Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. aprill 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-14-20932
Tsiviilasi
Saka ERA OÜ ja OÜ Eesti ERA hagi AS Raisner vastu hoonestusõiguse kinnisasja omaniku nimele ülekandmiseks, kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja kannete tegemiseks nõusoleku andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks ning nõusolekute asendamiseks kohtuotsusega
Tsiviilasja hind
99 830 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 5. novembri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Saka ERA OÜ ja OÜ Eesti ERA apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellandid (hagejad)
esindajad
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
alusel 22. juunil 2008. Alternatiivselt leidis kostja, et hageja nõue aegus hiljemalt aprillis 2011 või juunis 2013. Hagejad pidid olema oktoobris 2011 teadlikud, et kuna selleks ajaks ei olnud kostjal ehituslube ega alustatud ehitust, siis tuulikupark ei saa valmida hiljemalt 7. oktoobriks 2012. Hagejad ei ole tõendanud läbirääkimiste toimumist alates detsembrist 2012 kuni oktoobrini 2013. Läbirääkimisi poolte vahel ei toimunud ka oktoobrist 2013 kuni jaanuarini 2014.
2) lõppesid läbirääkimised jaanuaris 2014 hageja algatusel. Maakohus hindas kostja 13. jaanuari 2014 e-kirja tõendina mitte läbirääkimiste lõpetamise põhjuse kohta, vaid tõendina läbirääkimiste puudumise kohta; 3) ei määratle seadus, millistele tunnustele peavad läbirääkimised vastama, et nad peataks aegumise. Läbirääkimistega on hõlmatud ka aeg, kus suhtlemist ei toimu, kui selline aeg on läbirääkijale vajalik. Oluline on aeg, mille jooksul oli pooltel kattuv tahe kokku leppida; 4) ei ole maakohus arvestanud, et läbirääkimistel oli kaks oluliselt erinevat perioodi: a) periood, kus kostja omanikuks olid Hispaania suurfirma Ibedrola ja maailmatuntud pank EBRD (oktoober 2012 kuni august 2013); b) periood, kus kostja omanikuks sai tundmatu firma, keda esindas „Oksana“ (september 2013 kuni jaanuar 2014). Läbirääkimisi jätkati septembrist 2013 kostja poolt uute esindajatega ja uutel asjaoludel; 5) kui kostja kinnitas veel 1. veebruaril 2013 ja 10. mail 2013, et läbiräägitavaid asju (tähtaja pikendamine) arutatakse omanikega ja hagejaga võetakse ühendust, jääb arusaamatuks, miks pidi hageja heas usus käitudes lähtuma teadmisest, et läbirääkimised on läbi juba detsembrist 2012; 6) on hageja teadlikult esitanud läbirääkimiste kohta tõendid põhimõttel „üks tõend ühe kuu kohta“, et mitte koormata kohtu toimikut. Kui maakohus oleks tahtnud teada saada, kas ja mis toimus lisaks esitatule, tulnuks ära kuulata Peeter Grigorjev, nagu hageja seda taotles; 7) ei saa aegumise lõppemiseks arvestada 25. märtsi 2013, kuna see eeldaks aegumise algamist juba septembris 2012, s.o enne lepingu rikkumist; 8) lahendas maakohus asja kirjalikus menetluses ilma hageja nõusolekuta (TsMS § 403 lg 1 rikkumine) ning vastuolus TsMS § 392 lg-ga 1 ja § 238 lg-ga 4 jättis lahendamata taotluse kuulata üle Peeter Grigorjev vande all; 9) oleks hagi esitamine maakohtu viidatud ajaks olnud märgilise tähendusega ning oleks välistanud võimaluse hoonestusõiguse püsimiseks pärast 7. oktoobrit 2014; 10) on maakohus ebaõigesti määranud tsiviilasja hinna.
ka asja lahendamine kirjalikus menetluses. Apellandid on 27. veebruari 2015 vastuses andnud nõusoleku vaheotsuse tegemiseks, samuti ei ole apellandid keeldunud otsuse tegemisest kirjalikus menetluses.
hoonestusõiguse oluliseks osaks olevate tuulegeneraatorite, nende teenindamiseks vajalike tehnovõrgukude- ja rajatiste ning juurdepääsuteede (ehitiste) rajamiseks (püstitamiseks) lepingus sätestatud tähtaja muutmisega, samuti püüti saavutada kompromissi hoonestusõiguse omanikule langemise küsimuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.