Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Asjaolud 12.05.2023 saabus kohtule K. K. hagi elatise nõudmiseks. Hagi kohaselt soovib hageja tema kasuks kostjalt välja mõista elatis alates 12.05.2023 summas 260 eurot kuus. Suulises menetluses oli nõus muutma elatise nõudmise algusperioodi 01.juunile. II Kostja vastus Kostja esitas 08.06.2023 allkirjastamata elektronkirjas vastuse, milles tunnistab hagi ja kinnitas hagi õigeksvõttu suulises menetluses 21.06.2023 istungil. III Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, ära kuulates pooled suulises menetluses, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud hagiavalduses esitatud ulatuses ning kuulub ka vastavalt kostja poolt hagi õigeksvõtule täielikult rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus õigeksvõtva kohtuotsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja on TsMS § 459 lg 1 alusel esitatud hagis soovinud elatist vähendada elatiskalkulaatori alusel välja arvutatud summani. TsMS § 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. Vastavalt TsMS § 440 lõikele 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada täielikult hageja poolt esitatud ulatuses. Kostja on hagi õigeks võtnud. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.