M. S, C. S. hagi O. S. vastu elatise nõudes Hageja I osas 2300,76 eurot/ hageja II osas 1955,61 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: M. S. (isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja II: C. S. (isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja II seaduslik esindaja: K. L. (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Natalia Lausmaa (e-post XXX) Kostja: O. S. (isikukood XXX, e-post XXX ) kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu M. S.i ja C. S.i loobumine tagasiulatuva elatise nõudest perioodi eest 13.09.2021 – 12.09.2022 ning lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista O. S.ilt elatis M. S.i kasuks perioodi eest 13.09.2022 kuni 26.03.2023 summas 1434,44 eurot.
4.Välja mõista O. S.ilt elatis C. S.i kasuks perioodi eest 13.09.2022 kuni 31.03.2023 summas 1254,03 eurot ning alates 01.04.2023 kuni C. S.i täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
Resolutsiooni p-s 4 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
6.Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks K. L. arveldusarvele nr EExxx, selgitusega: elatis.
7.Juhul, kui O. S. on kohtumenetluse kestel M. S.ile ja/või C. S.ile maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
8.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.09.2022 esitatud ja 26.09.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on M. S.i (hageja I) ja C. S.i (hageja II) isaks O. S. (kostja). Vanemad elavad lahus, alaealised lapsed elavad koos emaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 646 eurot, s.h toit 250 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, jalatsid 41 eurot, riided 80 eurot, kommunaalid 135 eurot, taskuraha 50 eurot, koolitarbed 25 eurot, telefon 30 eurot, kooliga seonduv 15 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 682 eurot, s.h toit 250 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, jalatsid 41 eurot, riided
80 eurot, kommunaalid 135 eurot, huviringid 26 eurot, taskuraha 50 eurot, kooli toiduraha 10 eurot, koolitarbed 25 eurot, telefon 30 eurot, kooliga seonduv 15 eurot. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud mitmete aastate vältel ja järelikult on hagejatel õigus esitada elatise nõue tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne elatishagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses ning tagasiulatuva elatisehaginõude esitamisele eelnenud aasta eest summas 6023,95 eurot. 16.02.2023 loobusid hagejad tagasiulatuva elatise nõudest perioodi eest 13.09.2021 – 12.09.2022. Kostja vastus Kostja nõuet ei tunnistanud. Kostja on töötu ning kostjal on tõsised tervise probleemid. Sisuliselt on kostja 70 % ulatuses töövõimetu. Kuna tervislikel põhjustel puudus eelmisel aastal sissetulek, siis palus kostja mitte nõuda tagantjärgi seda summat. Samuti märkis kostja, et kuna tal puudub sissetulek, ei ole ta võimeline tasuma ka tulevikus nõutavat igakuist summat. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.
2.Esmalt märgib kohus, et kuna hagejad loobusid menetluse käigus tagasiulatuva elatise nõudest perioodi eest 13.09.2021 – 12.09.2022, siis lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse nimetatud nõude osas.
3.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et 01.04.2022 kuni 31.03.2023 oli baassummaks 209,20 eurot ning alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot.
4.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja K. L. (dtl 6, 7). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt
vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
5.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
6.Hagejad on palunud välja mõista elatise miinimummääras tuginedes PKS §-le 101. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei olnud hagejatel vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid ka igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid, jalanõusid ning hügieenitarbeid. Arvestades hagejate vanusega on ka kooli- ja sidekulud usutavad ning igasugust huvitegevust võib pidada kohtu hinnangul kasulikuks ja arendavaks.
Seega vastavad hagejate kulud vähemalt kahekordsele PKS §-s 101 lg 3 ja 4 sätestatud baassummale, millele tuleb lisada kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. PKS § 101 lg 5 alusel tuleb arvestada ka hagejate emale laekuva lastetoetusega. Samuti tuleb arvestada PKS § 101 lg 7, mis sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
7.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses viidanud oma majanduslikule olukorrale ning tervislikule seisundile. Kohus on oma 16.01.2023 kirjas (dtl 48-51) selgitanud, et juhul kui kostja leiab, et ta ei ole majanduslikult suuteline elatist miinimumsuuruses hagejatele tasuma, siis tuleb kohtule vastavaid asjaolusid tõendada. Kohtule tuli esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute (s.h võimalikud toetused) ja väljaminekute kohta. Samuti on kohus märkinud, et kostjal tuleb esitada ka tõendid oma tervisliku seisundi kohta. Kostja ei ole ühtegi tõendit oma igakuiste sissetulekute ja väljaminekute kohta esitanud. Kohus on teinud ise päringu krediidiasutustele, millest nähtuvalt omab kostja kahte kontod AS-s LHV (seisuga 12.04.2023 oli ühes hoiustatud 0,61 eurot ja teises 0 eurot), ühte kontot AS-s SEB pank (vabad vahendid puuduvad), Luminor Bank AS-s kahte arvelduskontot ja krediidikontot, millega seotud krediitkaart limiidiga 700 eurot ning Swedpank AS-s ühte kontot, mille jääk oli 0,02 eurot (dtl 88-95, 99-100, 108-118, 123). Samas nähtub nimetatud kontode väljavõtetest, et 6 kuu sissetulek oli kostjal kokku 10 445,62 eurot (s.h maksed Haigekassalt, sularaha sissemaksed jms), mis teeb igakuiseks keskmiseks sissetulekuks ca 1700 eurot. Kinnistusraamatu kohaselt on kostja ka kaasomanik Tallinnas asuval kinnisasjal xxx ning Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse päringu kohaselt kuulub kostjale sõiduauto Chrysler Town & Country (2005). Eeltoodust tulenevalt ei saa kostjat pidada varatuks. Kohus loeb tõendatuks, et kostjal on tuvastatud osaline töövõime perioodiks 02.02.2023 kuni 01.02.2028 (dtl 60-62). Taotlejal on mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ja kerge tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Samas on kostja äriregistri kohaselt juhatuse liikmeks, osanikuks ja tegelikuks kasusaajaks M OÜ-s (tegeleb kodumajutusega) ning S. X Osaühingus (infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused). Samuti on kostja osanikuks ja tegelikuks kasusaajaks X Osaühingus. Seega ei
saa asuda seisukohale, et osaline töövõime takistaks kostjal täielikult sissetulekut teenida ja äritegevusega tegeleda. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu hinnangul alus käesoleval juhul elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohtu hinnangul on kostja oma majanduslikust olukorrast tulenevalt suuteline pidama hagejaid ülal ilma, et tema enda olukord muutuks vähemkindlustatuks.
8.Arvestades, et alates hagi esitamisest kuni 31.01.2023 oli hageja I puhul elatise miinimummääraks 225,64 eurot ning perioodil 01.02.2023 kuni 26.03.2023 (s.o hageja I täisealiseks saamiseni) oli elatise miinimummääraks 215,64 eurot, siis on põhjendatud kostjalt hageja I kasuks välja mõista perioodi eest 13.09.2022 kuni 31.01.2023 summas 1037,94 eurot ning perioodi eest 01.02.2023 kuni 26.03.2023 (s.o hageja I täisealiseks saamiseni) 396,50 eurot, kokku 1434,44 eurot. Arvestades, et alates hagi esitamisest kuni 31.01.2023 oli hageja II puhul elatise miinimummääraks 191,79 eurot, perioodil 01.02.2023 kuni 26.03.2023 oli elatise miinimummääraks 183,29 eurot, 27.03.2023 kuni 31.03.2023 oli elatise miinimummääraks 215,64 eurot ning alates 01.04.2023 on elatise miinimummääraks 260,33 eurot, siis on põhjendatud kostjalt hageja II kasuks välja mõista perioodi eest 13.09.2022 kuni 31.01.2023 summas 882,23 eurot, perioodi eest 01.02.2023 kuni 26.03.2023 (s.o hageja I täisealiseks saamiseni) 337,02 eurot, 27.03.2023 kuni 31.03.2023 eest 34,78 eurot, s.o kokku 1254,03 eurot ja alates 01.04.2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni igakuiselt 260,33 eurot.
9.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis perioodi eest 13.09.2022 kuni 26.03.2023 summas 1434,44 eurot ning hageja II kasuks perioodi eest 13.09.2022 kuni 31.03.2023 summas 1254,03 eurot alates 01.04.2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Alates 01.04.2023 väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 1. kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
10.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse
muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
11.Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.