Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Argo Küünemäe (e-post [email protected]) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post xxx) kohtuistung 20.06.2023
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Ylt elatis X kasuks perioodi eest 13.10.2022 kuni 30.06.2023 kokku summas 1587,82 eurot.
3.Välja mõista Ylt elatis X kasuks alates 01.07.2023 kuni X täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3%
keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
4.Resolutsiooni p-s 3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 25.ndaks kuupäevaks C arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „X elatise makse“.
6.Juhul, kui Y on alates 01.07.2023 Xle maksnud täiendavalt elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
7.Jätta Xi tagasiulatuva elatise nõue perioodi eest 19.01.2022 kuni 12.10.2022 rahuldamata.
8.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.10.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja C ja Y (kostja) abielust xx.xx.xxxx sündinud X (hageja). Alates 19.01.2022 on abielulised suhted lapsevanemate vahel lõppenud ja hageja ning C elavad kostjast lahus. Kostja ei ole alates 19.01.2022 osalenud hageja igapäevaste kulutuste kandmisel ja hageja igapäevased kulutused on nimetatud ajast kandnud C ainuisikuliselt. Pärnu Maakohtu 15.08.2022 otsusega tsiviilasjas nr xxx lahutas kohus C ja kostja abielu. C edastas 15.06.2022 e-kirja kostjale, milles nõudis elatise igakust tasumist summas 210 eurot hageja igapäevaste kulutuste katmiseks.
Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt tagasiulatuvalt elatis perioodi 19.01.2022 kuni 12.10.2022 eest kokku summas 2203,75 eurot ning elatis alates 13.10.2022 summas 225,64 eurot, kuni hageja täiskasvanuks saamiseni. 31.07.2023 esitatud dokumendis suurendas ja 14.08.2023 täpsustas hageja oma nõuet. Hageja esitas kohtule elatise suurendamise avalduse tulenevalt asjaolust, et aastal 2022 oli pool kuupalga alammäärast 327 eurot aga 2023. aastal on pool kuupalga alammäärast 362,50 eurot, seega alates 01.04.2023 on miinimumelatis suuruseks 260,33 eurot. Kostja on perioodil 16.12.2022 kuni 13.06.2023 tasunud igakuiselt üksnes osaliselt elatist summas 100 eurot, mille tõttu on kostja võlg hageja ees suurenenud hagi esitamise seisuga veelgi. Kokkuvõtvalt kostja võla kujunemine hageja ees: periood 19.01.2022 kuni 12.10.2022 eest summas 2203,75 eurot; periood 12.10.2022 kuni 16.12.2022 eest summas 451,28 eurot (elatist tasutakse iga kalendri kuu eest ette)(tehe: 2x225,64=451,28); perioodil 16.12.2022 kuni 01.04.2023 eest summas 676,92 eurot (tehe: 3x225,64=676,92); perioodi 01.04.2023 kuni 31.07.2023 eest summas 1041,32 eurot (tehe: 4x260,33=1041,32). Kokku moodustab kostja elatise võlg hageja ees perioodil 19.01.2022 kuni 31.07.2023 summas 4373,27 (tehe: 2203,75+451,28+676,92+1041,32=4373,27), millest tuleb maha arvata kostja poolt perioodil 16.12.2022 kuni 06.06.2023 tasutud osaline elatis summas 700 eurot, mis teeb elatise võlgnevuseks seisuga 31.07.2023 summas 3673,27 eurot (tehe: 4373,27700=3673,27). Seega palus hageja välja mõista kostjalt tagasiulatuvalt elatis perioodi 19.01.2022 kuni 31.07.2023 eest kokku summas 3673,27 eurot ning igakuine elatis alates 01.08.2023 summas 260,33 eurot, milline suurus muutuks iga aasta 1.aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lastetoetuse suuruse muutmisest, kuni alaealise täiskasvanuks saamiseni. Kostja vastus Kostja hagi õigeks ei võtnud ja vaidles sellele vastu täies ulatuses. Kostja märkis, et ei ole rikkunud hageja suhtes ülalpidamiskohustuse täitmist. Kostja peab hageja seadusliku esindaja poolt hageja hooldusõiguse vaidluses esitatud valede tõttu tegema igakuiseid kulutusi selleks, et saaks lapsega üldse kohtuda Tallinnas (transpordikulu xxx-Tallinn-xxx ning mängukeskuste, söögikohtade tasud). Lisaks on kostja kogu vaidlusaluse perioodi jooksul toetanud hagejat rahaliselt, ostnud riideid, mänguasju ning toitu. Kokku on olnud kostja kulud hagejaga koosolemiseks ca 150 eurot kuus, lisaks kulutused riietele ja mänguasjadele, ulatudes kokku üle 200 euro kuus. Sellises mahus kulutused ületavad kostja sissetulekut ja kostja on olnud sunnitud müüma oma varem soetatud kunstiteoseid. Hageja seadusliku esindaja pahatahtliku käitumise tulemusena on hakanud kostja rahalised vahendid ammenduma, sest ainsaks kostja sissetulekuks on töövõimetustoetus ca 500 eurot kuus. Lisaks peab kostja ülal pidama oma teist last Wi. Kostja oleks võimeline elatist tasuma maksimaalselt 100 eurot kuus (selliseid kulutusi on kostja siiani hagejaga seoses ka teinud ehk täitnud ülalpidamise kohustust vastavalt oma võimalustele). Sel juhul ei jääks halvemasse seisu kostja teine laps ning ka kostja ise. Samuti oli kostja seisukohal, et hageja ei ole oma tagasiulatuva nõude esitamisel arvestanud asjaoluga, et kostja on oma võimete piires täitnud ülalpidamiskohustust ning täiendavalt tagasiulatuvalt elatise välja mõistmise korral ei oleks kostja oma majandusliku seisundi tõttu võimeline seda nõuet täitma.
Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et 01.04.2022 kuni 31.03.2023 oli baassummaks 209,20 eurot ning alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot.
3.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja C (dtl 27). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
4.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni
eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on tasunud hagejale perioodil 16.12.2022 kuni 13.06.2023 igakuiselt elatist summas 100 eurot. Seega ei ole kostja hagejale elatist vähemalt miinimumulatuses tasunud ning elatise nõude esitamine kostja vastu on iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kostja on menetluses ka välja toonud, et on ostnud hagejale riideid, mänguasju ja toitu. Kuigi kohus on selgitanud 02.02.3023 istungil kostjale nimetatud väite tõendamise vajadust (dtl 251, 00:11:46), siis ei ole kostja ühtegi tõendit oma väite kinnituseks kohtule esitanud. Samas peab kohus vajalikuks selgitada, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Käesoleval juhul puuduvad ka tõendid, et vanematel oleks kokkuleppeid teatud asjade ostmise osas. Kokkuleppe puudumisel tuleks ülalpidamiskohustust täita siiski elatise tasumisena.
5.Hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsummas ning 20.02.2023 välja toonud ka oma igakuiste kulude nimekirja (dtl 327). Kulude nimekirjast nähtuvalt on hageja igakuised keskmised kulutused kokku ca 744 eurot (kohus selgitab, et on arvutanud tabelis väljatoodud andmete alusel keskmise igakuise kulu), s.h toit ja jook 100 eurot, lasteaed 61,86 eurot, meelelahutus (raamatud, kunst, mänguasjad, arvuti, sport, vaba aeg, teater, kino) 134 eurot, ravimid 26 eurot, riided ja kingad 87,75 eurot, hügieen (s.h tualettpaber, šampoon, hambapasta, maja koristus, pesupesemine jne) 16,50 eurot, eluasemekulud (üür ja kommunaalkulud) 289 eurot, sidekulud (telefon ja internet) 20,97 eurot, transport 7,50 eurot. Kohus peab esmalt vajalikuks selgitada, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ja nendele märgitud suurus mõistlik. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka üüri ja kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid. Kohtu hinnangul
on ka eluliselt usutav hügieenivahendite kasutamine ning aegajalt ravimite tarvitamine. Arvestades hageja vanusega on ka lasteaiakulud (mis hiljem asenduvad koolikuludega) ja sidekulud usutavad ning igasugust huvitegevust (s.h kulusid spordile, vaba ajale, mänguasjadele, raamatutele jms) võib pidada kohtu hinnangul kasulikuks ja arendavaks. Kulude kandmine lasteaiale, internetile ning telefonile on tõendatud ka hageja poolt esitatud väljavõtetega (dtl 331, 335, 336). Kohus ei arvesta aga käesoleval juhul hageja poolt esitatud väljavõtetega, mis puudutavad hageja riideid, jalanõusid ja ravikulusid, kuna esitatud väljavõtted tõendavad üksnes teatud toodete maksumust antud ajahetkel, mitte nende vajalikkust ja seost hagejaga (329-330, 332-334, 337, 338). Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et ka transpordikulusid ei saa pidada ebavajalikuks, kuna igakord ei ole ajaliselt mõistlik kasutada tasuta ühistransporti ning vaja on teha ka pikemaid sõite. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja igakuised kulud kokku on põhjendatud vähemalt kahekordses elatise miinimummääras.
6.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses viidanud oma majanduslikule olukorrale, tervislikule seisundile ning välja toonud, et lisaks hagejale on tal veel üks ülalpeetav. 20.02.2023 seisukoha kohaselt on kostja igakuisteks tuludeks sotsiaaltoetus 49,09 eurot ja töövõimetustoetus 505 eurot kuus. Samuti on kostja võtnud laenu kogusummas 1250 eurot ja müünud 9 maali 3950 euro ulatuses. Kulud on kostja menetluses välja toonud kokku 844 euro ulatuses, s.h söök 200 eurot, elekter 30 eurot, sidekulud (sh ülalpeetav W) 79 eurot, jäätmed 10 eurot, vesi 25 eurot, auto 200 eurot, sh kütus 175 eurot, küte 600 eurot (mis jaguneb 50% ettevõtte ja 50% erisiku kulu). Nimetatule lisanduvad veel kulud hügieenile, riietele, jalanõudele. Kohus on teinud menetluses päringud krediidiasutustele, mille kohaselt omab kostja arvelduskontot Coop Pank AS-s (jääk 0 eurot; dtl 422-444), AS-s LHV Pank (jääk 94,03 eurot; dtl 449-501) ning Swedbank AS-s (jääk 1,08 eurot; dtl 604). Konto väljavõtetest nähtub, et perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 on Eesti Töötukassa tasunud kostjale keskmiselt 518,42 eurot kuus ning Sotsiaalkindlustusamet 49,09 eurot kuus. Kolmandad isikud on nimetatud perioodil tasunud kostjale kokku 2982 eurot (s.h XXX OÜ), s.o keskmiselt 497 eurot kuus ning samuti on sularaha kokku kostja kontole laekunud 3850 eurot, s.o keskmiselt 641,67 eurot kuus. Nimetatud andmete kohaselt loeb kohus tuvastatuks, et kostja 6 kuu keskmine sissetulek on olnud kokku 1706,18 eurot. Lisaks eeltoodule ei saa kostjat pidada varatuks. Kostjale kuulub 3 sõiduautot (s.o sõiduautod F, R, J), haagis B ning 8834m2 kinnisasi xxx maakonnas (dtl 390-394). Samuti
on kostja juhatuse liige ja osanik XXX OÜ-s. Hageja on esitanud tõendina ka fotod kostja omandis olevatest kunstiteostest, mis kohtu hinnangul võivad olla keskmiselt hinnalisemad (dtl 52). Kostja selgitustest ja tema konto väljavõttest nähtuvalt on kostja juba tegelenud ka kunstiteoste müümisega. Oma igakuiste kulude tõendamiseks on kostja esitanud enda konto väljavõtte Circle K maksete kohta 13,5 kuu kokku 2068,49 eurot (s.o keskmine igakuine kulu 153,22 eurot kuus; dtl 318-319). Samuti on kostja esitanud tõendamiseks XXX OÜ konto väljavõtted maksete kohta Eesti Energia AS-le, Estonian Pellets OÜ-le, Eesti Keskkonnateenused ASle, Tele 2 AS-le ning xxx vesi OÜ-le 13,5 kuu kohta kokku 4525,34 eurot (s.o keskmine kulu kuus 335,21 eurot; dtl 315-317, 320-321). Kuigi tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja elukohaks on kostja äriühingu omandis olev kinnisasi (dtl 395), siis ei saa kohus lugeda osaühingu kantud kulutusi kostja igakuisteks kuludeks. Esitatud tõendite pinnalt saab üksnes järeldada, et suurem osa kostja märgitud igakuistest kuludest kantakse äriühingu arvelt. Iseenesest on usutav, et teatud igakuised kulud võivad kostjal tekkida, samas on need kostja poolt väljatoodud ulatuses tõendamata. Kohus loeb tõendatuks, et kostjal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps W (dtl 41). Kohus on 02.02.2023 istungil selgitanud, et kui kostja tugineb ka oma teise lapse olemasolule antud menetluses, siis tuleb kostjal välja tuua ka teise lapse igakuised kulud, mida kostja konkreetselt teise lapse jaoks teeb ja milliseid kulusid kannab (dtl 256, 00:47). Erinevatest kohtule esitatud dokumentidest võib välja lugeda, et kostja on teinud kulutusi seoses teise lapse riietega, elektroonikaseadmetega, tasunud mängukonsooli litsentsitasu 150 eurot ning kandnud eluasemekulusid ajal, mil teine laps tema juures viibib. Ühtegi tõendit ei ole kulude olemasolu ega kandmise osas kohtule aga esitatud. Kohus selgitab, et üksnes pangakonto väljavõtete esitamine ei tõenda teise lapse kulude olemasolu ega kandmist. Kohus märgib, et iseenesest on eluliselt usutav, et kostjal on kohustus ka oma teist last ülalpidada. Samas ei ole kostja tõendanud, et ta ei oleks suuteline oma alaealisi lapsi võrdväärselt ülalpidada tulenevalt oma majanduslikust olukorrast. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-2115 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kohus loeb tõendatuks, et kostjal on tuvastatud puuduv töövõime perioodil 06.02.2021 kuni 05.02.2024 (dtl 40, 263-265). Samas on kohus aga eelnevalt tuvastanud, et kostjal on piisavalt olnud sissetulekuid ja vara, mille arvelt kostja saab tasuda elatist ning kanda lisaks ka enda ja oma teise lapse kulusid. Kostjal on võimalus ülalpidamise kohustuse täitmiseks müüa oma sõidukeid, kunstiteoseid ja kinnisvara, mida elamiseks ei kasutata. Samuti on
võimalus võõrandada oma osalus osaühingus. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohtu hinnangul on kostja oma majanduslikust olukorrast tulenevalt suuteline pidama hagejat ülal ilma, et tema enda või teise lapse olukord muutuks vähemkindlustatuks.
7.Arvestades, et alates hagi esitamisest kuni 31.01.2023 oli elatise miinimummääraks 225,64 eurot, perioodil 01.02.2023 kuni 31.03.2023 oli elatise miinimummääraks 215,64 eurot ning alates 01.04.2023 on elatise miinimummääraks 260,33 eurot, siis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodi eest 13.10.2022 kuni 31.01.2023 summas 815,22 eurot, perioodi eest 01.02.2023 kuni 31.03.2023 summas 431,28 eurot ning alates 01.04.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Kohtul tuleb aga arvestada ka asjaoluga, et kostja on hagiavalduse esitamisest kuni 30.06.2023 tasunud elatist kokku 700 eurot (maksed nähtuvad kostja konto väljavõttest seisuga 30.06.2023). Seega tuleb perioodi eest 13.10.2022 kuni 30.06.2023 välja mõista kostjalt hageja kasuks 1587,82 eurot (815,22 + 431,28 + 1041,32 – 700).
8.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt alates 19.01.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja seaduslik esindaja kostjale edastanud 15.06.2022 e-kirja, milles on palunud hagejale hakata maksma elatist 210 eurot kuus (dtl 26). Seega võiks elatis perioodi eest 19.01.2022 kuni 12.10.2022 olla põhjendatud 1842,58 euro ulatuses, s.o 210 eurot kuus. Kostja ei saanud kohtu hinnangul pärast nimetatud kirja saamist eeldada, et tal oleks tulnud tasuda enne hagiavalduse esitamist igakuiselt elatist miinimumsuuruses (s.o perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 igakuiselt 213,44 eurot ja alates aprillist 2022 summas 225,64 eurot). Samas asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tagasiulatuva elatise nõue ka kohtu viidatud summas põhjendatud. Kuigi kohus on eelnevalt leidnud, et kostjal on vara, mille arvelt igakuist elatist tasuda, siis tuleb kohtul arvestada kostjal tuvastatud töövõime puudusega ning asjaoluga, et võimalik vara müük peaks katma eelkõige hageja igakuist elatist. Korraga suurema summa väljamõistmine kostjalt (arvestades ka võlgnevust, mis on tekkinud alates hagi esitamisest) võib kostja viia aga raskesse majanduslikku olukorda, mis võib ohtu seada nii igakuise elatise maksmise hagejale, kui ka oma teise lapse ülalpidamiskohustuse täitmise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
9.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis perioodi eest 13.10.2022 kuni 30.06.2023 kokku summas 1587,82 eurot ning alates 01.07.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest 19.01.2022 kuni 12.10.2022 jätab kohus rahuldamata. Alates 01.07.2023 väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle 25ndks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 25ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel alates 01.07.2023 hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
10.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
11.Käesolevas otsuses nimetamata tõendid (s.h kostja 02.02.3023 esitatud tõendid, dtl 92-248) jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust.
Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.