Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

muutmiseks. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Kulude jätmine menetlusosaliste endi kanda ei oleks õiglane, sest hageja esitas alusetu nõude, millega seoses kandis kostja kulusid õigusabile. Hageja esitas 21.03.2023 seisukoha, milles märkis, et pöördus kohtusse, kuna kokkulepitud elatise maksed käivad üle jõu ja hageja soovib, et kohus tühistaks tema ja V. M.i vahel 09.03.2012 sõlmitud notariaalse lepingu, mida on muudetud 15.05.2018 kokkuleppega. Hageja ei ole nõus esindajakulude kandmisega. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Poolte esitatu kohaselt ei ole hagejalt elatist kohtulahendiga välja mõistetud, hageja tasub kostjale elatist lapsevanemate vahel sõlmitud lepingu alusel. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 459 lg 1 kohaldub üksnes kohtulahendiga välja mõistetud perioodiliste maksete, sh kohtuotsusega välja mõistetud või kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutava elatise kohta. Kohtuvälise kokkuleppe muutmist ega lõpetamist see norm ei reguleeri. Kuna hagejalt ei ole kostjate kasuks kohtulahendiga elatist välja mõistetud ega kohtulikku kompromissi kinnitatud, ei saa hageja nõuda ka kohtulahendi muutmist viidatud sätte alusel (3-2-1-101-15, p 11). Kuivõrd kohtulahend elatise välja mõistmiseks puudub, asub kohus seisukohale, et elatise vähendamise nõudes esitatud hagi on rahuldamise perspektiivita ning kohus jätab hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seoses hageja väljatooduga, et kokkulepitud elatisemaksed on muutunud üle jõu käivateks ning hageja sooviks on lepingu tühistamine, viitab kohus Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda ülalpidamiskokkulepe kui kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kolleegiumi hinnangul võib ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks anda alust mh asjaolu, et kohustatud vanemalt ülalpidamist saama õigustatud isikute ring on muutunud või kohustatud vanema sissetulek on oluliselt vähenenud või õigustatud vanema oma suurenenud. Samuti saab kolleegiumi arvates vanem ülalpidamiskokkuleppe erakorraliselt üles öelda juhul, kui lepingu järgi soodustatud lapse kasuks on kohus kattuvas või suuremas ulatuses elatise välja mõistnud. Seejuures võib elatise suurust mõjutavate asjaolude muutumine anda alust öelda leping üles ka üksnes osaliselt, s.o osas, milles elatist maksma kohustatud vanemalt ei saa kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda ülalpidamiskokkuleppe täitmist kokkulepitud suuruses kokkulepitud tähtpäevani, s.o üldjuhul lapse täisealiseks saamiseni. Kolleegiumi arvates saab elatist maksma kohustavat lepingut lugeda selles mõttes osadeks jagatavaks. Vanematevahelise ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks ei pea ülalpidamist andma kohustatud vanem pöörduma kohtu poole, vaid saab seda VÕS § 195 lg 1 järgi teha ülesütlemisavalduse esitamisega teisele vanemale (32-1-101-15, p 17). Kui sellise kokkuleppe alusel on alustatud täitemenetlust, saab kohustatud vanem

(võlgnik) esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 kohaselt, tuginedes ülalpidamiskokkuleppe osalisele või täielikule ülesütlemisele (3-2-1-101-15, p 18). TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Riigikohus on selgitanud, et poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid (3-2-1-142-10, p 9). Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 järgi kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et aluse kulude jaotamiseks õigluse kaalutlusel teisiti kui TsMS § 164 lg 1 tuleneva järgi, võiks anda eelkõige menetlusosalise õiguste ilmne kuritarvitamine hagi esitamisel vm menetlustoimingute tegemisel, millega on kaasnenud menetluskulude suurenemine. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Kuivõrd hagi sisulisel lahendamisel oleksid pooled pidanud oma menetluskulud ise kandma, ei ole menetluskulude teisiti jagamine põhjendatud ka hagi läbi vaatamata jätmisel. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.