Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord 1 ja 2 alusel

TsMS §-de 433 lg 1, 467 lg 5 ja 661 lg

Määruse peale võib 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Kohtu menetluses on Express Credit AS hagi R. S. vastu laenulepingujärgse põhivõlgnevuse 458,27 eurot, intresside seisuga 24.07.2015.a. 141,31eurot, sissenõudmisega seotud kulude 45,00 eurot ja lepingujärgsete viiviste nõudes. 18.12.2015. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-11754 on kinnitatud R. S. võlgade ümberkujundamiskava, mille kohaselt on kostja kohustatud hüvitama Express Credit AS-ile 478,53 eurot. Nimetatud kohtumäärus jõustus 25.02.2016. a. ning kostja on käesoleval ajal asunud kohtumäärusega kindlaksmääratud kohustust hageja ees täitma.

2 (6)

Eeltoodust tulenevalt on hageja esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks ning taotleb käesolevas tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 järgi peab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist teatama kostjale avalduse esitamisest, määrates talle vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Lähtuvalt sellest, et kostja on tunnustanud ja asunud täitma tema vastu tsiviilasjas 2-15-119393 suunatud nõudeid, mille hulgas on ka käesolevas hagis esitatud nõue, järeldab kohus, et kostjal ei ole menetluse lõpetamisele vastuväiteid. Kohus leiab, et hagist loobumises ei ole midagi seadusevastast ja selle võib vastu võtta. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS §-st 432 tulenevalt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise määruse peale võib TsMS § 433 lg 1 alusel esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, vastavalt osundatud paragrahvi 2. lõikele tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

3 (6)

TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevas asjas ei ole kostja küll hagist loobumise hetkeks hageja nõuet täies ulatuses rahuldanud, kuid on vastavalt võlgade ümberkujundamiskavale asunud seda tegema. Seetõttu tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1, määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on esitanud taotluse kostjalt menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivudest, kokku summas 200 eurot poole, s.o 100 euro ning esindajale õigusabi eest makstud tasu summas 150 eurot väljamõistmist. Riigilõivude tasumist tõendavad maksekorraldused on esitatud (tl 58-59), tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Vastavalt TsMS §-le 150 lg 2 p 2 ja lg 4 tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagist loobumise avalduses taotlenud tema poolt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Seega kuulub tasutud riigilõivust pool (st 100 eurot) hagejale tagastamisele ning pool kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hagejat on menetluses esindanud Condor Inkasso OÜ jurist Anne Talviste.

4 (6)

Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukusastet ja mahtu, on õigustatud hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmine taotletud ulatuses, so summas 150 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 250 (100 + 150) eurot. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

25.04.2017.a. Tartu Maakohtu määrusega kohus määras: . Rahuldada R. S. määruskaebus Tartu Maakohtu 15.04.2016.a. määrusele menetluskulude kostja kanda jätmise osas.

5 (6)

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.