D P hagi A P ja A P vastu elatise vähendamise nõudes
Tsiviilasja hind
1306,26 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: D P (IK XXX; elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Jana Kaup (e-post: [email protected]) Kostja I: A P (IK XXX; elukoht: XXX) Kostja II: A P (IK XXX; elukoht: XXX) Kostjate seaduslik esindaja: G S (IK XXX; elukoht: XXX
Asja läbivaatamise kuupäev
29.03.2022, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Muuta Pärnu Maakohtu 11.09.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-120685 A P kasuks välja mõistetud elatise suurust vähendades seda järgnevalt: mõista alates 15.02.2022 D P välja elatis igakuise elatusrahana A P kasuks 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot kuni A P täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.
Jätta perioodil 15.02.2022 kuni 31.01.2023 muutmata Pärnu Maakohtu 11.09.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-120685 A P kasuks välja mõistetud elatis 270 eurot kuus. Muuta Pärnu Maakohtu 11.09.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-120685 A P kasuks välja mõistetud elatise suurust vähendades seda järgnevalt: mõista alates 01.02.2023 D P välja elatis igakuise elatusrahana A P kasuks 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot 83 senti kuni A P täisealiseks saamiseni, so kuni XXX. 1/8
2-22-2493
4.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada D P poolt A P (IK XXX) ja A P (IK XXX) elatise katteks kantud summadega.
5.Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise õigus Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Hageja nõue ja seisukohad
1.D P (hageja) esitas hagi A P (kostja I) ja A P (kostja II) elatise vähendamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 11.09.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-120685 välja elatis kostjate kasuks. Elatis mõisteti välja kohtumääruse tegemise ajal kehtinud poole miinimumpalga ulatuses, s.t A P kasuks igakuise elatusrahana 270 eurot, alates 31.07.2019 kuni A P täisealiseks saamiseni XXX, ning elatis A P kasuks igakuise elatusrahana 270 eurot, alates 31.07.2019 kuni A P täisealiseks saamiseni XXX.
3.Hageja leiab, et kuna õiguslik olukord on pärast 11.09.2019 kohtumääruse tegemist muutunud, esineb vajadus elatise vähendamiseks. Hageja palub kostjale I makstava elatise summat vähendada 181,42 euroni kuus ning kostjale II makstava elatise summat vähendada alates 01.01.2022 kehtiva miinimummäärani, s.o 213,44 euroni kuus.
Kostjate vastus hagiavaldusele
4.Kostjate esindaja vastusest hagiavaldusele nähtub, et perekonnas on kasvamas kolm last – hageja ja kostjate seadusliku esindaja ühised lapsed kostja I, kostja II ja lisaks 1-aastane laps, kes ei osale käesolevas menetluses.
5.Kostja I tervislik seisund on viimase kahe aasta vältel oluliselt halvenenud. Esmakordne tasulise psühhiaatri poole pöördumine leidis aset 2021. aasta augustis Kostjal I diagnoositi sügav depressioon. Ta on läbinud põhjaliku uuringu Tartu Psühhiaatria Kliinikus ning võtab raviks antidepressante. Lisaks alustas ta 2022. aasta alguses sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste saamist. Kostjal I esinevad probleemid kooliga. Need 2/8
2-22-2493 väljenduvad selliselt, et ta ei ole võimeline halva tervisliku seisundi tõttu iga päev koolis käima. Seoses lapse tervisliku seisundiga on kulud järgmised: ravimite ostmine, Tartus arstide visiidid, vajadusel teiste spetsialistide kaasamine, rehabilitatsiooniteenused.
6.Kostja II tegeleb aktiivselt laskesuusatamisega Narva Spordikoolis Energia. Ta on edukalt osalenud Eesti meistrivõistlustel ja Biathlon Baltic Cup rahvusvahelistel võistlustel. Tulemuste parandamiseks laskesuusaspordis ning enda arendamiseks plaanib ta asuda õppima Audentese spordigümnaasiumisse, Otepääle. Perekond toetab kostja II ettevõtmisi, mis hõlmab ka spordialaga tegelemisest tulenevate kulude katmist. Kostja II kulud on järgmised: treeninglaagrites osalemise kulud (tavaliselt kokku 4-5 treeninglaagrit aastas); spordivarustuse ostmise kulud; jalgratas, suuskade komplekt, suusarollerite komplekt, tossud jooksmiseks (erinevad olenevalt maastikust); võistlustega seotud kulud – taskuraha toitlustuse eest.
7.Perekonna sissetulek on järgmine: kostjate seadusliku esindaja töötasu 1338,98 eurot kuus; lastetoetus (3 last) - 520 euro kuus; kostja I ja kostja II elatisraha – 584 eurot kuus. Pere elab kolmetoalises korteris ning varaline seis on järgmine: Coop Pank eluasemelaenu leping nr 34673 kehtib kuni 14.08.2037, lepingu jääkväärtus 28613,57 eurot; igakuised eluaseme maksed on 195,25 eurot; sõiduauto Volkswagen Passat - AS Swedpank liisinguleping nr 01520137L kehtib kuni 15.07.2026, lepingu jääkväärtus 16355,76 eurot igakuine liisingumakse koos kasko- ja liikluskindlustusega on 242,68 eurot. Eluaseme kulud ühes kuus – eluasemelaen 195 eurot; korteri kommunaalkulud 133 eurot; elekter 60 eurot, kokku 388 eurot kuus. Kuna peres on 4 liiget, moodustab eluaseme kulu iga pereliikme kohta 97 eurot kuus. Transpordikulud ühes kuus - liisingumakse 242 eurot; kütus 80 eurot; autohooldus (sh rehvivahetus) 20 eurot, kokku 342 eurot, mis teeb ühe pereliikme kohta 85,5 eurot. Kostjate seaduslik esindaja märgib, et auto on ostetud kõikide perekonnaliikmete kasutamiseks, s.t laste kooli, lasteaeda ja trenni viimiseks, poes käimiseks ja puhkepäevadel vabaaja sõitude korraldamiseks. Hagiavalduse kohaselt on perekonna igakuised kulud toidule 600 eurot (150 eurot pereliikme kohta); kooliga seotud kulud ja kulud riietele 100 eurot kuus lapse kohta; vabaaja veetmise kulud 50 eurot kuus lapse kohta; kulud keskmiselt 30 eurot kuus. Lisanduvad ka kostja I tervisega seotud kulud 50 eurot kuus ja kostja II spordikulud 363 eurot kuus.
8.Kokkuvõtvalt leiab kostjate seaduslik esindaja, et kostja I kulud ühes kuus moodustavad 562,50 eurot ning kostja II kulud 875,50 eurot. Kulud lastele on suured ning hetkel ei ole võimalik elatisraha oluliselt muuta. Esineb ka ettenägematuid kulutusi, mis kohtule esitatud arvestuses ei kajastu. Kostjate seaduslik esindaja palub ka arvestada, et lapsed ei ole alates 15.09.2017 hageja juures viibinud ning kostjate seaduslik esindaja on laste vajadustega üksi tegelenud, hageja on vaid elatist tasunud. Samuti tuleks arvestada asjaoluga, et kostjate seaduslik esindaja kasvatab alla 3-aastast last, mistõttu viibib ta tihti haiguslehel. Lisaks on inflatsioon viimastel kuudel järsult tõusnud ning kõikvõimalikud kulud kasvanud.
25.03.20222 kohtuistung
9.Hageja on kohustatud maksma maksekäsu alusel kummalegi kostjale 270 eurot kuus. Pooled selle asjaolu üle ei vaidle. Pooled leppisid kokku, et põhjendatud on elatis kostjale I summas 225 eurot kuus. Hageja leiab, et kostja II puhul on õigustatud elatis samas 3/8
2-22-2493 summas. Kostjate esindaja oleks nõus sellega, kui elatise kostjale II oleks 300 eurot kuus. Kohus juhtis kostjate esindaja tähelepanu, et kulude kajastamisel tuleb arvestada ka elukaaslase kuludega. Hageja täiendav seisukoht
10.Hageja on nõus tasuma kummalegi kostjale elatist summas 225 eurot kuus. Hageja leiab, et peab kandma vaid neid kulusid, mis rahuldavad lapse igapäevaseid vajadusi ja on lapse arenguks hädavajalikud. Samuti tuleks kostjate esindaja perekonna kulud jagada 5, kuna peres elab ka kostjate esindaja elukaaslane. Lisaks märgib hageja, et kostjate seaduslik esindaja ei tõendanud igakuiste kulude kandmist esitatud summades. Sõiduki liisingumaksed ja autohooldus ei kuulu elatise suuruse arvestamisel hüvitavatesse kuludesse. Kostjate esindaja oleks võinud soetada ka odavama sõiduki ning seda kasutab vaid kostjate esindaja elukaaslane. Hageja on kostja II spordikulude osaliselt nõus. Kogu spordivarustus ei pea olema uus ning ka laagrikulud on osaliselt põhjendatud. Hageja leiab, et kostja I kulud on järgmised: eluase 77 eurot, transport 16 eurot (ainult kütus), söögikulu 120 eurot, kool, riided, vabaaeg kokku 100 eurot, tervisekulu 50 eurot, kokku 363 eurot/2 = 181,50 eurot Kostja II kulud on hageja hinnangul järgmised: eluase 77 eurot, transport 16 eurot (ainult kütus), söögikulu ja esmatarbed 150 eurot, kooliga seotud kulud ja riided 60 eurot, vaba aeg kokku 50 eurot, spordikulud maksimaalselt 200 eurot, kokku 573/2 = 286,5. Lisaks märgib hageja, et veedab lastega ka vaba aega. Kostjate täiendav seisukoht
11.Kostjad paluvad hagi rahuldamata jätta. Kostjad korrigeerisid kulude arvestust ning kostjate igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 83 eurot; transpordikulud 85,50 eurot; söögikulud 150 eurot; kooliga seotud kulud ja kulud riietele 100 eurot; vabaaja veetmise kulud 50 eurot; kulud kingitustele 30 eurot. Kostjal I lisanduvad tervishoiukulud 50 eurot kuus ning kostjalt II spordikulud 360 eurot kuus. Kostjad paluvad lasterikka pere toetusega elatise määramisel mitte arvestada, kuna lapsed ei ela hagejaga, hageja ei toeta lapsi laste elus olulistel sündmustel, näiteks koolilõpetamine, ning kulud aina kasvavad.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
13.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
14.Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjad hageja lapsed ning hageja on vastavalt Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 11.09.2019 maksekäsule tsiviilasjas nr 2-19-120685 4/8
2-22-2493 kohustatud kummalegi kostjale tasuma elatist summas 270 eurot kuus (dtl 184). Pooled avaldasid 29.03.2022 kohtuistungil, et selles osas vaidlus puudub (dtl 68). Käesolevas tsiviilasjas on hageja tuginedes õigusliku olukorra muudatustele ning vastavalt kostjate tegelikele kuludele palunud vähendada elatist mõlema kostja osas summani 225 eurot kuus.
15.Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Kuna tsiviilasjas nr 2-19-120685 elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid ei tuvastatud ning kostjad ei ole elatise vähendamisega nõustunud, tuleb kohtul hageja nõude lahendamiseks esmalt hinnata, millised on kostjate igakuised kulud käesoleval ajal.
16.Kostja I igakuised kulud moodustavad keskmiselt 548,50 eurot (dtl 77), s.h: eluasemekulud 83 eurot; transpordikulud 85,50 eurot; söögikulud 150 eurot; kooliga seotud kulud ja kulud riietele 100 eurot; vabaaja veetmise kulud 50 eurot; kulud kingitustele 30 eurot; tervishoiukulud 50 eurot kuus.
17.Igakuised kulutused kostja II ülalpidamiseks moodustavad keskmiselt 861,50 eurot kuus (dtl 77), s.h: eluasemekulud 83 eurot; transpordikulud 85,50 eurot; söögikulud 150 eurot; kooliga seotud kulud ja kulud riietele 100 eurot; vabaaja veetmise kulud 50 eurot; kulud kingitustele 30 eurot; spordikulud 363 eurot.
18.Kostjad on tõendanud, et XXX (kostjate elukoht) keskmised kommunaalkulud moodustavad igakuiselt 133 eurot, millest kummagi kostja osa moodustab 26,60 eurot (dtl 38). Nimetatule lisanduvad kulud V OÜ-le igakuiselt summas 60 eurot, millest kummagi kostja osa moodustab 12 eurot (dtl 39-40). Samuti nähtub, et kostjate seaduslik esindaja on võtnud kodulaenu, mille põhiosa ja intressi maksed moodustavad igakuiselt umbes 195 eurot (dtl 82; 86; 91). Kostja I ja II osa moodustavad sellest 39 eurot. Kohtu hinnangul on kostjate kulutused elukohale ja kommunaalteenustele tõendatud ja põhjendatud. Tõendatud on ka kostjate esindaja auto liisingumaksed summas eurot kuus (dtl 108; 110; 111). Kohus leiab, et liisingumaksete tasumisel perekonna kasutusse saadav auto on ilmselt kostjate ülalpidamiseks vajalik, kuid kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et see on laste ülalpidamiseks vältimatult vajalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjate transpordikuludeks tuleb lugeda 43 eurot. Asjaolud, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Kohus leiab, et kostjate kulud söögile ja esmatarvetele summas 150 eurot kuus on põhjendatud.
5/8
2-22-2493
19.Kostja I tervishoiukuludeks on märgitud 50 eurot kuus. Kuigi ühtegi tõendit nimetatud kulu osas kohtule esitatud ei ole, siis arvestades kostja I diagnoosi (dtl 27) võib nimetatud kulu pidada eluliselt usutavaks ja vajalikuks.
20.Kostjate esindaja on kostja II spordikuludeks märkinud 363 eurot. Hageja on kohtule esitatud seisukohas märkinud, et kostja II spordikulud on põhjendatud maksimaalselt summas 200 eurot kuus (dtl 122). Kohus leiab, et kostja II enesearendamine spordivaldkonnas omab lapse arengule positiivset mõju, kuid kohus nõustub hagejaga, et igakuised kulutused summas 363 eurot on ülepaisutatud. Spordialaga tegelemiseks on eelkõige vajalik asjakohane varustus ning kõiki treeninglaagreid ja muid sellega seonduvad kulusid ei saa lugeda vältimatult vajalikuks. Seega leiab kohus, et kostja II igakuised põhjendatud kulud spordile on 220 eurot kuus.
21.Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja I igakuised vältimatud kulutused on 506 eurot ning kostja II vältimatud püsikulutused 646 eurot.
22.PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 sätete alusel arvutatud minimaalne elatis oli hagi esitamisest 15.02.2022 kuni 31.03.2022 243,44 eurot, alates 01.04.2022 kuni 31.03.2023 255,64 eurot ning alates 01.04.2023 260,33 eurot.
23.Hageja märgib, et osa kostjate vajadustest on kaetud riiklike toetustega, sh lasterikka pere toetusega. Hageja palub elatise vähendamist alla miinimummäära. Kostjate esindaja kinnitab, et saab lasterikka pere toetust, kuid on arvamusel elatise määramisel ei tuleks lasterikka pere toetusega arvestada (dtl 180).
24.PKS § 101 alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks tuleb kaaluda iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18 ja otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12). Mõjuvaks põhjuseks PKS § 101 alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks võib muu hulgas olla asjaolu, millele on viidatud PKS § 101 lg 5–7 (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-d 15.2 ja 15.3). Elatise alla miinimummäära vähendamise ja mõjuva põhjuse esinemise üle otsustamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14).
25.Alates 01.01.2022 kuni 31.01.2023 kehtinud PKS § 101 lg 5 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. 01.01.2022 jõustunud perehüvitiste seaduses (PHS) sätestatud lasterikka pere toetuse eesmärk on pere, kus elab kolm või enam last, toimetuleku parandamine. Kohus märgib, et seadusandja tahte kohaselt on lasterikka pere toetuse arvestamine elatise määramisel õigustatud juhul, kui lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed (vt perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 7). Antud juhul on lapsi peamiselt kasvataval vanemal ja hagejal üksnes kaks ühist last. 6/8
2-22-2493
26.Kohus leiab, et hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse perioodil 15.02.2022 kuni 31.01.2023 arvestada elatise väljamõistmisel nii lapsetoetusega kui ka lasterikka pere toetusega. Hageja keskmine brutotöötasu on 2130 eurot kuus ning hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et elatise tasumine PKS § 101 alusel arvutatud summas ei ole majanduslikult võimalik (dtl 144). Seega on põhjendatud, et igakuise elatise arvestamisel perioodil 15.02.2022 kuni 31.01.2023 loetakse lapse kulud kaetuks vaid poolega ühele lapsele makstavast lapsetoetusest, kuid mitte lasterikka pere toetusest.
27.Perioodil 15.02.2022 kuni 31.01.2023 tasumisele kuulavast elatisest tuleb maha arvestada pool peretoetusest (30 eurot kuni 31.12.2022 ning 40 eurot alates 01.01.2023). Seega kuuluks perioodil 15.02.2022 kuni 31.03.2022 tasumisele elatis summas 213,44 eurot, perioodil 01.04.2023 kuni 31.12.2022 225,64 eurot, perioodil 01.01.2023 kuni 31.03.2023 215,64 eurot ning alates 01.04.2023 220,33 eurot.
28.PKS § 101 lg 5 (01.02.2023) kohaselt, ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PHS § 17 lg 3 kohaselt (jõust. 01.02.2023) on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 24 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 650 eurot. Seega tuleb alates 01.02.2023 lahutada elatise miinimummäärast 255,64 eurot pool saadavast lapsetoetusest ning seadusega sätestatud osa lasterikka pere toetusest (vt Tartu Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-398, p 13).
29.Seadusega sätestatud ühe lapse osa suurus lasterikka pere toetusest kolmelapselises peres on 01.02.2023 325/2/3=54,17 eurot. Seega on PKS § 101 sätete alusel arvestatud minimaalne elatis, millest on maha arvestatud lapsetoetus ja lasterikka pere toetus, alates 01.02.2023 161,47 eurot kuus (255,64 eurot – 40 eurot - 54,17 eurot =161,47 eurot) ja alates 01.04.2023 166,16 eurot (260,33 eurot - 40 eurot - 54,17 eurot = 166,16 eurot).
30.PKS § 102 lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud elatisega võrreldes suuremas ulatuses lisaks PKS §-s 99 toodud alustele muu hulgas ka lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.
31.Hageja on kostjale I nõus tasuma elatist summas 225 eurot kuus. Kohus tuvastas, et kostja I igakuised vältimatud kulud on 506 eurot. Elatise miinimummäär on menetluse kestel tõusnud, kuid kostja kulusid arvestades ei piisa elatise miinimummäärast, et katta pool kostja I kuludest. Seega on põhjendatud suurendada kostja I elatist võrreldes PKS § 101 alusel arvutatud summaga. Kohus leiab, et Pärnu Maakohtu 11.09.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-120685 kostja I kasuks välja mõistetud elatist 270 eurot kuus tuleb muuta, vähendades seda 225 euroni kuus alates hagi esitamisest 15.02.2022 kuni kostja I täisealiseks saamiseni.
32.Hageja on kostjale II nõus tasuma elatist summas 225 eurot kuus. Elatise miinimummäär on küll menetluse käigu tõusnud, kuid kostja II kulud on püsinud samas suurusjärgus. Kohus tuvastas, et kostja II igakuised vältimatud kulud on 646 eurot kuus, millest pool on 323 eurot. Lahutades perioodil 15.02.2022 kuni 31.01.2023 elatise miinimummäärast peretoetuse (30 eurot kuni 31.12.2022 ning 40 eurot alates 01.01.2023), ei kata saadud summad kostja II igakuised kulusid. Seega leiab kohus, et eelnimetatud perioodil on põhjendatud suurendada elatist võrreldes PKS § 101 alusel arvestatud elatise summaga ning puudub alus kostja II 7/8
2-22-2493 kasuks väljamõistetud elatise vähendamiseks. Alates 01.02.2023 tuleb kostjale II arvestatavast elatisest lahutada nii lapsetoetus kui ka lasterikka pere toetus (40 eurot + 54,17 eurot = 94,17 eurot). Lugedes osa kostja II kuludest eelnimetatud toetustega kaetuks, kuuluks alates 01.02.2023 tasumisele elatis summas 228,83 eurot. Seega leiab kohus, et esineb alus elatise suurendamiseks võrreldes PKS § 101 arvutatud elatise summaga 228,83 euroni.
33.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Pärnu Maakohtu 11.09.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-120685 kostja II kasuks välja mõistetud elatise suuruse, s.o. 270 eurot, vähendamine ei ole perioodil 15.02.2022 kuni 31.01.2023 põhjendatud. Kohus vähendab Pärnu Maakohtu 11.09.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-120685 kostja II kasuks välja mõistetud elatist 270 eurot kuus 228,83 euroni kuus alates 01.02.2023 kuni kostja II täisealiseks saamiseni.
34.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada alates hagi esitamisest 15.02.2022 kostjatele tasutud elatist. Kohtuotsuse täitmisel ettemakstud elatisega arvestamine ei ole võrdustatud elatise nõude tasaarvestusega.
35.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Hagi hind
36.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja esitas kohtusse hagi, milles palus vähendada temalt väljamõistetud elatise suurust kostja I osas 56,56 euro võrra (270 eurot – 213,44 eurot ja kostja II osas 88,58 euro võrra, mistõttu on käesoleva tsiviilasja hind 1306,26 eurot (9x(56,56 eurot +88,58 eurot)). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
38.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.