2-23-7693
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 13. juuli 2023, Narva kohtumaja 2-23-7693 D K`i hagi R K`i vastu elatise nõudes Menetluse lõpetamine Hageja D K (isikukood xxx, elukoha aadress xxx) Hageja seaduslik esindaja V S (isikukood xxx) Kostja R K (isikukood xxx, e-post: xxx) Kostja lepinguline esindaja Jana Kitter
Vastu võtta D K`i loobumine hagist R K`i vastu elatise nõudes. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-7693. Jätta rahuldamata D K`i hagi tagamise taotlus. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei mõista.
Saata kohtumäärus pooltele.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-7693, D K`i hagi R K`i vastu elatise nõudes. Hageja nõuab elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest (07.05.2023) igakuiselt summas 260,33 eurot, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja on esitanud taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, et kohustada kostjat menetluse ajal tasuma hagejale igakuist elatist summas 200 eurot. Kostja 1.06.2023 esitas kirjaliku vastuse hagile, milles palub jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata ning jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja palub mõista temalt välja elatis, mis on kostja sõnastuse järgi on samas suuruses ehk seaduses sätestatud miinimumis.
1(3)
2-23-7693 Hageja seaduslik esindaja V S esitas 01.06.2023 kirja, milles teatab, et soovib loobuda hagist tsiviilasjas nr 2-23-7693, sest nad jõudsid kostjaga kokkuleppele elatise osas. Kohus 1.06.2023 küsis kostja seisukoha hagist loobumise osas. Kostja 6.06.2023 vastas, ei ole hagist loobumisega nõus. Kostja teatab, et hageja seaduslik esindaja kandis kostjale tagasi elatise lapsele mai ja juuni 2023 eest kokku summas 320 eurot. Hageja seadusliku esindaja eesmärgid on ebaselged. Kostja palub mõista temalt välja igakuine elatis alates 7.05 2023. a summas 60,33 eurot ja alates 01.06.2023. a summas 260,33 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Kostja on osutanud ka tähelepanu, et hageja seadusliku esindaja esitatud avaldus on allkirjastamata ja saadetud e-postiga. Kostja menetluskulud on lepingulise esindaja kulud summas 300 eurot, millised palub kostja mõista välja hagejalt. Kohtujurist 06.06.2023 võttis ühenduse hageja seadusliku esindajaga hagist loobumise teemal. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et hageja loobub hagist kostja vastu. Kinnitab, et talle on arusaadavad menetluse lõpetamise tagajärgi. Viru Maakohus 29.06.2023 selgitas pooltele õiguslikku olukorda, menetluse lõpetamise tagajärgi. Tulenevalt kostja esitatud vastusest (tasutud elatise tagastamine, kokkuleppe sõlmimise ebaselged asjaolud) selgitas kohus hagejale, et kohtul puudub veendumus, et hagist loobumine on lapse huvidega kooskõlas. Juhul, kui kohtul tekib kahtlus, et lapse vanem ei järgi loobumisavalduse esitamisel lapse huve, kaalub kohus loobumise vastuvõtmisest keeldumist. Kohus nõudis hageja seaduslikult esindajalt selgituste esitamist ehk millistel asjaoludel loobub hageja oma hagist. Kohus tegi pooltele ettepaneku sõlmida kompromissi ja pakkus võimalikud tingimused. Kostja esitas kohtule omapoolse kompromissi. Kostja on teatanud, et peale 06.06.2023 tasus ta hagejale kahel korral elatist 07.06.2023 summas 320,66 eurot ja 06.07.2023 summas 260,33 eurot. Seda raha lapse ema kostjale tagasi kandnud ei ole. Seisuga 10.07.2023 ei ole kostjal hageja ees elatise võlgnevust. Hageja seaduslik esindaja esitas 10.07.2023 kohtule kirja, milles kinnitab, et soovib keelduda nõudest tsiviilasjas nr 2-23-7693, kuna õnnestus kostjaga kokku leppida elatisraha osas.
Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb võtta vastu hageja hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja seaduslik esindaja on kohtule esitatud avalduses teatab, et soovib loobuda (avalduses on märgitud keelduda) hagist. Sama on ta kinnitanud kohtujuristile suuliselt ning kirjalikult 10.07.2023. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et loobub hagist, sest kostjaga on jõutud kokkuleppele elatise tasumises. Kostja esitatud andmetest tasub kostja elatist hagejale ja tal elatise võlgnevust ei ole.
2(3)
2-23-7693 Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus ei tuvastanud, et hagist loobumine kahjustaks alaealise lapse huve. Kuna kohus lõpetab asjas menetluse, rahuldamata tuleb jätta hageja taotlus hagi tagamiseks. Seonduvalt kostja vastuväitega menetluse lõpetamise osas selgitab kohus, et õiguskirjanduses on väljendatud seisukoht, et kui loobumise avaldus esitatakse väljapool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määratud kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostjale teatamise nõude peamine eesmärk ongi see, et kostja saaks soovi korral esitada taotluse enda menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt. /.../ Kostjal on väga vähe õiguslikke võimalusi loobumisele edukalt vastu vaielda ning eelduslikult ei tohiks kostjal loobumisele vastuväiteid olla. (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, Kommenteeritud väljaanne, lk 949). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et uute asjaolude ilmnemise nagu hageja vajaduste muutumine ja see, kui kostja lõpetab elatise tasumise, võib olla aluseks hageja poolt kohtule uue hagiavalduse esitamiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohtu hinnangul tuleb asjas kohaldada TsMS § 164 lg 1, milline sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seetõttu jätab kohus menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.