuni 31. märts 2022 on elatise igakuine summa 213,44 eurot kuus.
4.2.Perioodil 01. aprill 2022 kuni 31. jaanuar 2023 on igakuise elatise summa 225,64 eurot kuus.
4.3.Perioodil 01. veebruar 2023 kuni 31. märts 2023 on igakuise elatise summa 215,64 eurot kuus.
4.4.Alates 01. aprillist 2023 on igakuise elatise summa 260,33 eurot kuus (s.o 249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning 1(6)
lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).
5.Jätta S Bmenetluskulud tema enda kanda.
6.Jätta A B menetluskulud tema enda kanda.
7.Menetlusosalistele ja Eesti Vabariigile hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
8.Saata kohtuotsus menetlusosalistele ja Justiitsministeeriumile.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Justiitsministeeriumi vahendusel 19.10.2020 Viru Maakohtule hagi A B vastu elatise vähendamise nõudes. 29.01.2021 esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt on hagejalt kostja kasuks Viru Maakohtu 20.06.2016 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-15-5380 välja mõistetud elatis seadusega sätestatud minimaalmääras (hagiavalduse esitamise hetkel 292 eurot). Hagiavalduse esitamise hetkeks on hagejal uus perekond, tal on kaks alaealist last (Y B, sünd. XXX.a ja A B, sünd. XXX). Arvestades kujunenud kohtupraktika elatise vähendamisel lapse isa võib taotleda elatise vähendamist pool peretoetuse summast .Hageja sissetulekuks on 9744 SEK kuus (s.o ligikaudu 963,70 eurot), millele lisandub Rootsi Kuningriigi poolt tasutav peretoetus kahele alaealisele lapsele. Hageja sissetulekud ei võimalda tal tasuda kostjale elatist Viru Maakohtu otsusega asjas 2-15-5380 märgitud määras, s.o mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga. Kuid tuleb võtta arvesse see asjaolu, et hageja pere kulud on kaetud toetuse arvel ja Rootsi Kuningariigi poolt esitatud andmete järgi toetusega kaetakse pere minimaalsed kulusid: kulud eluasemele ja tervisehoiule. Hageja pere kulude bilanss on negatiivne, Katmata jäävad kulud summas keskmiselt 6500 SEK kuus, ehk 654,86 eurot kuus. Hageja palub vähendada elatise summat kuni 80 euroni kuus.
2.Kostja hagiavaldusele vastuväiteid ei esitanud.
3.Kohus korraldas tsiviilasja lahendamiseks kohtuistungid 22.10.2021, 10.03.2022 ja 23. augustil 2023. Kostja seaduslik esindaja ei osalenud 22.10.2021 kohtuistungil haigestumise tõttu ja kohus lükkas asja arutamise edasi, 10.03.2022 toimunud kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud ega teatanud ka mõjuvast põhjusest kohtuistungilt puudumiseks, kohus lükkas asja arutamise edasi, 23.08.2023 toimunud kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud ega teatanud ka mõjuvast põhjusest kohtuistungilt puudumiseks, kohus rahuldas hageja taotluse ja määras lahendada asi sisuliselt ilma kostja osavõtuta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2(6)
4.Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega ning korraldanud tsiviilasjas kolm kohtuistungit, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja seeläbi tuleb hagi rahuldada osaliselt.
5.Kostja on alaealine laps, kelle elukoht on Eestis. Hageja elukoht on Rootsis. Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes art 15 ja ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli (Haagi protokoll) art 3 lg 1 kohaselt kohaldub asja lahendamisel Eesti õigus.
6.Hageja nõudeks on kostja kasuks Viru Maakohtu 20.06.2016 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 215-5380 välja mõistetud elatise vähendamine 80 euroni kuus. Viru Maakohtu 20.06.2016 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-15-5380 mõistis kohus S B A B kasuks igakuise elatis summas 195 eurot ajavahemikul alates 09.04.2015 kuni 31.12.2015 ning summas 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära, alates 01.01.2016 kuni A B täisealiseks saamiseni XXX. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seetõttu esineb jõustunud kohtulahend, mis kohustab hagejat maksma kostja ülalpidamiseks igakuist elatist. Hageja põhjendab miinimumsuurusest väiksema elatise väljamõistmist asjaoluga, et tal on uus pere ja kaks alaealist last (sündinud aastatel 2011 ja 2013). Lisaks ei võimalda hageja sissetulekud tasuda kostjale seadusjärgset miinimumelatist (sissetulek ca 963,70 eurot kuus). Hageja palub elatise väljamõistmisel elatist vähendada poole peretoetuse summa võrra. Kostja hagiavaldusele vastu ei vaielnud ega oma seisukohta ei esitanud.
7.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). PKS § 2172 lg 2 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
8.Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 497 märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS § 102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 3(6)
neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-15-5380 20.06.2016 kohtulahendi tegemisel.
9.Tsiviilasjas 2-15-5380 esitatud hagiavalduse kohaselt palus hageja (käesoleva tsiviilasja kostja) kostjalt (käesoleva tsiviilasja hageja) välja mõista elatise sel ajal kehtinud miinimumsummas, vastuväiteid hagiavaldusele ei esitatud. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et käesoleva tsiviilasja hageja oli võimeline käesoleva tsiviilasja kostjale maksma 2015 aastal elatist miinimumsummas igakuiselt ning alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära puudusid. Hageja alaealised lapsed on sündinud vastavalt aastatel 2006, 2011 ja 2013. Kohus märgib, et aastal 2015 oli elatise miinimumiks 215 eurot. Nimetatust võib kohtu hinnangul ka järeldada, et hageja igakuised kulud vastasid 2015 aastal vähemalt 860 eurole, s.o elatusraha kolmele lapsele ja hageja enda ülalpidamine (215 x 4). Seega asub kohus seisukohale, et hageja sissetulekud ja majanduslikud võimalused ei ole võrrelduna 2015. aastaga käesolevaks hetkeks oluliselt muutunud.
10.Kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes juhul, kui esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Käesolevas tsiviilasjas on hageja välja toonud, et tema igakuised sissetulekud on summas ca 963,70 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Hageja on töövõimeline ja -ealine. Juhul kui hageja sissetulek ei ole hageja ja tema alaealise laste vajaduste katteks piisav, tuleb hagejal leida võimalusi oma sissetulekute suurendamiseks.
11.Hageja tugineb hagiavalduses asjaolule, et tal on uus pere ning kaks alaealist ülalpeetavat. Kohus märgib, et hageja alaealised lapsed on sündinud vastavalt aastatel 2011 ja 2013, seega ei ole hageja ülalpeetavate ring võrreldes tsiviilasjas 2-15-5380 tehtud lahendi ajaga muutunud.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei esine mõjuvat põhjust, mis annaks alust vähendada elatist alla miinimummäära. Hageja lapsevanemana on kohustatud kostjat ülal pidama ning elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära ei ole alust.
4(6)
13.Riigikohus tõi 22. juuni 2022. a otsuse nr 2-19-19160 p-s 11 välja, et 1. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega on kehtestatud uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Seadusandja on teinud PKS §-s 2172 enne nimetatud kuupäeva tehtud elatiselahendite kohta, kuid reguleerimata on, millise õiguse alusel tuleb lahendada pooleliolevad elatiseasjad. Sama otsuse p-de 12 ja 13 kohaselt rõhutas Riigikohus senises kohtupraktikas, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Perekonnaseaduse jõustumisel selgitas Riigikohus, et kui elatisehagi on esitatud enne 1. juulit 2010, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 1. juulini 2010 elatise välja enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates 1. juulist 2010 tuleb lähtuda aga kehtiva perekonnaseaduse sätetest (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2011. a otsus nr 3-2-1-75-11, p 11; 17. mai 2011. a otsus nr 3-21-33-11, p 16; 28. oktoobri 2010. a otsus nr 3-2-1-85-10, p 18; 16. veebruari 2011. a otsus nr 3-2-1164-10, p 16). Kolleegium jääb kõnealuse seisukoha juurde ning leiab, et sarnaselt saab kohus PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista 31. detsembrini 2021 elatise välja enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates 1. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest. Osundatud seisukohtadest lähtub kohus ka käesoleva asja lahendamisel. TsMS § 459 sätted ei ole muutunud, kuid enne 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks kuni 31.12.2021 kehtinud PKS asjakohased sätted ning alates 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks pärast 31.12.2021 kehtima hakanud PKS asjakohaste sätete redaktsiooni.
14.Hagi esitamise ajal ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (kuni 31. detsember 2021 kehtinud PKS § 101 lg 1), mis oli 2020.–2021. aastail 292 eurot. Alates 1. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Miinimumelatise arvutamise alused on sätestatud PKS § 101 lg-tes 2–7. PKS § 2172 lg 1 kohaselt kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja oma nõuete põhjendamisel tugines muuhulgas õigusliku olukorra muutumisele.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et varasema otsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks perioodil 19.10.2020 kuni 31.12.2021 alust ei ole. Kohus on seisukohal, et antud perioodil elatise määra vähendamiseks miinimumelatisest väiksema määrani ei ole põhjendatud. Kohus jätab hagiavalduse nimetatud osas rahuldamata.
16.Kooskõlas PKS § 101 lg-ga 1 alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lg-test 3-5, 7 tulenevalt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused 5(6)
saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 oli ühele alaealisele lapsele miinimumelatis 213,44 eurot, ajavahemikul 01.04.2022–31.03.2023 225,64 eurot, ajavahemikul 01.02.2023 – 31.03.2022 215,64 eurot kuus ning alates 01.04.2023 on igakuise elatise summa 260,33 eurot kuus.
17.Kogumina eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Kohus vähendab varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust alates 01.01.2022 ning mõistab hagejalt välja kostja kasuks elatise perioodil 01.01.2022 – 31.03.2022 summas 213,44 eurot kuus; perioodil 01.04.2022 - 31.01.2023 summas 225,64 eurot kuus; perioodil 01.02.2023 – 31.03.2022 summas 215,64 eurot kuus ning alates 01.04.2023 on igakuise elatise summa 260,33 eurot kuus (s.o 249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust). Kohus juhib osapoolte tähelepanu, et PKS § 101 lg 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Seetõttu võib alates 1. aprillist 2024 PKS § 101 alusel väljaarvutatav elatise suurus muutuda. Ka võib PKS § 101 alusel väljaarvutatav elatise suurus muutuda lapsetoetuse suuruse muutmise korral. Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
19.Hagejale on Viru Maakohtu 27. oktoobri 2020 kohtumäärusega määratud tsiviilasja menetluses esindaja riigi õigusabi korras ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Samuti on hagejale antud tõlkeabi kohustuseta hüvitada tõlkekulud. Seega jäävad hageja riigi õigusabi kulud ja hageja dokumentide tõlkimise kulud Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.