Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

2-23-7078 J M ja X abielust on 16.05.2016.a sündinud poeg Y. Alates 2019.aasta suvest elavad lapse vanemad lahus. Lapse elukohaks on registreeritud lapse ema J M elukoht aadressil xxx. Tegelikult laps elab enda vanaema L B (avaldaja X ema) juures aadressil xxx. Laps käib xxx eelkoolis, mis asub lapse vanaema L B elukoha lähedal ja seda lapse ema soovil, kuna tal on mugavam, et last viib kooli ja võtab sealt lapse vanaema. Alates 01.septembrist läheb laps 1.klassi ja lapse ema kavatseb korraldada lapse koolielu ka samamoodi, millega avaldaja ei saa nõustuda, kuna tema ema L B on juba sellises vanuses ja sellise tervise seisundiga, et enam ei saa püsivalt tegeleda lapselapse kasvatamisega ega tema abistamisega kooliülesannete täitmisel. Kuna lapse ema ei saa ise hakkama lapse kasvatamisega, siis lapsele on parem, kui laps elab isa ehk avaldaja juures ja isa tegeleb lapse igapäevase elu korraldamisega. Seejuures laps hakkab käima koolis avaldaja elukoha järgi (nt xxx), teiste avaldaja peres kasvavate lastega koos. Laps tahab käia jalgpallitreeningutel, kuid lapse ema ei seda ei taga, seades oma huvid lapse omadest ette. Ka seetõttu peab avaldaja õiglaseks anda lapse hariduse ning arenguga seotud küsimused tema otsustada. Lapsel on probleemid kõnelemisega, mistõttu tal on vaja logopeedi abi, kuid ema ignoreerib lapse probleeme ega soovi neid lahendada. Avaldaja on leppinud lapsepsühholoogiga kokku lapsele abi osutamise, kuid lapse ema ei ole viinud last lapsepsühholoogi vastuvõtule. See näitab veelkord näitab ema ükskõiksust lapse probleemide vastu. Avaldaja on mitu korda pöördunud lapse ema poole probleemide lahendamiseks, kuid tulemusteta. Lapse ema ei soovi kohtuväliselt leppida avaldajaga kokku lapse elukoha, hariduse ning terviseprobleemide küsimustes. Seetõttu on avaldaja sunnitud pöörduma kohtu poole vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes osaliseks lõpetamiseks. J M käitumine ja tema igapäevane tegevus viitavad sellele, et suhtumises lapsesse seab ta esiplaanile oma soovid. Ema tekitab sellega probleeme lapse arengus ning lapse tervises. J M vastutustundetu käitumine ja absoluutne ükskõiksus lapse tegelike vajaduste, tervise ja arengu vastu on tekitanud avaldajal kindla veendumuse, et lapse emal puudub ettekujutus vanema hooldusõiguse teostamisest. Ülaltoodust lähtuvalt leiab avaldaja, et lapse normaalse ja stressivaba arengu huvides on õige lõpetada lapse Y vanemate ühine hooldusõigus lapse elukoha, hariduse ja tervise küsimustes ning anda avaldajale neis küsimustes ainuhooldusõigus. Menetlusosaliste seisukohad

2-23-7078 küsis, et kas ta tahaks ka mõned päevad isa juures elada ja seal teiste lastega mängida, puges ta ema sülle ja ütles, et tahab olla oma kodus ema juures. Ema rääkis, et isa avaldus on tema jaoks ootamatu, sest isa pole pärast uue pere loomist poja vastu sisuliselt huvi tundnud. Avaldusest nähtub, et isa ei tea midagi lapse huvide, treeningute ega koolivaliku kohta, sest seni on ema üksi pidanud Di elu korraldama. Ema selgitas, et ta töötab kasiinos, kus tööaeg on korraldatud nii, et tal vaheldusid pikad tööpäevad mitme vaba päevaga. Di hoidmiseks tema tööajal kasutas ta mõlema vanaema abi. Ema arvates hoidsid vanaemad Di meelsasti. Kuid nüüd 3-kuuse tütre emana, on ta juba mitu kuud emapuhkusel ning saab esimesse klassi minevat Dsi õppimises ja kooliga kohanemisel aidata. Mingit psühholoogi ja logopeedi abi D ei vaja ja seda kinnitati ka lasteaiast (ka esindaja ei märganud, et lapsel oleks kõneraskusi). Di ema arvab, et isa taotlus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks tuleneb tegelikult soovist pojale elatise maksmisest vabaneda ja lisaks lapsetoetust saada. Esindaja helistas ka D vanaemale, s.o tema isa emale L B ja palus tal selgitada, kas D ema on poja eest hoolitsemise tema õlgadele veeretanud. Vanaema oli hämmingus ja kinnitas, et D on tema armas lapselaps ja ta on temaga koos olnud ja on aeg-ajalt ka praegu suurima heameelega. Keegi pole temalt seda nõudnud ning tema tervis pole kunagi D tegelemist seganud. Ta ei tahtnud uskuda, et tema poeg I on kohtusse sellise nõude esitanud. Tutvunud lisaks nii D lasteaiast antud iseloomustusega kui ka laste heaolu spetsialisti arvamuses tooduga, leiab esindaja, et X avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning poja viibimiskoha, tervise ja hariduse osas hooldusõiguse isale üleandmiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Isa teadlikest valeväidetest koosneva avalduse mitterahuldamine on D parimates huvides. Esindaja toetab põhjendamata avalduse esitamisest ema J M tekkinud kohtukulude avaldajalt ema kasuks väljamõistmist.

2-23-7078 kuna ema olevat rääkinud, et juhul kui D läheb isa juurde, isa teda tagasi koju ei too. D aga ei taha ema kaotada. Lasteaia iseloomustusest tulenevalt on D hoolitsetud laps, ta on alati puhtalt riietatud, kaasa on vahetusriided. Last toob lasteaeda suuremas osas ema, aga käivad ka mõlemad vanaemad. Laps tunneb ennast lasteaias hästi, on positiivne. Lapsel on rühmas kindlad sõbrad. Ema ja vanaemadega lapsel on head suhted. Lapse areng vastab tema eale, füüsiliselt tugev ja aktiivne laps. Lapse ema J M on hoolitsev, alati tunneb huvi enda lapse vastu, uurib õpetajatelt kuidas lapsel läheb. Osaleb rühma- ja lasteaia üldkoosolekutel, abistab õpetajaid ürituste organiseerimisel. Ema järgib lasteaia kodukorda ja päevakava. Lapse isa X on lasteaias käinud paar korda, viimati eelmisel õppeaastal. Ta pole kordagi uurinud, kuidas lapsel lasteaias läheb. 30.05.2023.a teostas lapse heaolu spetsialist kodukülastuse aadressile xxx, kus elab X, tema uus naine B A, kaks A alaealist last ja ühine 3-aastane laps A. Korter on 4-toaline, ümber ehitatud 5-toaliseks. Suurte tuppa ehitati sisse kööginurk. Üks tuba on vanemate oma, sealsamas on 3-aastase A lastevoodi, teises toas elab uue naise 15-aastane tütar Nelli, kolmandas – uue naise 7-aastane poeg N, neljas tuba on hetkel remondis, mõeldud Di ja N jaoks, ostetud narivoodi. Vesteldes lapse isaga X jäi lapse heaolu spetsialistile arusaamatuks, milles seisnevad konkreetselt lapsevanema nõuded. Tulenevalt tema kohtule esitatud avaldusest soovib laose isa ühise hooldusõiguse lõpetamist ja ainuhooldusõiguse üleandmist temale kõikides last puudutavates küsimustes, s.o elukoha määramises, tervise ja hariduse küsimustes. Vestluse käigus aga avaldas X, et tegelikkuses soovib ta kindla suhtlemiskorra määramist ja nimelt, et laps Y saaks elada ema ja isa juures võrdsetes osades nädala kaupa. X sõnul on lapse emaga suhted muutusid viimasel ajal pingeliseks, ta ei soovi lapse elu tähtsamaid küsimusi arutada lapse isaga, lapse kasvatamist, kooli valikut ja tervist puudutavas osas otsuseid võtab vastu ainuisikuliselt, lapse isaga kooskõlastama. X sõnul ei tule J M lapse kasvatamisega toime seoses töögraafikuga, jättes lapse vanaema hoole alla. Kuna avaldaja, s.o X avalduses väljatoodud nõuded erinevad vestluse käigus tema poolt avaldatust, märgib Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lapse heaolu spetsialist, et esmalt tuleks kohtumenetluse alguses täpsustada avaldaja taotluse sisu. Kuid arvestades kogutud informatsiooni peab lapse heaolu spetsialist märkima, et ei toeta X avaldust kummaski variandis. Pärast vanemate lahkuminekut jäi laps Y elama ema J M juurde ja elab emaga koos tänase päevani juba neljandat aastat. D on jäänud isapoolse vanaema hoole alla J töögraafiku tõttu. Kõik lapse kasvatamisega seotud probleemid ja küsimused – tervis, lasteaia ja kooli valimine, huviringid, vaba aja sisustamine – on olnud ema J M otsustada. Lasteaia iseloomustusest nähtuvalt ei ole lapse isa viinud last lasteaeda, huvi tundnud lapse arengu vastu, osalenud üritustel. Vestlusest D järeldab lapse heaolu spetsialist, et laps ei tunne ennast isa uues peres komfortselt ja turvaliselt, tema jaoks on raske vastu võtta isa uue naise lapsi ning ka poolõde At. Isa kodus ei ole D tagatud sobivaid tingimusi koolieluks – tuba on remondis, puudub mööbel ja remondi järgselt peab D jagama tuba X uue naise pojaga N. Kui lapsevanem ei osale lapse elus, ei saagi ta teada, kuhu kooli laps 1.septembril läheb. X avalduse kohaselt asub D õppima xxx, tegelikkuses aga xxx. Kui vanem on last lasteaeda vaid loetud kordi viinud, ei ole usutav avalduse väide, nagu oleks lapse huvides parem kui isa hakkab tegelema tema igapäevase elu korraldamisega, sh ka koolis käimise tagamisega. Samadel asjaoludel ei saa lapse heaolu spetsialist nõustuda sellise lapse elukorraldusega, kui laps elab isa ja ema juures võrdselt kordamööda nädal aega. Elukoha vahetamine iga nädala tagant tekitab lapsele täiendavaid raskusi, mida lapsel niigi piisavalt esimesel õppeaastal, tekitab lapses stressi. Küll aga tuleb nõustuda X avaldusega selles osas, et kindla 4(7)

2-23-7078 suhtluskorra puudumisel ei ole lapse õigus piisaval määral suhelda oma isaga tagatud. Olukorda, kui lapsele ei lubata isaga kohtuda, ei saa pidada õigeks ja lapse huvidele vastavaks. Kuna aga vanemad ei ole suhtluskorra oma variante väljendanud, võiks selles osas poolte seisukohti täpsustada kohtumenetluse käigus. Lasnamäe Linnaosa Valitsus ei toeta X avaldust ning palub jätta see rahuldamata.

2-23-7078 3) L B on avaldanud, et oma vanuse ja tervise tõttu on lapse eest hoolitsemine talle koormav. 4) Laps veedab rohkem aega vanaema, kui ema elukohas. Alates 01.septembrist läheb laps 1.klassi ja lapse ema kavatseb korraldada lapse koolielu ka samamoodi, 5) Lapse ema ei saa hakkama lapse kasvatamisega. 6) Laps tahab käia jalgpalli treeningutel, kuid lapse ema ei võimalda seda, seades oma huvid lapse omadest ettepoole. 7) Lapsel on probleemid kõnelemisega ning ta vajab logopeedi abi. 8) Avaldaja on mitu korda pöördunud lapse ema poole lapse probleemide lahendamiseks, kuid tulemusteta.

2-23-7078 kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.