lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-6497/57

Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 31.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-6497/57
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1116
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht

teatavaks 31.08.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-6497

Tsiviilasi

Xi (X) hagi Y vastu põlvnemise tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

nende Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja esindajad Q (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler 29.08.2023 Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised

ja

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Lugeda tuvastatuks, et Ql (Q, isikukood xxxxxxxxxxx) 06.01.2023 sündinud tütar Y (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb Xist (isikukood xxxxxxxxxxx).
3.Saata kohtuotsus peale jõustumist rahvastikuregistri kande tegemiseks Tallinna Perekonnaseisuametile.
4.Xi taotlus rahuldada ja tagastada Xile riigilõiv summas 20 eurot. Riigilõiv tagastada Xi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.09.20262-26-13105/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-26-12976/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13437/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
6.
Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Hageja nõue ja põhjendused
1.X (hageja) esitas 02.05.2023 (hagi terviktekst 04.05.2023) Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu põlvnemise tuvastamiseks. Hagi tervikteksti kohaselt oli hageja intiimses suhtes Qga alates 01.06.2021 kuni 15.11.2022. Mais 2022 kinnitati rasedus ultraheliuuringuga. Eeldatav rasestumise kuupäev oli 11.04.2022. Tähtaeg oli 31.12.2022. Y sündis 06.01.2023. Laps ei olnud hageja nimele registreeritud, kuid Q ütles korduvalt, et tegemist on hageja lapsega ja ta ei ole hagejat lapse isaks registreerinud, kuna hageja võib segada tema reisi Venemaale. Kuu aega pärast lapse sündi läks ta Venemaale. Venemaal on ta palunud hagejal raha üle kanda. Tagasi on nad 03.04.2023, kuid lahkuvad varsti jälle Venemaale määramata ajaks. Ta laseb hagejal last näha, kuid mitte alati. Q ja Y elasid mõnda aega hageja aadressil XXX. Ta keeldub isadustesti tegemisest ja lapse registreerimisest hageja nimele. Hageja nõuab kostja ja hageja vahelise suhte tuvastamist. Kostja vastuväited
2.Kostja esitas vastuse hagile 22.05.2023. Vaidlus puudub, et hageja ja kostja seaduslik esindaja elasid mingi aeg koos. Intiimelu hagejaga oli harv. Hageja ja kostja vahel tekkisid väga tihti konfliktid ja kostja seaduslikul esindajal oli suhe teise mehega. Lapse sünnikuupäev oli 26.12.2022, mitte aga 31.12.2022, nagu väidab hageja. Kuupäev, mil laps pidi sündima, langeb kokku ajaga, mil kostja seaduslik esindaja omas intiimsuhet teise mehega. Seega ei ole kostja seaduslik esindaja kindel, et hageja on lapse Y, kes sündis 06.01.2023, bioloogiline isa. Menetluse käik
3.19.06.2023 määrusega määras kohus läbi viia DNA ekspertiisi Y põlvnemise tuvastamiseks Xist.
4.10.07.2023 laekus kohtule ekspertiisiakt.
5.10.07.2023 edastas kohus pooltele kirja, milles selgitas, et pooltel on võimalik esitada seisukoht ekspertiisiakti osas kohtule hiljemalt 24.07.2023. Pooled kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud.
6.Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 29.08.2023. Kohus selgitas kohtuistungil kohtualluvuse ja kohaldatava õigusega seonduvat. Pooled olid kohtuistungil sellega nõus, et Eesti kohus, antud juhul Harju Maakohus, lahendab käesolevat hagi Eesti õiguse alusel. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Kostja hagile vastu ei vaielnud. Kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsusele edasikaebeõigusest. Lisaks taotles hageja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Samuti olid pooled sellega nõus, et poolte kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 31. augustil 2023. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
8.TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 103 lg 1 kohaselt on põlvnemisasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt esitatakse Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas hagi lapse elukoha järgi. Kuna hageja on Venemaa kodanik ning kostja ja tema seaduslik esindaja on Eesti kodanikud, kohaldub käesolevale vaidlusele Eesti-Vene õigusabileping. Õigusabilepingu artikkel 29 sätestab, et isaduse tuvastamise asju lahendatakse vastavalt selle lepingupoole seadusandlusele, kelle kodanik on laps sünni järgi. Kuna laps on Eesti kodanik, tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada Eesti õigust. Õigusabilepingu artikkel 32 sätestab, et artiklis 29 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusi tuleb nendel juhtudel kohaldada. Kostja elab aadressil YYY. Eeltoodust tulenevalt on käesolevat vaidlust pädev lahendama Eesti kohus, antud juhul Harju Maakohus. 29.08.2023 toimunud kohtuistungil olid pooled sellega nõus, et käesolevat tsiviilasja lahendab Eesti Vabariigi kohus (Harju Maakohus) Eesti õiguse järgi.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud ning PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest, st mees on lapse eostanud. Kohus saab tuvastada isaduse asjaolude alusel, millest saab järeldada, et laps põlvneb bioloogiliselt kindlasti või ülimalt suure tõenäosusega sellest mehest. Lapse isa kindlakstegemine on eelduslikult iga sündinud lapse huvides, et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest hoolitseks ja teda kasvataks. Kohtule 10.07.2023 edastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspertiisiaktist nr 23E-GE0561 nähtuvalt saab X 99,99999999 % tõenäosusega olla Y bioloogiline isa (dtl 127129). Seega on tõendamist leidnud kostja põlvnemine hagejast ja hageja nõue kuulub rahuldamisele. Hageja tuleb lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates kostja sünnist. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse.
10.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 02.05.2023 riigilõivu summas 40 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 3 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled loobusid kohtuistungil kohtuotsusele edasikaebeõigusest, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv

summas 20 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus riigilõivu 20 eurot hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX.

11.Isaduse tuvastamise nõude osas on hagihind TsMS § 132 lg 1 alusel 3500 eurot. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.09.20262-26-13404/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus