Aktiva Finance Group OÜ (end. Aktiva Finants OÜ) hagi K T-T ja T T vastu ühisvara jagamise nõudes
Hagihind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (end. Aktiva Finants OÜ) esindajad (registrikood 10746479, asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (e-post: [email protected]);
Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
Kostja 1: K T-T (isikukood xxxx, elukoht: xxxx); Kostja 2: T T (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepingulised esindajad: Armand Reinmaa, Piret Rummi (e-post: [email protected]). 22. mai 2023 Hageja esindaja Alla Žulinskaja (videosilla vahendusel); Kostja 1 K T-T (videosilla vahendusel); Kostja 2 T T ja tema esindajad Armand Reinmaa ja Piret Rummi (kõik videosilla vahendusel).
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Lõpetada kostja I K T-T’e ja kostja II T T’e ühisomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnisasjale, asukohaga Xxxx.
Võõrandada korteriomand registriossa nr xxxx, asukohaga Xxxx, avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning jagada enampakkumisest laekuvad rahalised vahendid kostja I ja kostja II vahel võrdselt. 1 (9)
2-22-12636
4.Kanda kostjale I jäävad rahalised vahendid üle Julianus Inkasso OÜ-le (arveldusarve nr EE147700771000526428, viitenumbriga 715908332) kostja I kohustuste täitmiseks hageja Aktiva Finance Group OÜ (end. Aktiva Finants OÜ) ees, millised tulenevad 20.10.2020 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-20-122001, 07.06.2021 kohtuotsusest tsiviilasjas 2-21-7073 ja 26.10.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-21-128880.
5.Määrata enampakkumise korraldajaks Rakvere kohtutäitur Raigo Pärs.
6.Jätta kinnisasja võõrandamisega seotud täitemenetluse kulud 1⁄2 osas hageja ja 1⁄2 osas kostja I kanda.
7.Jätta tsiviilasja menetluskulud kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 970 (üheksasada seitsekümmend) eurot.
8.Välja mõista kostjatelt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (970 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.26. augustil 2022 esitatud hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-20-122001 20.10.2020 tehtud maksekäsuga rahuldanud OÜ Aktiva Finants avalduse ja mõistnud välja K T-T’elt võlgnevuse 1 306.02 eurot, millele lisanduvad täiendavad viivised. OÜ Aktiva Finants on edastanud nõude 16.02.2021 täitmisele kohtutäiturile Tatjana Afanasieva, kes algatas täiteasja 197/2021/278. Täitemenetluse raames laekumisi toimunud ei ole.
2.Viru Maakohus on tsiviilasjas 2-21-7073 07.06.2021 tehtud tagaseljaotsusega rahuldanud OÜ Aktiva Finants hagi ja mõistnud välja K T-T ́elt võlgnevuse 8 367.52 eurot (põhivõlgnevus 4 993.97 eurot, intress 497.81 eurot, sissenõudekulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2 205.74 eurot ja menetluskulud 620 eurot), millele lisanduvad täiendavad viivised. OÜ Aktiva Finants on edastanud nõude 06.07.2021 täitmisele kohtutäiturile Tatjana Afanasieva, kes algatas täiteasja 197/2021/1098. Täitemenetluse raames laekumisi toimunud ei ole.
3.Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-21-128880 26.10.2021 tehtud maksekäsuga rahuldanud OÜ Aktiva Finants avalduse ja mõistnud välja K T-T ́elt võlgnevuse 519.86 eurot, millele lisanduvad täiendavad viivised. OÜ Aktiva Finants on edastanud nõude 26.11.2021 täitmisele kohtutäiturile Tatjana Afanasieva, kes algatas täiteasja 197/2021/2016. Täitemenetluse raames laekumisi toimunud ei ole. 2 (9)
2-22-12636
4.07.06.2022 õiendi kohaselt on kohtutäitur Tatjana Afanasieva täitemenetluse käigus selgitanud välja, et kostjal I on MTA andmete kohaselt sissetulek 0,00 eurot, SKAIS info kohaselt pension/vanemahüvitis summas 0,00 eurot ja sotsiaaltoetused 120 eurot. Kostjal I on 2 alaealist last. Kostjale I ei kuulu sõidukeid, väärtpabereid ega osalusi ettevõttes. Kohtutäiturile teadaolevalt on võlgniku suhtes 8 täitemenetlust kogusummas 21 181.02 eurot. Tulenevalt eeltoodust kinnitas kohtutäitur, et ei ole õnnestunud kostja I suhtes toimuvates täiteasjades nõudeid rahuldada kostja I lahusvara ja sissetulekute arvelt. Lähtudes kohtutäituri teatest, ei ole käesoleval juhul võimalik täita võlgnike kohta tehtud täitedokumente ning sisse nõuda täitmiseks esitatud võlgnevust, kuna kohtutäiturile teadaolevalt puudub võlgnikul lahusvara ja rahalised vahendid, mille arvelt oleks võimalik sissenõudja nõue täitemenetluse raames koheselt ja täies ulatuses rahuldada.
5.Kostjate ühisomandisse kuulub vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele kinnisasi korteriomand asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx). Hageja ei soovi/nõustu kostjate ühisomandis olevat vara jagama selliselt, et jagamise käigus jääks mõlemale abikaasale 1⁄2 mõttelisest osast/kaasomandist, kuna see toob kaasa olukorra, mil hagejal ei pruugi olla võimalik oma nõuet võlgnikust abikaasa/kostja I vastu rahuldada ka ühisvara jagamise teel. Arvestada tuleb, et kohustuste jagamine toob kaasa olukorra, mil hagejal ei ole võimalik oma nõuet võlgnikust abikaasa/kostja I vastu rahuldada ka ühisvara jagamise abil. Seda seetõttu, et sellisel juhul oleks äärmiselt raske leida täitemenetluses ostja, kes oleks huvitatud kinnisasja mõttelise osa ehk 1⁄2 kinnisasja ostmisest. Samuti on ka teada asjaolu, et 1⁄2 mõttelist/kaasomandi osa müües on ilmselgelt selle väärtus väiksem, kuna ostjat leida ainult poolele kinnisasjale on raske. Kui müüa kinnisasi tervikuna saab ilmselgelt selle väärtust tõsta, mistõttu jääks pärast müügitulemi jaotamist võrdselt abikaasade vahel, kostjate kohustuse katteks kindlasti suurem summa kui ainult 1⁄2 kinnisasja müügist. Veelenam on palju tõenäolisem leida ostja tervele korteriomandile kui vaid 1⁄2 korterile.
6.Hageja palus: 1) lõpetada abikaasade ühisomand kinnisasjale asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) selle müümisega avalikul enampakkumisel; 2) jagada kinnisasja müügist pärast täitekulude maha arvamist üle jääv raha kostjate vahel võrdsetes osades; 3) kostjale I jääva rahalise vahendi arvelt täita kostja I kohustus hageja ees, mis tuleneb 20.10.2020 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-20-122001, 07.06.2021 kohtulahendist tsiviilasjas 2-21-7073, 26.10.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-21128880; 4) kanda saadud summad Julianus Inkasso OÜ arveldusarve nr EE147700771000526428, märkides makse sooritamisel viitenumbrina 715908332.
MENETLUSE KÄIK
7.Viru Maakohtu 29.08.2022 kohtumäärusega rahuldati hageja hagi tagamise taotlus ja hagi tagamise abinõuna seati käsutamise keelumärge Aktiva Finants OÜ kasuks K T-T ja T T ühisomandis olevale kinnisasjale, asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx), III jakku esimesele vabale järjekohale.
8.Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2022 kohtumäärusega tühistati Viru Maakohtu 29.08.2022 määruse resolutsiooni p 2 osas, milles T Tel keelati korteriomandit käsutada ning seati käsutamise keelumärge OÜ Aktiva Finants kasuks K T-Te ja T Te ühisomandis olevale kinnisasjale asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx). Tühistatud osas tehti uus määrus, millega kanti hagi tagamise abinõuna K T-T ja T T ühisomandis oleva kinnisasja (korteriomandi) aadressil xxxx kohta avatud kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kolmandasse jakku OÜ Aktiva Finants kasuks käsutamise keelumärge, selliselt, et K T-Tel on keelatud korteriomandit käsutada. 3 (9)
2-22-12636
KOSTJATE VASTUVÄITED
9.03. oktoobril 2022 esitatud vastuses kostja 1 palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Vastuse kohaselt korteriomand, mille jagamist hageja taotleb, kuulub kostja II lahusvarasse. See on ostetud kostja II poolt tema vahendite eest, mis kostja II sai tema lahusvarasse kuulunud vara müügi eest. Kostja I ei ole korteriomandi ostmises osalenud ega seda rahastanud.
10.03. oktoobril 2022 esitatud vastuses kostja 2 leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Vastuse kohaselt kostjad on abielus alates xxxx. Kostjale II kuulus juba alates 2017.aastast liikmelisus (garaaži boks nr x) Garaažiühistus xxxx, st kostja II oli omandanud selle pikka aega enne abiellumist kostjaga I. Sama garaaži boksi oli kostja II juba enne aastaid kasutanud. Seega liikmelisus garaažiühistus kuulus kostja II lahusvarasse. 09.06.2022 sõlmitud müügilepingu alusel müüs kostja II garaaži boksi nr x 19 900 eurot eest M B’le. Müügilepingu kohaselt kohustus ostja tasuma kostjale II ostuhinna 19 900 eurot kostja II arveldusarvele. 16.06.2022 tasus ostja kostja II arveldusarvele 19 000 eurot. Need rahalised vahendid sai kostja II lahusvara hulka kuuluva vara võõrandamise eest ning vastavad rahalised vahendid olid samuti kostja II lahusvara. Korteriomandi müügilepingu sõlmis kostja II müüja L Eega 21.06.2022 ehk 6 päeva (sh nädalavahetus) pärast seda, kui kostja II oli saanud kätte garaažiühistu liikmelisuse võõrandamisest saadud rahalised vahendid. Korteriomandi ostuhind oli 7 000 eurot, mis oli lepingu sõlmimise ajaks kantud kostja II poolt üle notar L M kontole (xxxx). Ülekanne oli kostja II poolt notari kontole tehtud 20.06.2022 ehk vaid 5 päeva (sh nädalavahetus) pärast seda, kui kostja II oli saanud kätte garaažiühistu liikmelisuse võõrandamisest saadud rahalised vahendid. Eelnevaga on kostja II põhjendanud ja tõendanud, et kostja II omandas korteriomandi küll abielu ajal, kuid lahusvara hulka kuulunud MTÜ liikmelisuse (garaaži boksi) võõrandamisega saadud rahaliste vahendite eest, mis kuulusid samuti kostja II lahusvara hulka. Järelikult kuulub korteriomand kostja II lahusvara hulka. Kuna kostja II on tõendanud, et korteriomand kuulub tema lahusvara hulka, siis ei saa lugeda korteriomandit abikaasade ühisvara hulka. Korteriomandi müügilepingus ja kinnistusraamatus on ekslikult märgitud, et korteriomand kuulub ühisvarasse ja abikaasad on ühisomanikud. Korteriomand kuulub kostja II lahusvara hulka.
11.Kostja II ei ole osalenud ning ta ei ole mistahes muul viisil seotud või isegi teadlik hageja poolt hagis välja toodud täitedokumentide aluseks olevatest tehingutest ning hageja nõuete tekkimise asjaoludest kostja I vastu. Kostja II ei tea ühestki viidatud täitedokumendi aluseks olevast tehingust või nendest tulenevate nõuete tekkimise asjaoludest midagi. Tema ei ole olnud nendes tehingutes osaline, ta ei ole neid rahastanud või mistahes muul moel nendes osalenud. Neid ei ole temaga läbi räägitud ega mistahes viisil kooskõlastatud.
12.Kostja II on seisukohal, et olukorras, kus üks abikaasa on enne abielu sõlmimist enda huvides teinud tehinguid, millega ta on võtnud endale rahalisi kohustusi, millest saadud vahendeid ta on ka kasutanud enda huvides, siis on põhjendamatu ja teist abikaasat (antud juhul kostjat II) ebamõistlikult kahjustav nõuda nendest kohustustest tekkinud nõuete rahuldamiseks ühisvara (osalist) jagamist ning selle arvelt kohustuste täitmist. Sarnaselt nagu kohtupraktikas on leitud, et abikaasa enda huvides võetud kohustusi ei ole põhjendatud lugeda ühisvara hulka, kuna see oleks teist abikaasat ebaõiglaselt ja ebamõistlikult koormav. Nagu kostja II ülal mainis, siis tema ei soovi hetkel ühisvara jagamist. Hageja hagi (juhul, kui leitakse, et korteriomand kuulub ühisvara hulka) rahuldamine paneb kostja II selles osas sundolukorda ja seda situatsioonis, kus kostja II ei ole mingeid tehinguid teinud ja kohustusi võtnud ning tehingutest saadud rahalisi vahendeid ei ole kasutatud ka abikaasade (kostjate)ühistes huvides. Seejuures näiteks juhul, kui kostja II soovib korteriomandit säilitada, peab 4 (9)
2-22-12636 ta tasuma kostjale I tema osa eest hüvitise, mille arvelt siis tasutakse omakorda kostja I kohustusi hageja ees. Seeläbi täidab neid kohustusi ikkagi kostja II, kes nendega mingil viisil seotud ei ole. Selline olukord on kostja II jaoks ilmselgelt ebamõistlikult kahjulik. Nendel põhjendustel leiab kostja II, et hagis esitatud nõue on ka vastuolus hea usu põhimõttega.
HAGEJA SEISUKOHT
13.31. oktoobril 2022 esitatud seisukohas hageja leidis, et kostjad omandasid vara ja kostjad kanti omanikena kinnistusraamatusse abielu ajal. Seega tekkis kostjatel vara suhtes ühisomand ja selle staatuse suhtes ei ole asjaõiguslikult praeguseni muudatust tehtud. Vara jagamine toimub kinnistamisega. Kui kostjad soovisid vara jagada/reguleerida, tulnuks kostjatel taotleda kinnistusraamatusse uue omanikukande tegemist, millega kostja II oleks korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse kantud. Kuna kostjad kinnistusraamatus asjaõiguslikku muudatust taotlenud ei ole, kehtib omaniku kohta olemasolev kinnistusraamatu kanne kolmandate isikute suhtes sellise tähendusega, nagu sel kande tegemise ajal oli, s.t. korteriomand on kostjate ühisomandis.
14.Riigikohus on kohtuasjas 3-2-1-74-16 tehtud otsuse punktis 18.2. leidnud järgmist: Kande parandamisel tuleb mh arvestada järgnevaga. Nt kui kinnisasi otsustatakse ühisvara jagamise hagi lahendamise käigus jätta kohtuotsusega mittevõlgnikust abikaasa ainuomandisse (ning talt mõistetakse enamsaadu arvel kohtutäituri käsutusse välja hüvitis), siis see otsus ei ole kujundusliku toimega ning vara jagamine toimub kinnistamisega (AÕS § 641), see tähendab, et nt kostja II kohta tuleks pärast sellise otsuse jõustumist teha uus kanne, milles tuleks märkida, et ta on ainuomanik, hoolimata sellest, et ta oli varem ainsana kinnistusraamatusse sisse kantud (vt Riigikohtu 15. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-82-15, p-d 22.1-22.2).. Eeltoodu põhjal, kuna kostjad omandasid vara abielu ajal, kostjad pole sõlminud abieluvaralepingut, kostjate vahel kehtib seadusest tulenev varaühisuse varasuhe ja pole kolmandate isikute jaoks tähendust omavat kokkulepet ega kinnistusraamatu kannet, mis kehtestaks teistsuguse olukorra, kehtib kolmandate isikute jaoks kostjate vara suhtes varaühisuse režiim, mistõttu on korteriomand kostjate ühisvara.
16.Käesoleval juhul ei oma tähtsust kuidas toimus ühise vara soetamine. Ometigi on garaažiboks müüdud abielu ajal, seega müügist saadud tulu tuleb samuti pidada kostjate ühisvaraks. Käesoleval juhul ei oma tähtsust millal võlgnikul (kostjal I) võlad tekkisid. Asjaolu, et võlad tekkisid enne ühisvara, ei tähenda, et ühisvara arvelt ei ole õigus nimetatud nõudeid täita. Riigikohus on kohtuotsuses nr 3-2-1-111-16 asunud seisukohale, et varaühisuse puhul lähevad PKS § 25 järgi abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud ühisvarasse kuuluvad varalised õigused, mh varalised nõuded töötasule (p 39). Asjaolu, et võlad tekkisid enne ühisvara ei ole alust hagi rahuldamata jätmiseks, kuna TMS § 14 lg 2 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.
KOHTUISTUNG
17.Hageja esindaja jäi nõude ja seisukohtade juurde.
18.Kostja 1 jäi selle juurde, et tegemist ei ole abikaasade ühisvaraga. Kõik kohustused tekkisid enne abielu sõlmimist kostja 1 ja kostja 2 vahel. Kostjal 1 oli kokkulepe tehtud kohtutäituriga. Kostja 1 maksis seni kuni asi läks kohtusse. Tema sissetulekuks on vanemahüvitis 830 eurot. Kohtutäiturile 5 (9)
2-22-12636 enam maksnud ei ole, kuna ta ütles, et kokkulepe enam ei toimi. Kostja 2 ostis enda raha eest korteriomandi, kostjale 1 sellest ei teavitanud. Garaaži osaluse müümisest ei teadnud kostja 1 midagi.
19.Kostja 2 ja tema esindajad jäid kõikide esitatud seisukohtade juurde ning leidsid, et ühisomandit ei ole, tegemist on kostja 2 lahusvaraga. Kostja 1 kohustused on tekkinud enne kostjate abielu. 21.06.2022 on kostja 2 selle lahusvara arvelt omandanud vaidlusaluse korteri.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastustega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära kostjate ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
21.Pärnu Maakohtu 20.10.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-122001 (maksekäsk) rahuldati OÜ Aktiva Finants (praegune ärinimi Aktiva Finance Group OÜ - edaspidi hageja) avaldus ja mõisteti K T’alt (kostjalt I) välja võlgnevus koos menetluskuludega 1 306.02 eurot (t.lk. 11-12). Viru Maakohtu 07.06.2021 tagaseljaotusega tsiviilasjas 2-21-7073 rahuldati OÜ Aktiva Finants hagi ja mõisteti kostjalt I välja hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4 993.97 eurot, intress 497.81 eurot, sissenõudekulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2 205.74 eurot ja menetluskulud 620 eurot (t.lk. 13-15). Pärnu Maakohtu 26.10.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-128880 (maksekäsk) rahuldati OÜ Aktiva Finants avaldus ja mõisteti kostjalt I välja võlgnevus 519.86 eurot (t.lk. 17-18). Kohtulahenditega väljamõistetud summadele lisanduvad viivised. Hageja on esitanud täitmisavaldused ja eelviidatud kohtlahendite sundtäitmiseks on kohtutäitur Tatjana Afanasieva juures alustatud täitemenetlused täiteasjades vastavalt 197/2021/278, 197/2021/1098 ja 197/2021/2016. Kohtutäituri 23.08.2022 õiendi kohaselt täitemenetluste jooksul ei õnnestunud võlgnikult üldse võlgnevuste katteks raha sisse nõuda (20-21).
22.Hagiavalduse, Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõendi (t.lk. 93) ja rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt K T-T (edaspidi kosta I) ja T T (edaspidi kosta II) on abielus, abielu nende vahel sõlmiti xxxx (t.lk. 35-39). Kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte järgi kostjad on korteriomandi Xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx ühisomanikud. Omandiõigus korteriomandile on neil tekkinud 21.06.2022 asjaõiguslepingu alusel (t.lk. 26). Kostja II esitatud Tallinna notar L M’e juures 21.06.2022 sõlmitud korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse kohaselt L E müüjana müüs ja T T (ostja) ostis korteriomandi asukohaga xxxx. Ostja avaldas notarile ja kinnitas, et ta on perekonnaseisult abielus K T-T’ega, et abikaasade varasuhetele kehtib varaühisuse varasuhe, et abikaasad ei ole sõlminud abieluvaralepingut varasuhte muutmiseks ning et lepingu alusel omandatav lepingu ese omandatakse abikaasade ühisvara hulka (t.lk. 71-78). Eeltooduga on kohus tuvastanud, et kostjad on abikaasad, nende abielulised suhted kehtivad alates xxxx ja nende vahel on sõlmitud varaühisuse varasuhe.
23.Perekonnaseaduse (PKS) § 25 järgi varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Kohus ei nõustu kostjate vastuväidetega korteriomandi omandamiseks kostjale II vallasajana kuulunud liikmelisuse garaažiühistus võõrandamise 09.06.2022 ja sellest 16.06.2022 laekunud rahaliste vahendite korteriomandi omandamiseks kasutamise tõttu korterimandi abikaasade ühisvaraks mittelugemise vajaduse kohta (t.lk.97-100). Kohtu arvates liikmelisuse garaažiühistus 6 (9)
2-22-12636 võõrandamisest alates ei olnud kostjal II enam vallaasja (garaažiboksi või liikmelisust). Tsiviilkohtumenetluse seadistiku (TsMS) § 436 lg 1 järgi kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. PKS § 25 ei tee erandeid abikaasade ühisomandi tekkimisel, st viidatud sättest ei tulene, et ühe abikaasa vallasasja võõrandamisest laekunud vahendite arvelt kinnisasja omandamisel ei muutu teine abikaasa omandatud kinnisasja ühisomanikuks. Seega maakohtu arvates puudub alus kahelda kostja II poolt notari juures avaldatud korteriomandi abikaasade ühisomandisse omandamise tahteavalduses ja puudub seaduslik alus korterimandi kostja II ainuomandisse omandamise lugemiseks. Lisaks asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 alusel kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse ja kostja I on korteriomandi ühisomanik ka kinnistusraamatusse kantud omanikukandest tulenevalt.
24.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 järgi sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. PKS § 33 lg 3 järgi muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, mil täitemenetluse võlgniku lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, on sissenõudjal võimalik esitada TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 alusel hagi võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamiseks, et pöörata sissenõue võlgniku osale ühisomandist (vt 3-2-19-17 p 12). Kuna avaldaja nõudeid kostja I vastu ei ole võimalik kostja I vastu algatatud täitemenetluste raames rahuldada, siis on hagejal tekkinud õigus kostjate vastu hagi esitamiseks kostjate ühisomandi kinnisasjale lõpetamiseks ja ühisvara jagamiseks.
25.PKS 37 lg 3 tulenevalt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 70 lg 6 järgi ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on 29.08.2022 hagiavalduse menetlusse võtmise määruses kostjale II selgitanud, et tulenevalt AÕS § 77 lg 2 kohus lõpetab kaasomandi hagis või vastuhagis nõutud viisil ning kui kostja II ei ole nõus hageja poolt pakutud ühisvara jagamise viisiga, tuleb kostjal II samuti esitada hagi kostja I vastu, milles tuleb taotleda ühisvara jagamise alternatiivset viisi. Kostja II on oma vastuses hagile teatanud, et tema ei soovi ühisvara jagamist.
26.Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus lõpetab kostja I K T-T’e ja kostja II T T’e ühisomandi Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnisasjale, asukohaga Xxxx, võõrandades korteriomandit avalikul enampakkumisel ning jagades enampakkumisest laekuvad rahalised vahendid kostja I ja kostja II vahel võrdselt. Kostjale I jäävad rahalised vahendid määrab kohus kanda kostja I kohustuste täitmiseks hageja ees, millised tulenevad 20.10.2020 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-20-122001, 07.06.2021 kohtuotsusest tsiviilasjas 2-21-7073 ja 26.10.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-21-128880.
27.Riigikohtu 12.10.2016 kohtuotsuse asjas 3-2-1-94-16 p 17 ja 21.05.2014 kohtuotsuse asjas 3-2-138-14 p 16 järgi TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus mh otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Iseenesest saab kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, sh nt abikaasade ühisvara müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused, sest AÕS § 77 lg-s 2 on küll sätestatud võimalus müüa asi avalikul enampakkumisel, kuid ei ole avaliku enampakkumise 7 (9)
2-22-12636 korraldamise tingimusi täpsemini määratud. Kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt võiks kaasomanikud enampakkumise korra ja korraldaja määrata vaid kaasomanike kokkuleppel. Kui kaasomanikud kokkulepet ei saavuta, siis TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus määrata kaasomandi lõpetamisel kindlaks ka selle, kes enampakkumise korraldab ja kes kannavad kulud.
28.Lähtudes eeltoodust määrab kohus enampakkumise korraldajaks Rakvere kohtutäitur Raigo Pärs’i, kuivõrd kinnisasi (korteriomand) asub xxxx. Kinnisasja võõrandamisega seotud täitemenetluse kulud jätab kohus 1⁄2 osas hageja ja 1⁄2 osas kostja I kanda.
MENETLUSKULUD
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostjate kanda.
30.Hageja palub hagis kostjalt välja mõista menetluskulud 1 210 eurot, sh riigilõiv 490 eurot ja hageja õigusabikulud 720 eurot. Hageja ei ole täiendavate (hageja seisukoha esitamise ja kohtuistungiga seoses tekkinud menetluskulude) nimekirja esitanud, kuigi kohus on kohtuistungil selle esitamiseks tähtja määranud (179 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja poolt esitatud esindustasu arvest nähtub, et hageja õigusabikulud koosnevad dokumentide analüüs, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine ja kohtusse esitamine, 7 tundi, tunnitasuga 120 eurot, kuid kokku 720 eurot. Tegelikult hageja nõuab õigusabikulude hüvitamist 6 tunni eest (720 : 120). Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 6 tunni ulatuses, so summas 720 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on sisuliselt 6-l leheküljel. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud 6 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 4 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses ilma käibemaksuta 480 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 490 eurot. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 2 ja TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus riigilõivu summas 490 eurot kostjate kanda.
31.Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 970 eurot, sh riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud 480 eurot.
32.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 8 (9)
2-22-12636 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
33.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/